1-09-11517/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-11517 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Timofei Stanovoi ja tema vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebused kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Timofei Stanovoi ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kaudu 43 eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 7 eurot 20 senti, vandeadvokaat Toomas Liivale tema poolt Timofei Stanovoile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Timofei Stanovoilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 43 eurot 20 senti riigituludesse.
7. Timofei Stanovoil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Timofei Stanovoi 1-09-11517, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu 10.04.2013 määrusega jäeti Timofei Stanovoi Viru Maakohtu 08.04.2011 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Viru Maakohtu 08.04.2011 otsusega mõisteti T. Stanovoi süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 215 lg 3 p 1 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1, § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat alates 19.02.
10. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning mõisteti T. Stanovoile karistuseks KarS § 63 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 8 aastat vangistust. T. Stanovoi karistusaeg algas 19.02.2009 ja lõpeb 19.02.
11. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et T. Stanovoi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.1 Maakohus tuvastas, et T. Stanovoi on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta vangistust 10 aastat, millest on jäänud kanda veel 3 aastat 10 kuud. Väärteokorras on T. Stanovoid karistatud 27 korda. Vangistuses on T. Stanovoile määratud 9 distsiplinaarkaristust. 2.2 Maakohus arvestas ka asjaolu, et T. Stanovoi on varem kriminaalhooldusel olnud, katseaeg möödus mitterahuldavalt. Lisaks sellele, et T. Stanovoi ei täitnud käitumiskontrollnõudeid, pani ta katseajal toime uue kuriteo. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrollinõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et T. Stanovoi on seekord suuteline niivõrd pika katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma kõiki kontrollnõudeid. Maakohus leidis, et isegi elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisav, et tagada T. Stanovoi seaduskuulekas käitumine vabaduses. 2.3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on T. Stanovoil suur sõpruskond, kellest osa on kriminaalse minevikuga. T. Stanovoi ise on teiste poolt mõjutatav. Arvestades seda ei ole resotsialiseerumise huvides, kui T. Stanovoi vabaneb taas samasse keskkonda. Iseloomustuse kohaselt on T. Stanovoil tasumata rahalisi kohustusi üle XXX €, vanglas ta töötab. Jätkates karistuse kandmist vanglas ja seal töötamist, on tal võimalik asuda tasuma võlgu. Iseloomustuse kohaselt on T. Stanovoil probleemid majandusliku toimetulemisega, tal on diagnoositud sõltuvus, tal esineb agressiivset käitumist ning tal puudub eriala. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on T. Stanovoil võimalus nende probleemide ja puudustega tegeleda, mis aitab tal vangistusest vabanemisel edaspidi taasühiskonnastuda. 2.4 Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, töötamist ja osalemist ühes sotsiaalprogrammis pidas maakohus positiivseteks asjaoludeks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole T. Stanovoi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kindel alaline elukoht oli T. Stanovoil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei välista alalise elukoha omamine uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
13. Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud T. Stanovoi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 3.1 T. Stanovoi märgib, et maakohus on ekslikult märkinud tema karistusajaks 10 aastat, kui tegelikult on tema vangistuse pikkuseks 8 aastat. T. Stanovoi toob välja, et asjaolu, et kõik tema distsiplinaarkaristused on kustunud, näitab, et ta on asunud õiguskuulekalt käituma. -2- 3.2 Määruskaebuse kohaselt pani T. Stanovoi katseajal kuriteo toime alaealisena ja tema väärtushinnangud olid siis teised. Nüüd soovib ta alustada seaduskuulekat elu ning elektroonilise valve kohaldamine motiveeriks teda reeglitest kinni pidama. 3.3 Seoses maakohtu viitega vangla iseloomustusele, märgib T. Stanovoi, et tema sõpruskonda kuuluvad vaid tema perekonnaliikmed. Vanglas teeb ta tööd, et tekitada tööharjumust. Oma rahalisi kohustusi saab ta tasuda ka vabaduses. Sõltuvusega tegelemiseks on T. Stanovoi nõus minema sõltuvusravile. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Varsti lõpetab ta veel kaks sotsiaalprogrammi. T. Stanovoi on seisukohal, et pärast pikka vanglakaristust on kinnipeetaval raske ühiskonnas hakkama saada, mistõttu ei ole otstarbekas karistuse tervikuna ärakandmine.
14. Samuti esitas määruskaebuse T. Stanovoi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada T. Stanovoi tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, mille jooksul kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet. 4.1 Kaitsja märgib, et T. Stanovoi kodus on tagatud kõik tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks. Elektroonilise järelevalve seadme jälgimisraadiuse võib määrata suhteliselt väikeseks, et T. Stanovoi püsiks üksnes oma kodus, millega oleks välistatud tema poolt uute kuritegude toimepanemine. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult tuginenud vangla ohuhinnangule, kuna ükski tõenäosusprotsent ei pruugi realiseeruda. 4.2 Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvesse võtnud T. Stanovoid positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Näiteks seoses eluaseme, hariduse, alkoholi tarvitamise ja tervisliku seisundiga puudub T. Stanovoi puhul vangla iseloomustuse kohaselt ohtlikkus. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaitsja on seisukohal, et mittevabastamise otsuse rajamine üksnes karistus-eelsetele ankeetandmetele on vastuolus KarS § 76 lg 3 mõttega. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu pingutustele vanglakaristuse jooksul tuleks anda positiivne tagasiside. 4.3 Maakohus on jätnud tähelepanuta, et T. Stanovoil on krooniline haigus. Tal on vanglas avastatud C-hepatiit ning vabanedes oleks tal võimalik koheselt alustada raviga. 4.4 Kaitsja leiab, et vanglakaristuse puhul on tegemist isiku põhiõiguste kõige intensiivsema riivega. Kaitsja väidab, et Eestis on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega liiga palju isikuid vangistuses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T. Stanovoi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus on T. Stanovoi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt sedastab ringkonnakohus järgnevat.
16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tuleb nõustuda T. Stanovoi määruskaebuses esitatud asjaoluga, et maakohus on ekslikult märkinud tema karistuse pikkuseks 10 aastat. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2011 otsusega tühistati Viru Maakohtu 08.04.2011 otsus osaliselt ning mõisteti T. Stanovoile karistuseks 8 aastat vangistust. Nimetatud viga ei väära aga maakohtu sisulisi põhjendusi.
17. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud ka T. Stanovoid positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, elukoha olemasolu, vangistuse ajal töötamist ning sotsiaalprogrammis osalemist –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et T. Stanovoi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Stanovoil on edasise vangistuse jooksul võimalik kinnistada oma positiivseid hoiakuid. -3-
18. Kohtukolleegium soostub maakohtuga, et T. Stanovoi varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. T. Stanovoid on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Seega pole varasemalt mõistetud karistused mõjutanud teda õigusrikkumistest hoiduma. Samuti on kohtukolleegiumi hinnangul oluline asjaolu, et T. Stanovoi suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on ebaõnnestunud. Nimelt pani T. Stanovoi kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo ning rikkus talle määratud kontrollnõudeid. Kuigi T. Stanovoi pani katseajal kuriteo toime alaealisena, ei teki ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus ning katseaeg avaldavad T. Stanovoile soovitud mõju ning ta läbib need tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel edukalt.
19. Ringkonnakohus lisab, et käesoleval hetkel on T. Stanovoi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik ka tulenevalt tema kandmata karistuse pikkusest. Käesoleval hetkel kannab ta karistust grupis ja relvaga ähvardades toime pandud röövimise eest. T. Stanovoile mõistetud kogukaristusest – 8 aastat vangistust – on ta käesolevaks hetkeks ära kandnud 4 aastat vangistust, mis on ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud kogukaristusega. Kohtukolleegium märgib, et T. Stanovoi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohtukolleegium hindab T. Stanovoi positiivset käitumist vangistuses, kuid leiab, et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega.
20. Seoses määruskaebuses esitatud väitega, et T. Stanovoi põeb kroonilist haigust ja vajab ravi, märgib ringkonnakohus, et vanglas pakutakse kinnipeetavale ravi vastavalt kinnipeetava tervislikule seisundile arsti ettekirjutuse kohaselt. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on kinnipeetavale tagatud vanglas vajalik järelevalve ja ravi. Määruskaebuses ei ole põhjendatud, miks on T. Stanovoil võimalik saada ravi üksnes vabaduses. Kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et vabaduses saaks T. Stanovoi oluliselt paremat arstiabi võrreldes sellega, mida talle võimaldatakse vanglas.
21. Vastuseks kaitsja määruskaebuses sedastatule, et vanglakaristuse puhul on tegemist süüdimõistetu põhiõiguste kõige intensiivsema riivega ning võimalusel tuleks kohaldada vähem intensiivsemat alternatiivi, märgib ringkonnakohus järgnevat. Eesti kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid T. Stanovoid vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
22. Eelnevast lähtuvalt jätab määruskaebused rahuldamata. ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja
23. T. Stanovoi peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 43,20 eurot maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Paavo Randma Maarika Kuusk -4- Aarne Sarjas