lg 2 p 2, § 188 lg 1, § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks
lg 1 alusel 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusest jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 06.05.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 109-6381 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 5 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 28.08.2012 ja lõpp 25.08.
Koorti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 Süüdimõistetu on karistatud kolmel korral kriminaalkorras ja kolmel korral väärteo eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Süüdimõistetu kannab karistust narkootikumidega seotud esimese ja teise astme kuritegude - kanepi ebaseadusliku kasvatamise (
lg 1) ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, valdamise ja edasiandmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo (
Süüdimõistetu pani need kuriteod toime ajal, mil ta oli tingimisi vabastatud karistusest kindlustuskelmuse (
Mõlemal korral on kuriteod toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. See näitab, et süüdimõistetu ei õppinud Tartu Maakohtu 06.05.2009 otsusega kriminaalasjas number 1-09-6381 talle määratud karistusest ning ei kasutanud talle antud võimalust tõestada, et ta suudab ennast parandada ja elada seaduskuulekat elu. Vastupidi, süüdimõistetu pani katseajal varalise kasu saamiseks toime uue kuriteo, mis on eelmisest kuriteost oluliselt raskem. Iga isik võib sattuda olukorda, kus ta on varalises kitsikuses, näiteks sissetuleku vähenemise, töö kaotamise või muude ootamatute elujuhtumite tõttu. Lisaks on süüdimõistetul rahalisi kohustusi vähemalt XXX euro ulatuses. Kohtul puudus veendumus, et süüdimõistetu ei asu oma varalise olukorra parandamiseks taas seaduserikkumise teele. 2.2 Süüdimõistetul võib küll olla teda toetav pere, elukoht ja töökoht ning teda võib nõustada ja kontrollida kriminaalhooldaja, kuid samas olukorras oli süüdimõistetu ka Tartu Maakohtu 06.05.2009 otsusega talle määratud katseajal. See ei hoidnud ära uue ja raskema kuriteo toimepanemist süüdimõistetu poolt. 2.3 Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on narkokuritegu, mis näitab, et isik peab oma varalist kasu olulisemaks kui teiste isikute elu ja tervist, mida narkootikumid ohustavad. Ka asjaolu, et süüdimõistetut on kolmel korral karistatud sama väärteo, mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, näitab hoolimatust õiguskorra ning teiste isikute õiguste suhtes. 2.4 Süüdimõistetu on ära kandnud ainult poole talle määratud karistusest. Tema ennetähtaegne vabanemine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega 2 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda (
Positiivsed tagajärjed, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, sh tema resotsialiseerimine, töötamise võimalus ja toetav võrgustik lähedaste näol, ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. 2.5 Positiivseks tuleb lugeda süüdimõistetu pidevat töötamist vangistuse ajal, suhete säilitamist perekonnaga ning asjaolu, et süüdimõistetu on distsiplinaarkorras karistamata. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2.6 Kokkuvõttes leidis kohus, et süüdimõistetu puhul ei saa veel teha järeldust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on tema poolt täielikult üle võetud ja seadusekuuleka elu vajadus on isiku hoiakutesse kindlalt juurdunud. Süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 3. Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse süüdimõistetu kaitsjad, kes taotlevad tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada J. Koort tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja T. Liiva taotleb rahuldada maakohtule esitatud taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramises J. Koortile kohtumenetluses osutatud õigusteenuse eest. Ta taotleb 198 euro (s.h riigi õigusabi tasu 66 eurot, kulud 99 eurot ning käibemaks 33 eurot) väljamõistmist. Kaitsjate põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 J. Koort on nõus vabanema elektroonilise valve alla. Kõik tingimused selleks on täidetud. Kui kohus vabastab J. Koorti ennetähtaegselt elektroonilise valvega, on ühiskondlik kontroll tema üle tugev. Elektroonilise valvega saab reguleerida isiku liikumisraadiust ja välistada uute kuritegude toimepanemist. 3.2 Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne. Kohtu poolt antud riskihinnang on vastuolus vangla antud iseloomustusega, millest nähtub, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise kahe aasta jooksul 4% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 5 %. Samuti juhib ta ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et ennetähtaegselt on vabastatud ka kõrge riskiprotsendiga süüdimõistetuid (nt 1-12-2073). Kohus on liialt suurt tähtsust omistanud J. Koorti kriminaalsele minevikule. Süüdimõistetu isiku arvestamine on
mõttest tulenevalt iseseisev alus tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Tõsi,
lg 1 annab kohtule õiguse, mitte kohustuse otsustada, kas isik vabastada või mitte, ent kohtu otsusest peavad nähtuma kaalutlused selle tegemisel, mis aga antud määruses puuduvad. Määrusest nähtub üksnes, et kohtu jaoks on primaarne J. Koorti minevik ning see, et kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. 3.3 Kohus ei ole arvestanud positiivseid elemente süüdimõistetule antud hinnangus. Kaitsja leiab, et resotsialiseerimise mõttes oleks nii kinnipeetavale kui ka ühiskonnale kasulik, kui J. Koort töötaks vabaduses. Töökoht on talle garanteeritud endise tööandja poolt. Ta on elukutselt keevitaja, mis on üks nõutumaid ametimehi Eestis. J. Koort on ka vangistusse saabumisest alates olnud hõivatud tööga. Samuti näitab töötamine väljaspool avavangla territooriumi vangla usaldust J. Koorti suhtes. Arvestada tuleks ka sellega, et kinnipeetaval puuduvad risk ja ohtlikkus valdkondades, mis on seotud eluaseme, hariduse, alkoholi, narkootikumide, mõtlemise ja käitumise, hoiakute ning suhete ja elustiiliga. 3 Kohus ei ole arvestanud, et isikul on väga positiivne iseloomustus – nii vangla, kriminaalhooldusametnik, prokuratuur kui ka kaitsja pooldavad J. Koorti ennetähtaegset vabastamist. Olukorras, kus kõik menetlusosalised põhjendatult toetavad J. Koorti tingimisi vabastamist, peab kohtumäärus olema nende seisukohtadega mittenõustumise korral piisavalt põhjendatud. 3.4 J. Koortil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis on vangistusest ennetähtaegse vabanemise oluliseks tingimuseks (RKKK 3-1-1-91-06). Arvestamata on jäetud seegi, et J. Koort kannab esimest vangistust. Lähtudes aga tema iseloomust ja spetsialistide analüüsidest, on jõutud järeldusele, et tema risk uusi kuritegusid toime panna on minimaalne. Vangistus on J. Koorti jaoks väga tugev mõjutusfaktor. J. Koorti puhul on käesolevaks ajaks kantud vangistus täitnud oma eesmärgi
lg 1 mõttes ja piisav selleks, et ta edaspidi hoiduks kuritegude toimepanemisest. 3.5 Mittevabastamise otsuse rajamine üksnes karistuseelsetele ankeetandmetele on vastuolus
Kui süüdimõistetu ei saa oma hea käitumisega vangistuses mõjutada tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust, kaotab ennetähtaegse vabastamise arutelu mõtte. 3.6 Põhiõigusi vähem-intensiivselt riivavate alternatiivide kohaldamine on põhjendatud. Kaitsja osundab mitmele Riigikohtu lahendile, mis käsitlevad vahistamise ja põhiõiguste riivega seotud temaatikat ning märgib, et vangistusest tingimisi vabastamise näol on tegemist vähem intensiivselt riivava alternatiiviga põhiõiguste riivele. Eesti Vabariik eristub Eurostati värskete andmete põhjal ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidest oma ülikarmi karistuspoliitika poolest ja ka äsjases vanglateenistuse
5.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. Koorti ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu, keda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning kes pani uued kuriteod toime ajal, mil ta oli karistusest tingimisi vabastatud, ei saa vabastada põhjusel, et ta ei ole õppinud talle mõistetud karistustest ega kasutanud talle antud võimalust tõestada, et suudab end parandada ja elada seaduskuulekalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid. 5.2 Kaitsja leiab, et mittevabastamise rajamine üksnes karistuseelsetele ankeetandmetele on vastuolus
Samuti leiab kaitsja T. Liiva, et rohkem peaks rakendama põhiõigusi vähem intensiivselt riivavaid alternatiive. 4 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). J. Koorti puhul on positiivset eripreventiivset prognoosi teha raske – nagu eelnevalt öeldud, on teda kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu kuriteod on suunatud varalise kasu saamisele – nii on teda karistatud kindlustuskelmuse, kanepi ebaseadusliku kasvatamise ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, valdamise ja edasiandmise eest isiku poolt, kes on ka varem narkootikumidega seotud kuriteo toime pannud. Lisaks kannab ta karistust tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude (
Seega on maakohus põhjendatult pidanud võimalikuks, et isik võib varalise kasu saamise eesmärgil asuda taas seadusrikkumise teele. 5.3 Kaitsjad leiavad, et kohus ei ole arvestanud isikut iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Kohtulahendist ei nähtu vabastamata jätmise kaalutlusi. Esiteks märgib ringkonnakohus, et riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka J. Koorti positiivselt iseloomustavate asjaoludega (pidev töötamine vangistuse ajal, suhete säilimine perekonnaga, distsiplinaarkaristuste puudumine). Samuti on kaitsja istungil juhtinud kohtu tähelepanu ennetähtaegset vabastamist toetavatele asjaoludele (positiivne iseloomustus, vangla, prokuröri ja kriminaalhooldaja toetus ennetähtaegseks vabastamiseks, elukutse olemasolu, tõkendi põhiõiguslik riive. Protokoll, tlk 38). Sellele vaatamata on kohus leidnud, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Maakohtul ei tekkinud J. Koorti iseloomustava informatsiooni pinnalt piisavat veendumust, et seaduskuuleka elu põhimõtted on J. Koorti poolt täielikult üle võetud ja seaduskuuleka elu vajadus on isiku hoiakutesse kindlalt juurdunud. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, kuriteo toimepanemise asjaolude ja J. Koorti varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.6 Kaitsja T. Liiva on esitanud ringkonnakohtule taotluse rahuldada esimese astme kohtumenetluses osutatud õigusteenuse eest 198 eurot (s.h riigi õigusabi tasu 66 eurot, kulud 99 eurot ning käibemaks 33 eurot). 5.6.1 J. Koorti kaitsja T. Liiva esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Nimetatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikuga tutvumisele, kohtuistungil osalemisele ja sõidule kulutatud tasuna kokku 79,20 eurot (s.h käibemaks 13,20). Samuti on kaitsja kandnud vajalike kuludena sõidukulusid Jõhvi sõiduks summas 99 eurot (s.h käibemaks 19,80). Maakohtu määrusest nähtuvalt on sõidukulud kaitsjale välja mõistetud. Maakohtu määruses puuduvad aga igasugused põhjendused, miks on kaitsja taotlus rahuldatud vaid osaliselt. 5 Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka kaitsja tasuna taotletud summa toimikuga tutvumise, kohtuistungil osalemise ja sõidule kulutatud aja eest, millises osas maakohus ei ole aga taotlust rahuldanud. Vastav taotlus vastab RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra p-dele 23 ja 47 ning kuulub rahuldamisele. 5.6.2 J. Koorti kaitsja T. Liiva on esitanud ka määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Nimetatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund. Ringkonnakohus peab tasu suurust põhjendatuks ja rahuldab taotluse. 6. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja rahuldab taotluse osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis kaitsjale välja mõistmata määratud kaitsega seotud kulud. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jäävad määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riigi kanda. Maarika Kuusk Paavo Randma 6 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.