KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.05.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-15799 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Elmo SARRAPIKU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Elmo SARRAPIK sünd. 03.12.1974, isikukood 37412030293, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 25.10.2010 ja lõpp 22.05.2014 Jätta Elmo SARRAPIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 11.03.2013 Viru Maakohtule materjalid Sarrapiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Elmo Elmo Sarrapik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.01.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7 ja §209 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64, KrMS §238 lg.2; KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud alates 25.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ja lõppenud distsiplinaarkaristusi on
- Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Kinnipeetaval on vanglas toimunud regulaarselt vestlused inspektorkontaktisiku ja psühholoogiga probleemide lahendamise ja analüüsioskuste arendamiseks; alustas jaanuaris 2013 osalemist sotsiaalprogrammis xxx ja on esitatud töölevormistamiseks AS EVT Vanglatööstus. Kinnipeetaval on põhiharidus, Tallinna Vanglas omandas kinnisvarahooldaja eriala. Kinnipeetava ametliku töötamise kogemused on vähesed. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 1978,83 €. 1 Kinnipeetaval on elukaaslane, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel, oma õega kinnipeetav ei suhtle. Kinnipeetava perekonnatuttav võimaldab vanglast ennetähtaegsel vabanemisel asuda elama enda juurde. Muud toimetulekut toetavad suhted kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, ta on mõnevõrra teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetav on varasemalt 4 aastat süstinud heroiini, kuid nüüd on kinnitanud, et uimasteid enam probleemiks ei pea. Kinnipeetava enesehinnang on kõrge, eriti seltskonnas, mis hindab temaga sarnaseid väärtusi. Probleemide analüüsimisel jääb kinnipeetav pinnapealseks või keeldub rääkimast, oma tegude tagajärgi ja põhjuseid ning probleeme ei mõista täielikult, teiste seisukohti tõlgendab vääralt, probleemide lahendamise oskus on puudulik. Kinnipeetav tunnistab oma tegusid, kuid leiab õigustusi. Ametiisikutega on kinnipeetav nõus koostööks, kuid peamisel omakasu eesmärgil, kinnipeetav on manipuleeriv. Kinnipeetava korduvkaristatus näitab tema suhtumist ühiskonnanormidesse ning vähest motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kinnipeetava poolt ilmneb oht avalikkusele füüsilise ründe läbi kõige enam juhul, kui kinnipeetav on rahalistes raskustes ning tal on võlanõuded. Ohu tekkimine on ka tõenäoline, kui kinnipeetav on alkoholi- või narkojoobes või kui kinnipeetavaga minnakse konflikti. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava sotsiaalne võrgustik on vähene. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xx xxx xxx kuuluvasse korterisse, viimane püüaks vajadusel ja võimalusel osutada kinnipeetavale ka elementaartasandil abi ühiskonnas taaskohanemisel. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava hoiakud ei ole olnud õiguskuulekad. Varasemast kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse nõudeid – ei täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust ja ei elanud kindlaksmääratud kohas. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid nõuetekohaselt. Maakohtu istung Kinnipeetav Elmo Sarrapik ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda ja reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Viimase kuriteo pani ta toime kehtival katseajal. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust ettekandest nähtub, et katseajal rikkus kinnipeetav lisaks uue kuriteo toimepanemisele ka käitumiskontrolli nõudeid – ei käinud registreerimas ja ei elanud kindlaksmääratud kohas. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval juhul igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka lisakohustusi. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole pisiavalt mõjuv meede, et alandada uute kuritegude toimepanemise riski antud kinnipeetava puhul. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusega ei ole kinnipeetava käitumist võimalik korrigeerida, karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul ei ole veel saavutatud ja tal tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Harju kriminaalhooldusosakonna 04.03.2013 vastusest nr.8-4/3272-3 nähtub, et antud kinnipeetava potentsiaalne tööandja (xxx) esindaja on ise arvel kriminaalhooldusosakonnas. Maakohus ei pea võimalikuks, et kinnipeetav, kes on kriminaalkorras karistatud 11 korda ja rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid, asub kohe vabanemisel tihedalt tööalaselt suhtlema kriminaalkorras karistatud isikuga. Tegemist ei ole resotsialiseerumisega. Sotsiaalprogrammi läbimise ja töötamise soovi vanglas peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud. Karistuse täielik lõpuni ärakandmine vangistuses on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erand. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab pidada erandiks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3