1-07-12404/131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-12404 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Zemljakovi (Zemljakov) ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jevgeni Zemljakovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt Jevgeni Zemljakovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Jevgeni Zemljakovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. Jevgeni Zemljakovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Jevgeni Zemljakov 1-07-12404 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. J. Zemljakov tunnistati Tartu Maakohtu 22.02.2010 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistatuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 19.07.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa ning mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 12.04.2007 ja lõpp 12.04.
12. Viru Maakohtu 10.04.2013 määrusega jäeti J. Zemljakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohtu hinnangul viitavad J. Zemljakovi varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom tema ohtlikkusele. J. Zemljakovi on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vaatamata varasemale karistusele ta paranemise teele ei asunud ning pani katseajal toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et on võimeline seaduskuulekalt käituma. Maakohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole J. Zemljakovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu J. Zemljakovi määruskaebus
14. J. Zemljakov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
15. Süüdimõistetu märgib, et on ära kandnud rohkem kui 6 aastat vangistust, ta viibib vanglas esimest korda ning tema mittevabastamine on ebaõiglane. Määruskaebuse kohaselt on J. Zemljakovil vaid üks distsiplinaarkaristus koristaja tööst loobumise tõttu. J. Zemljakov märgib, et viibis 5 aastat eeluurimise all, olles süüdimõistetutest halvemates tingimustes. Süüdimõistmise ajal oli J. Zemljakov vaid 22 aastane ning on tänaseks muutunud. Määruskaebuse kohaselt on J. Zemljakovil vabaduses poeg ja abikaasa, lähedased sugulased, korter ja ametlik töö. Süüdimõistetu märgib, et kahetseb toimepandut, hindab nüüd vabadust ja lubab kriminaalhoolduse nõudeid järgida. J. Zemljakovi kaitsja määruskaebus
16. J. Zemljakovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J. Zemljakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5.
17. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud sisuliselt J. Zemljakovi iseloomustavad asjaolud arvesse võtmata. J. Zemljakovi kohta koostatud vangla iseloomustusest nähtub, et -2- süüdimõistetu kannab reaalset vangistust esimest korda. Ta osaleb riigikeele A2 taseme kursustel ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Enne vangistust töötas J. Zemljakov FIE-na transpordi alal. Kinnipeetaval on keskharidus ja vabaduses garanteeritud töökoht XXX AS autoremondilukksepana. Vabanedes soovib isik asuda elama abikaasa ja lapse juurde. Abikaasa käib tööl ja õpib. Suhted lähedastega on toetavad. Iseloomustusest nähtub, et J. Zemljakovi tulevikueesmärgid on realistlikud ning on seotud eeskätt tööle asumisega ning poja kasvatamises osalemisega. Isik kahetseb toime pandud kuritegusid ning võtab nende eest vastutuse. 5.
18. Vastupidiselt maakohtu järeldustele leiab kaitsja, et J. Zemljakovi käitumine karistuse kandmise ajal ja võimalused vabaduses on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise üle otsustamisel kaalukamad kui süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Kuigi J. Zemljakov kannab karistust esimese astme kuriteo eest, on ta vangistuses viibinud üle 6 aasta ning väärib võimalust näidata, et ta on kantud karistusest vajalikud järeldused teinud. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal suurendab usku, et J. Zemljakov on võimeline hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning jätkama oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Kindla elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse olemasolu on J. Zemljakovi positiivselt iseloomustavad asjaolud, mis suurendavad tõenäosust, et ta on võimeline vabanedes jätkama oma elu õiguskuulekalt. Vabastades J. Zemljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda kriminaalhooldaja järelvalvele, oleks võimalik tema käitumist katseaja jooksul ka kontrollida ning suunata, kindlustamaks, et J. Zemljakov ei naase endise eluviisi ja tuttavate juurde. J. Zemljakov suhtub ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse positiivselt, on koostööks valmis ning ka vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist.
19. Ringkonnakohus tegi 03.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 13.05.
20. Määratud tähtajaks prokurör ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et J. Zemljakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on J. Zemljakovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi täiendada.
22. Ringkonnakohus leiab, et J. Zemljakovi korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegude raskus, varasemalt kohaldatud kriminaalhoolduste ebaõnnestumine, katseajal taas väljapressimise ja esimese astme narkokuriteo toimepanemine ning vangistuses distsiplinaarkaristuse olemasolu ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kuigi J. Zemljakov on vangistuses viibinud üle 6 aasta, läbinud sotsiaalprogrammi ja õppinud ning tal on vabanemisel pere, lähedaste toetus, elu- ja töökoht, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. J. Zemljakovi suhtes on juba varasemalt antud võimalus vangistuse asemel kriminaalhooldusel viibida, kuid ta on jätkanud uute raskete kuritegude toimepanemist, mis tingis talle liitkaristuseks 7 aasta pikkuse vangistuse mõistmise. Seega pani J. Zemljakov katseajal toime nii esimese astme narkokuriteo kui ka vägivaldse väljapressimise, kuigi teda oli juba varasemalt väljapressimise eest karistatud. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodul isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline kaal ning kohus ei saa tugineda vaid süüdimõistetu lubadustele edaspidi õiguskuulekalt käituda ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kuna J. Zemljakovil on ka kehtiv distsiplinaarkaristus, ei ole ka tema käitumine karistuse kandmisel ajal olnud täielikult -3- õiguskuulekas, andmaks alust järeldada, et seekord on mõistetud karistus oma eesmärgi täitnud ning süüdimõistetu oma käitumist ja hoiakuid tõepoolest muutnud.
23. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Zemljakov tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
24. J. Zemljakovi kaitsja vandeadvokaat N. Rõžov on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt J. Zemljakovile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat N. Rõžovile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, J. Zemljakovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu J. Zemljakovilt välja. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk