1-08-16228/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-16228 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Vladimir Pobejimovi (Pobejimov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 2 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus põhiosas muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi;
5. Jätta süüdimõistetu Vladimir Pobejimovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
6. V. Pobejimov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.01.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega karistuseks 5 aastat 5 kuud 12 päeva vangistust. 1.
7. Karistuse kandmise algus on 20.06.2008 ja lõpp 01.12.
9. Viru Maakohtu 09.04.2013 määrusega jäeti V. Pobejimov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
10. Maakohtu määruse kohaselt on V. Pobejimovi 7 korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust kolmandat korda. Teda on karistatud 4 korral varavastaste kuritegude (vargused) ja 3 korral narkokuritegude eest ning ta on viibinud ka kahel korral kriminaalhooldusel, kuid mõlemal katseajal pani ta toime uue kuriteo. Harju Maakohtu 29.03.2007 määruse alusel vabanes V. Pobejimov 10.04.2007 vangistusest tingimisi ühe aastase katseajaga, kuid juba jaanuaris 2008 pani ta toime uue analoogse kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine käitlemise. Tartu Maakohtu 15.01.2009 kohtuotsusest nähtub, et narkootilise aine käitlemise ajavahemikuks oli jaanuar 2008 kuni 20.06.2008 ning käideldud narkoainete kogused olid muljetavaldavad: 682,8 g amfetamiini. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole V. Pobejimovi puhul eesmärki täitnud, võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 3.
11. Maakohtu määruse kohaselt on süüdimõistetu käitumine vanglas olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja sõltlastele suunatud tugigrupi „Convictus“. Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel koosseisuvälise abitöölisena, üldkasutatavate ruumide koristajana, sise- ja välisterritooriumi koristajana, AS Eesti Vanglatööstuse pesumaja abitöölisena ning väljaspool vangla territooriumi XXX e heakorrastustöölisena. Alates 01.02.2013 töötab ta erinevatel majandustöödel abitöölisena. V. Pobejimovil on elamisloakaart kehtivusega 24.05.
12. Vabanedes on V. Pobejimovil kindel elukoht korteris, mis kuulub tema emale, kes elab seal üksi. Vabanedes garanteerib kinnipeetavale töökoha XXX . 3.
13. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades V. Pobejimovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja narkokuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uued kuriteod katseajal, sealhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel uus narkokuritegu), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ning eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohtu hinnangul ei osuta kriminaalhooldus V. Pobejimovile piisavalt mõju ning oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt kandnud vanglakaristust, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. 3.
14. Maakohtu hinnangul kaalub süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine, ema toetus ja töökoht). Maakohus oli seisukohal, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad kui elukoha omamine, lähedaste toetus ja töökoht. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi töökoht, kuid see ei takistanud tal uut narkokuritegu toime panna. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja 4 korral on viibinud lühiajalisel väljasõidul, ta kannab karistust avavanglas ning töötab, ei ole maakohtu hinnangul V. Pobejimovi positiivsed muutused veel juurdunud. Narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised kohustused 870 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo, tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. V. Pobejimov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
16. Määruskaebuse kohaselt ei võtnud maakohus arvesse kõiki V. Pobejimovi positiivseid külgi. V. Pobejimov märgib, et on endaga palju tööd teinud ja läbinud kõikvõimalikud rehabilitatsiooniprogrammid ning tal puuduvad kogu vangistuse ajal distsiplinaarkaristused – seega on ta näidanud, et on astunud paranemise teele ja teeninud ära usalduse. Määruskaebuse -2- kohaselt viidi V. Pobejimov üle avavanglasse ning ta on täitnud kõiki töid ja vangla ettekirjutusi, olles eeskujuks teistele vangidele. V. Pobejimov toob välja, et on töötanud nii vanglas kui ka hooaja töödel XXX ning hea töö eest tegi vald talle ettepaneku vabanemise korral nende juures töötamist jätkata. Määruskaebuse kohaselt on V. Pobejimov korduvalt käinud vanglast väljas ja puhkusel pere juures, teda vabanemisel ootavad elutingimused on sobivad, uue kuriteo toimepanemise risk madal ning prokurör toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Vastus määruskaebusele
17. Ringkonnakohus tegi 03.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 13.05.
18. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus ning V. Pobejimovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuid kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi osaliselt muuta.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on V. Pobejimovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kuid maakohtu järeldus, et V. Pobejimov ei ole paranemise teele asunud, ei ole täielikult põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub V. Pobejimovi eeskujulikust käitumisest vangistuses, mitmete sotsiaalprogrammide läbimisest ning pikaajalisest vangistuses töötamisest, et tema hoiakutes on vangistuse jooksul toimunud positiivsed muutused õiguskuuleka käitumise suunas. Sellegipoolest on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohal, et V. Pobejimovi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, kuna võttes arvesse tema koguni 7 korral kriminaalkorras karistatust, kuritegude toimepanemise mustri kordumist, varasemate kriminaalhoolduste ja ennetähtaegse vabastamise ebaõnnestumist, väga pikaajalist narkosõltuvust ning varasemalt vanglast vabanedes uuesti narkootikume tarvitama hakkamist, ei ole võimalik järeldada, et süüdimõistetu ka ilma range järelevalve ja toetuseta suudaks vabaduses seaduskuulekat elu jätkata. 7.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et narkosõltuvusest vabanemise programmid ning karistuse kandmise aeg on V. Pobejimovi puhul küll uute kuritegude toimepanemise riski maandanud, kuid selleks, et suurendada seekordse tähtaegse vanglast vabanemise puhuks tema võimalusi õiguskuulekaks eluks, on tal oluline karistuse kandmise lõpuni (01.12.2013) vanglas rehabiliteerivate tegevustega edasi tegeleda. Ringkonnakohtu hinnangul täidab avavanglas viibimine koos vangla poolt V. Pobejimovile võimaldatud lühiajaliste väljasõitude ja töötamise võimalusega süüdimõistetu karistuseesmärke paremini, kui seda teeks kriminaalhoolduse kohaldamine, mis on varasemalt V. Pobejimovi puhul korduvalt ebaõnnestunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et V. Pobejimov kui varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul, keda on juba varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, mille tulemuseks oli katseajal uute narkokuritegude toimepanemine, ei ole ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud ennetähtaegselt vabastada.
22. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Pobejimov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -3- Maarika Kuusk