1-09-8275/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-8275 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Sizovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Sizovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 19.04.2013 määrusega jäeti Vladimir Sizov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Sizov kannab karistust Harju Maakohtu 27.10.2009 otsusega alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS §-de 118 p 1 ja 141 lg 2 p 1 järgi. KrMS § 238 lg 2 kohaldades karistati teda vangistusega 5 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning V. Sizovi lõplikuks karistuseks jäi 5 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest 01.09.
5. Karistuse kandmise aja algus on 01.09.2009 ja lõpp 29.12.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära kinnipeetava arvamuse ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole põhjendatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas V. Sizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 V. Sizovi isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda kahel korral isikuvastaste (sh seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude) eest kriminaalkorras karistatud. Ida-Viru Maakohtu 02.09.1997 otsusega on V. Sizovi karistatud KrK § 115-1 lg 2 ja § 117 järgi 6 aastase vangistusega, mille kandmiselt vabanes ta 2003 mais. Harju Maakohtu 27.10.2009 otsuse sisust nähtuvalt on V. Sizov 14.07.2004 toime pannud uue seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, astudes suguühendusse kaheksa aastase lapsega. Ka pani V. Sizov 31.05.2008 toime raske tervisevastase kuriteo. 2.2 V. Sizovi isikut (kellel on kalduvus toime panna seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid laste suhtes) ja toimepandud kuritegude raskust arvestades ei ole tema vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamine enam kui poolteist aastat enne karistusaja lõppu kohtu arvates põhjendatud. V. Sizov avaldas kohtuistungil kahetsust lapse suhtes toimepandud kuriteo suhtes. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et varem pole ta seda teinud. Seega on alust arvata, et selline V. Sizovi meelemuutus on toimunud üsna hiljuti. Viimasest asjaolust tulenevalt kohus leiab ka, et ärakantud karistusaeg ei ole veel täielikult karistuse eesmärke täitnud. Seda enam, et V. Sizovil on veel läbimata täitmiskavas ettenähud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mis tema isikut arvestades oleks vajalik läbida vabanemiseelselt. 2.3 Osalemine karistuse kandmise ajal majandusabitöödes, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht ja võimalus asuda tööle on V. Sizovi positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid need ei kaalu hetkel üles kuritegude raskusest ja V. Sizovi isikust tulenevat vajadust karistust edasi kanda. Karistusaja pikkus võimaldab V. Sizovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja läbi vaadata edaspidigi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Sizov, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Esiteks märgib V. Sizov, et prokurör ei osalenud istungil. Kui ta oleks istungil osalenud, oleks tema arvamus ennetähtaegse vabastamise suhtes teine. 3.2 V. Sizov märgib, et on ära kandnud 2/3 mõistetud karistusest. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. 3.3 V. Sizov on endiselt seisukohal, et ta end KarS § 141 lg 2 järgi süüdi ei tunnista. Kohus märgib nagu kahetseks V. Sizov juhtunut ja muutis oma positsiooni, ent sellest määruskaebuse esitaja kohtus ei rääkinud. Ta ütles vaid, et tal on lapsest väga kahju, ent kuritegu tema toime ei pannud ja kogu kriminaalasi on fabritseeritud. V. Sizov märgib, et ei mäletanud uurijat, prokuröri ega ka advokaati, millest teatas ka kohtunikule, ent keegi ei kuulanud teda. Samuti ei viidud läbi kohtuarstlikku ega ka kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi ning ei püütudki koguda tõendeid. Määruskaebuse esitaja märgib, et on lapsepõlvest alates arvel psühhiaatrilises dispanseris ja esitab sellekohase tõendi. Uurimise ajal (kui see üldse toimuski), kannatas V. Sizov epilepsia all, mille kohta on määruskaebusele lisatud tõend. Ta lisab, et andis oma allkirja, kuna ei saanud millestki aru. 2 3.4 V. Sizov märgib, et kriminaalhooldus on nõus tema ennetähtaegse vabastamisega, sest tal elukoht ja vabanemisfondis enam kui XXX eurot. Samuti võetakse ta tööle. V. Sizov on sõbra abil tagasi maksnud enam kui 3000 eurot hagisid ja võlgasid. Ta soovib kustutada oma võlad, ent vanglas ei ole tööd. 3.5 Ka vangla toetab V. Sizovi vabastamist, sest näeb, et ta on olnud korralik ja suutnud isegi suitsetamise maha jätta. 3.6 V. Sizov märgib, et on kandnud vanglas oma karistuse ära „kellast kellani“, sest seksuaalakti lapsega ta toime pannud ei ole. Mis aga puudutab teist paragrahvi, siis on kannatanu ise süüdi, sest solvas määruskaebuse esitaja ema.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 09.05.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.05.
10. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik V. Sizovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et V. Sizovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on karistatud kriminaalkorras kahel korral, m.h raske isikuvastase ja seksuaalse enesemääramise vastase süüteo eest, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega poolteist aastat enne karistusaja lõppemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 V. Sizov leiab, et kohus poleks tohtinud arvestada tema varasema karistatusega ja väidab, et ei pannud toime süütegu KarS § 141 lg 2 süüdistuse järgi. Süüdistust KarS § 118 lg 1 järgi peab ta õigeks, ent märgib, et selles oli süüdi kannatanu ise, kes solvas V. Sizovi ema. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et jõustunud süüdimõistvatele kohtuotsustele või uurimistoimingutele tagantjärgi hinnangu andmine ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise esemeks ja jätab V. Sizovi vastavasisulised väited tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). V. Sizovi puhul on sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha raske – nimelt on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud, s.h sugukõlvatu tegevuse eest noorema kui 16-aastase isiku suhtes. Käesolevat vangistust kannab ta vägistamise ja raske kehavigastuse tekitamise eest. 5.3 V. Sizov on leidnud, et kohus ei ole arvestanud isikut iseloomustavate positiivsete asjaoludega – võlgade tasumise, vabanemisfondi raha, elu ja töökoha võimalust ning suitsetamise mahajätmist. 3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on positiivsete asjaoludega ka arvestanud (vt määruse p 2.3), ent leidnud, et need ei kaalu hetkel üles kuritegude raskusest ja V. Sizovi isikust tulenevat vajadust karistust edasi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega. 5.4 Lisaks selgitab ringkonnakohus, et vastavalt KrMS § 432 lg 33 on kohtul õigus tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimust läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. 5.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Maarika Kuusk Paavo Randma 4 Aarne Sarjas