p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt
Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 - RT III 2000, 23, 253 ja kriminaalasjas nr 3-1-1-47-04 - RT III 2004, 17, 208). Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas tähendab eelöeldu vältimatult ka seda, et kohtuotsuse pinnalt peab olema jälgitav, millise tõendi alusel luges kohus tõendatuks igale süüdistatavale omistatud kuriteo. Ainult sellisel juhul on kohtukaebemenetluses võimalik kontrollida kohtu siseveendumuse kujunemist“ (RKKK nr. 3-1-1-41-12). Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsjate ja süüdistatavate apellatsioonide väidetega, leiab, et maakohus on ülalnimetatud põhimõtteid järginud ning apellatsioonide väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 9.1 Vastuseks A.T ja tema kaitsja apellatsioonidele, et A.T süü P.S tapmises ei ole tõendatud, märgib kohtukolleegium järgmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et A.T viibis P.S toas ehk sündmuskohal nii enne P.S tapmist kui ka pärast seda. Seda tõendavad nii sündmuskohalt leitud A.T DNA-d sisaldav bioloogiline materjal, kui ka P.S verejälje leidmine A.T saapalt. Seega on ekslik A.T väide, et tema kehalt või riietelt ei leitud P.S DNA-d sisaldavat bioloogilist materjali. A.T ise valis kaitsepositsiooniks versiooni, et tema viibis umbes 10 min jooksul P.S korteri WC-s ning sealt väljudes avastas P.S istuli surnuna ning M.R P.S kõrval verise noaga. Kohtukolleegium asub seisukohale, et see kaitseversioon ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle fototabelist nähtub, et P.S küünarvarrel on tualettpaberist sidemed, millega oli püütud verejooksu peatada. Süüdistatavate DNA-d P.S käe peal olnud tualettpaberist sidemel ei avastatud. Mõlemad süüdistatavad väitsid maakohtus, et haava P.S küünarvarrel nemad paberiga sulgeda või verejooksu peatada ei proovinud. Järelikult süüdistatavad kas eksitavad kohut või pidi üritama endal verejooksu peatada P.S ise. Eluliselt ei ole aga usutav, et selline tegevus nagu ka hulgaliste noalöökide tekitamine P.S M.R poolt oleks võinud jääda märkamatuks samas ühiselamu tüüpi korteri (suurusega 3x5 m; T I lk 1) tualetis viibivale A.T. Tulenevalt surnu ekspertiisiaktist P.S tervisekahjustused võisid olla tekitatud lühikest aega enne surma saabumist, selle ajavahemiku pikkus ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt kümnete minutitega. Samast ekspertiisiaktist nähtub, et ei ole välistatud, et pärast kõikide tervisekahjustuste tekitamist võis P.S enne surma saabumist lühikest aega toimida teatud viisil (käia, osutada vastupanu, hüüda jms). Väärib eraldi märkimist, et ekspert tuvastas P.S ka enesekaitselisi vigastusi (T I lk 106-107), mis viitab sellele, et P.S osutas aktiivselt ka vastupanu. Kohtukolleegium asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt A.T kaitsepositsioon sellest, et ta viibis P.S tapmise ajal sama pisikese ühiselamu korteri tualetis ja ei kuulnud toas toimuvat, ei ole eluliselt usutav ning kohtukolleegium jätab tema ütlused ebausaldusväärsetena tervikuna kõrvale. Samas A.T kaitseverisoon WC-s viibimisest on tunnistuseks sellele, et A.T puudub alibi P.S tapmise ajaks ning et sellel ajal viibis ta P.S korteris. 9.2 Lisaks p. 9.1 väljendatud seisukohale, et A.T ütlused tuleb jätta tervikuna kõrvale kui ebausaldusväärsed märgib kohtukolleegium, et A.T hakkas apellatsioonimenetluses sisuliselt P.S tapmises süüdistama lisaks M.R ka V.S. Apellant märgib, et „V.S ja M.R teadlikult ning omal 6
lg 2-1 p 3 on tunnistajate T.L ja A.S ütlused tõenditeks M.R tegevuse kohta, kuna nende tõendite sisuks on M.R poolt kuriteo toimepanemise omaksvõtt ja see on ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. 9.7 Kohtukolleegium ei nõustu M.R kaitsja seisukohaga, et maakohtus uuritud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et M.R oleks valitsenud P.S tapmist koos A.T funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Samuti ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et maakohtu nägemus, et M.R osales mingi teopanusega P.S tapmises, ei tugine ühelegi konkreetsele tõendile ja on oletuslikku laadi. Esmalt osundab kohtukolleegium varasemalt kujunenud kohtupraktikale, millest tulenevalt olukorras, mil tapmine pannakse toime ruumis, kus peale tapetu viibisid surma põhjustamise hetkel veel mitu inimest, kellest ühegi süü kohta pole kriminaalmenetluse käigus õnnestunud koguda ümberlükkamatuid otseseid tõendeid, ei ole võimalik aset leidnud kuriteosündmuse asjaolusid kohtuotsuses rekonstrueerida ilma kõiki ruumis viibinud isikuid võrdselt vaatluse alla võtmata. Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb sellises situatsioonis muuhulgas kasutada välistamismeetodit. See tähendab, et kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma ka argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik (RKKKo nr 3-1-1-33-08, p 10.2 ja nr 3-1-1-24-12, p 8). Maakohus on oma otsuses nimetatud järginud. Nimelt tuli maakohus õigele ja põhjendatud järeldusele, et mitte ühegi usaldusväärse tõendiga ei ole tõendatud, veelgi enam – mitte ükski tõend isegi ei viita sellele, et P.S võinuks tappa keegi kolmas, seni tuvastamata isik, mitte aga M.R ja A.T. Sellistele asjaoludele või võimalikele tõenditele ei viita oma apellatsioonides ei kaitsjad ega süüdistatavad. Käesolevas kriminaalasjas on kogutud ümberlükkamatud süütõendid P.S tapmises nii A.T suhtes, kui ka M.R suhtes. Nimelt lisaks sündmuskohalt leitud A.T ja M.R kuuluvatele jälgedele (s.h. süüdistatavate DNA-d sisaldavale bioloogilisele materjalile), M.R ütluste olustikuga seostamise käigus leitud tapmisrelvale - ehitusnoale (millelt leitud bioloogilises materjalis ei saa välistada M.R ja A.T kuuluvat DNA-d) A.T süü on tõendatud eelkõige V.S usaldusväärsete ütlustega selle kohta, et M.R sõnadest sai ta teada, et A.T tapab P.S (mis on lubatav tõend
lg 2-1 p 2 järgi) ning seejärel tuli A.T verist nuga tema korterisse pesema; M.R süü on tõendatud nii V.S ütlustega, et M.R käis väikeste intervallidega P.S toas, seejärel asus aktiivselt kuriteo jälgi likvideerima, tunnistajate T.L ja A.S ütlustega selle kohta, et M.R said nad teada, et viimane tappis P.S ning M.R paremal käelabal oleva lõikehaavaga, mis viitab, et M.R sai vigastada P.S osutatud vastupanu 8
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et M.R’ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud. 12.
A.T ja M.R kaitsjad Jugans Grossmann ja Toomas Pilt taotlesid apellatsioonide koostamise, ringkonnakohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, vastavalt summas 307,20 eurot ja 384 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused kuuluvad rahuldamisele.
lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.
lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esimese astme kohtuotsuse A.T ja M.R süüdimõistmise ja nende karistuse mõistmise osas muutmata, mis on ette nähtud
13. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellantide poolt nimetatud ja
§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes
novembri 2012. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Pavel Gontšarov Meelika Aava Urmas Reinola 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.