Obsah (6)

§ 390§ 384§ 415§ 414§ 409§ 412

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-2186 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlu

§ 390jätta Tartu Maakohtu 5.

aprilli 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Raivo Paala määruskaebus rahuldamata.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsusega mõisteti R. Paala süüdi KarS § 386 lg 1 järgi (alates 15.03.2007 vastab KarS § 3892 lg 1 ja KarS § 25 lg 2,4 – § 3892 lg 2 kuriteokoosseisule) ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.11.2011 Riigikohtu otsusega. 07.11.2011 saadeti Tartu Maakohtust R. Paalale teatis, milles kohustati teda asuma karistust kandma Tartu Vanglas hiljemalt 28.11.2011. 28.11.2011 esitas R. Paala taotluse kohtuotsuse täitmise edasilükkamiseks

§ 415lg 3 alusel.

Tartu Maakohtu 29.11.2011 määrusega jäeti edasi lükkamata Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsusega R. Paalale mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. 16.03.2012 esitas R. Paala taotluse tühistada Tartu Maakohtu 07.11.2011 teatis, millega kohustati R. Paalat asuma karistust kandma Tartu Vanglasse hiljemalt 28.11.2011 Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 1,2,3,5,6,7,8,13,14,17,18,41 ning kohase Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) kohtulahendite pretsedendiõiguse alusel. Lisaks taotleti taandada asja menetlemisest kohtunik Ene Muts tulenevalt EIÕK art-st 6 ja seda täpsustavatest EIK lahenditest. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et R. Paala taotlus Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsuse täitmisel R. Paalale

§ 414

lg 1 alusel saadetud teatise tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§-st 414 ei tulene täitmiskohtuniku kohustust teha vangistuse täitmisele pööramise toiminguid. Tartu Maakohtus teeb seda kohtuametnik vastavalt tema tööülesannetele. Kohtunik ei määra tähtaega karistuse kandmisele asumiseks ega saada teatist. Ka R. Paalale ei ole teatist saatnud kohtunik E. Muts.

§ 409

järgi on jõustunud kohtuotsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kohtu toiming 07.11.2011 teatise saatmisel on tehtud jõustunud kohtuotsuse täitmisel. Konventsioon on Eestis täitmiseks. EIK lahendab iga kaebust iseseisvalt. EIK taotluses nimetatud lahend asjas Andreyev vs. Eesti ei muuda R. Paala suhtes tehtud Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsust ega mõjuta selle täitmist. EIK otsus ei tühista siseriikliku kohtu otsust ka siis, kui leitakse siseriiklikus menetluses Konventsiooni mingi artikli rikkumine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Paala esitas määruskaebuse, milles taotleb osalist maakohtu määruse tühistamist ning uue otsustuse tegemist, millega tühistada

§ 414lg 1 alusel väljastatud Tartu Maakohtu 07.11.2011 teatis, millega kohustati R.

Paalat asuma karistust kandma Tartu Vanglasse (Turu 56 Tartu) hiljemalt 28.11.

1. R. Paala leiab, et kohus ei ole määruses põhjendanud, miks ja millisele seaduslikule alusele tuginedes on jäetud rahuldamata taotlus täitmisteate tühistamiseks. Samuti pole R. Paala hinnangul võimalik aru saada, kas kohtu selline seisukoht, millega piiratakse olulisel määral isiku Euroopa Liidu õigusega tagatud õigusi (ennekõike õigusselgus, õiguskindlus ning õiglane õigusemõistmine Konventsiooni art 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 41 mõistes ning tõhus õiguskaitsevahend Konventsiooni art 13 ja harta art 47 mõttes, koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-ga 41 ja 47), on kooskõlas ka Konventsioonis ja hartas sätestatud õigusgarantiidega ning kas sellist kontrolli on üldse läbi viidud. R. Paala käsitleb põhjalikult eeltingimusi, mida kohtul tuleks lahendada, kui kohus tugineb siseriiklikule õigusele, mis piirab isiku rahvusvaheliselt ja EL õigusega tagatud õigusi, samuti Konventsiooni õigusnormide tõlgendamise ja EIK lahendite tõlkimise problemaatikaga seonduvat. R. Paala järeldab, et kohtunik pole tutvunud ega hinnanud tema poolt taotluses viidatud seisukohtadega seoses EIK lahenditega. Siinjuures viitab R. Paala EIK 07.10.2010 lahendile Bogatova vs. Ukraina ning 10.02.2011 lahendile Seryavin jt vs. Ukraina. R. Paala hinnangul ei vasta maakohtu määrus EIK poolt kohtulahenditele seatud tingimustele ning rikub seetõttu R. Paala Euroopa Liidu põhiõiguste hartast (EL õigusest) ja konventsioonist (rahvusvahelisest õigusest) tulenevaid õigusi. Viimasele argumendile tuginedes deklareerib R. Paala, et ta on Konventsioonis ja Hartas tagatud põhiõiguste – õigus õiglasele menetlusele, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õigus heale haldusele riive ja/või rikkumise ohver. R. Paala käsitleb EIK lahendites käsitletud riigivastutuse põhimõtet ning leiab, et ei ole kahtlust selles, et rikutud sätted (Konventsiooni art 1, 6, 7, 13, 14, 17 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 41, 47, 48, 49, 52, 53, 54) annavad õigusi indiviidile. Samuti puudub kahtlus selles, et Euroopa Liidu õiguse kasutamise eest isikule määratud 1 aasta pikkune reaalne vanglakaristus ja pöörata see täitmisele, kuulutades isiku tagaotsitavaks vaatamata tema poolt esitatud argumentidele Euroopa Liidu õiguse pinnalt ja selle alusel toimuva menetluse ajal Riigikohtus, on „piisavalt raske rikkumine“. Kahtlust ei ole ka selles, et Euroopa Liidu õiguse kasutamise eest tunnistada inimene kriminaalkurjategijaks ning riiklikku sundi kasutades püüda isiku suhtes reaalset karistust täitmisele pöörata, on käsitletav 2 otsese põhjusliku seosena riigi kohustuste rikkumise ja kahjustatud isikul kahju tekkimise vahel. Siinkohal viitab R. Paala EIK lahenditele Shulgin vs Ukraina ning leiab, et tema suhtes jõustunud kohtuotsuses on siseriiklikud kohtud läinud „veelgi“ kaugemale. Kohtus ei olnud süüdistatavana Arvi Paalat põhjusel, et ta oli surnud, mistõttu A. Paala suhtes kriminaalmenetlus ka lõpetati. Siinkohal viitab R. Paala EIK 10.01.2012 lahendile Vulakh jt vs. Venemaa. R. Paala leiab, et antud juhul on siseriiklikud kohtud A. Paalat diskrimineerinud võrreldes teiste surnud isikutega. Juhul, kui Eesti Vabariik soovib anda kohtulikku hinnangut surnud isikute käitumisele, siis tuleb vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Euroopa Liidu õigusele, tagada isikule need kriminaalõiguslikud garantiid, mis pidid tal olema tema eluajal. Läbi kaitseõiguse oleks olnud võimalik tagada isegi ärakuulamisõigus. Lisaks märgib R. Paala, et ei temal ega tema kaitsjatel õnnestunud kogu kohtueelse- ja kohtumenetluse käigus esitada mitte ühtegi tõendit, kuid tõendid, mis välistavad R. Paalale ja A. Paalale etteheidetavad kuriteod, eksisteerivad, nt kolm Maksuameti haldusakti. R. Paala on seisukohal, et juhul, kui maksuhaldur poleks käitunud tahtlikult õigusvastaselt ning esitanud 20.05.1999 kuriteoteadet TSC Terminal AS suhtes, ei oleks tal olnud õiguslikku alust teha maksuotsust nr 45, millega peatati enammakse tagastamine (mitte tasaarvestamine). Seega oli R. Paala hinnangul A. Paala suhtes Tartu Maakohtus läbiviidud menetlus ilmselt ebaõiglane. Ühtlasi on R. Paala arvates raske ette kujutada olukorda, kus ühes ja samas deklaratsioonis esitatud andmeid käsitletakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusega selliselt, et üks isik on esitanud õigeid andmeid ja teine isik samadel tingimustel pani toime kuriteo, mille eest määratakse talle reaalne vanglakaristus 1 aasta. R. Paala leiab, et kohtunik pidi neid asjaolusid kohtuotsust tehes arvesse võtma, kuid kuna kohus need faktid ja R. Paala argumenteeritud väited aga täielikult tähelepanuta jättis, ei saa R. Paala hinnangul tegemist olla enam erapooletu õigusemõistjaga Euroopa Liidu õigusest tulenevalt. R. Paala käsitleb määruskaebusele lisatud Advokatuuri aukohtu otsust, mille kohaselt ei nõustunud aukohus Riigikohtu etteheidetega R. Paala kaitsjatele. Advokatuuri aukohus asus seisukohale, et R. Paala kaitsjad Vahur Kivistik ja Rein Laid käitusid igati korrektselt teostades oma kliendi kaitseõigust. R. Paala on seisukohal, et juhul, kui Advokatuuri aukohtu otsus jääb muutmata ja sellest tulenevalt oli kaitsjate tegevus suunatud R. Paala kaitseõiguse tagamisele, mille tagajärjel kaotas R. Paala oma inimõiguse, tegemist taas sügavalt ebaõiglase kohtuotsusega. Siinkohal viitab R. Paala 22.02.2012 jõustunud EIK lahendile Andrejev vs. Eesti. R. Paala hinnangul ei saa Eesti Vabariik Andrejevi lahendist tulenevaid õiguslikke seisukohti tõlgendada formaalselt ja isikute suhtes kitsendavalt, mistõttu tuleb R. Paala arvates määruskaebuse lahendamisel võtta arvesse EIK analüüsi Eesti Vabariigis eksisteerivatest ja ka mitte eksisteerivatest õiguskaitsevahenditest ning lahendama R. Paala argumenteeritud väite EIK imperatiivsete suuniste kohaselt. Muus osas jäi R. Paala oma esialgses taotluses esitatud seisukohtadele ning ei pidanud vajalikuks neid korrata, sest maakohus ei ole neile sisuliselt vastanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja R. Paala määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus vastab järgnevalt üksnes asjassepuutuvatele määruskaebuses esitatud väidetele. 2.

§ 414

lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt

§ 414lg-le 3.

3 Ringkonnakohus rõhutab, et R. Paala suhtes on 04.11.2011 jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mille alusel tuleb R. Paalal vabaduskaotuslikku karistust kanda üks aasta. Kuigi R. Paala taotlusest ja määruskaebusest nähtuvalt on R. Paala soovinud vaidlustada ka jõustunud kohtuotsuse aluseks olnud asjaolusid, ei ole see käesoleval ajal enam võimalik, kuna pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb vastavalt

§ 412lg-le 2 pöörata süüdimõistev kohtuotsus täitmisele kolme päeva jooksul.

Seega on ringkonnakohtu hinnangul olnud R. Paala suhtes süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramine õiguslikult põhjendatud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul edastatud R. Paalale ka põhjendatult ning kooskõlas

§-ga 414 teatis ilmuda vanglasse karistuse kandmiseks. Siinjuures rõhutab ringkonnakohus, et karistuse täitmisele pööramisel tuleb kohtutel ja teistel ametiasutustel ning –isikutel juhinduda kehtivast õigusest. Ühtlasi osundab ringkonnakohus, et R. Paala ei ole määruskaebuses toonud ühtegi argumenti selle kohta, miks ei saanuks ta ilmuda määratud ajaks vanglasse karistust kandma või millisel viisil just talle edastatud teatis vanglasse karistuse kandmiseks ilmumine tema õigusi rikub. Taotlusest ja R. Paala määruskaebusest nähtuvalt rikub R. Paala õigusi eelkõige talle mõistetud 1 aasta vangistust, mida kohtuotsuse täitmisele pööramisel vaidlustada enam ei ole võimalik, v.a teistmisavalduse esitamisega. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et taotluse teatise, mille osas on R. Paala hinnangul rikub tema õigusi, tühistamiseks või riigi vastutuse ja R. Paalal tekkinud võimaliku kahju tuvastamiseks tuleks R. Paalal esitada kaebus halduskohtusse, mis aga omakorda ei peata kohtuotsuse täitmisele pööramist. 3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning R. Paala määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Paavo Randma