1-12-3496/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.05.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-3496 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Urmas KESKÜLA elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Urmas KESKÜLA sünd. 30.07.1974, isikukood 37407305219, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 21.08.2012 ja lõpp 12.04.2014 Jätta Urmas KESKÜLA elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Urmas KESKÜLALE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti (s.h. ettevalmistus 18 €, osalemine kohtuistungil 18 €, käibemaks 7,20 €). Välja mõista Urmas KESKÜLALT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 43 8nelikümmend kolm) eurot 20 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 08.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Urmas Kesküla elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Urmas Kesküla on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 1330 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 20.07.2012 määrusega pöörati Urmas Keskülale mõistetud kandmata karistus 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust täitmisele, kuna ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude laad on sama – kõik kuriteod on mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis. Vägivaldsuse raskusaste ei ole muutunud. Kuritegu on ette valmistatud ja toime pandud sarnaselt varasemale kriminaalsele käitumisele. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav osaleb vangistuses alates jaanuarist 2013 sotsiaalprogrammis xxx, samuti osaleb kinnipeetav majandustöödel ja on motiveeritud töötama. Kinnipeetavale on Väike-Maarja Keskkoolist omandatud keskharidus, lisaks on ta õppinud põllumajandusmehhanisaatori erialal kutsekoolis ning läbinud raudteebrigadiri kursused. Kinnipeetaval puuduvad täitmata rahalised kohustused. Enne vangistust töötas ametlikult 5 aastat xxx metsatöömasina operaatorina, peale vabanemist on võimalik naasta samasse firmasse. Väidetavalt saab tööandja kohaldada töötamist vastavaks elektroonilise valve tingimustega. Kinnipeetav on lahutatud, lapsi ei ole. Päritoluperekonnast suhtleb tihedamalt isaga, ema on surnud. Korduvad mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis iseloomustavad kinnipeetava riskivat ja hoolimatut elustiili. Kinnipeetava õigusvastases käitumises on peamine riskitegur alkohol. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, ta on saanud ravi, kuid see ei ole aidanud. Enne vangistust sai kinnipeetav ka depressioonivastast ravi. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval psühhiaatrilised probleemid ja ta saab vangistuses tabletiravi. Kinnipeetav on heade sotsiaalsete oskustega, impulsiivsus ilmneb alkoholi tarvitamise järel. Kinnipeetaval ei ole täheldatud otseseid kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid, suhtumine ametnikesse on aktsepteeritav. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning pannud kuriteod toime katseajal. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on isa ja vend, suhted on toetavad. Kinnipeetaval esines vabaduses alkoholi liigtarvitamise tsükleid, sel ajal suhtles sarnase käitumisviisiga sõpruskonnaga, puudus töölt. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama isale kuuluvasse 3-toalisesse ahjuküttega korterisse, kus hetkel elab kinnipeetava isa üksinda. Elamispind vastab elektroonilise valve tingimustele, isa on kirjaliku nõusoleku andnud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx. Kinnipeetav on varem samas ettevõttes töötanud vahelduvalt. Tööandja on teadlik kinnipeetava võimalikust vabanemisest elektroonilise järelevalve alla, väidetavalt saab tööl käimist kohandada valve tingimustega sobivaks. Kinnipeetav on korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele. Viimased katseajad on lõppenud ebarahuldavalt. Kinnipeetav on rikkunud kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2 samuti pannud katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav pöördus küll katseajal alkoholivastasele ravile, kuid jätkas mõni aeg hiljem alkoholi tarvitamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Urmas Kesküla taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tahab vabanemise korral minna alkoholivastasele ravile. Varem on ta ravi läbinud kahel korral. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus vastuses ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on kinnitanud, et ei hakka enam alkoholi tarvitama ja läheb alkoholivastasele ravile. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kõik kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Asja materjalide ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt on ta vabaduses olles alkoholivastase ravi läbinud kahel korral, vaatamata sellele on jätkanud alkoholi kuritarvitamist. Vangistuses on kinnipeetav 2013 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise riske, eelkõige neid, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, võimalik vähendada kriminaalhooldusega. Kinnipeetav on alles läbinud vanglas alkoholivastase sotsiaalprogrammi, maakohus leiab, et tema praegune vabastamine annaks tagasilöögi. Sotsiaalprogrammis saadud teadmiste kinnistamiseks ja samuti alkoholita eluviisi jätkamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vanglas. Arvestades kinnipeetava minevikku, on üsna tõenäoline, et vabanemise korral käesoleval ajal hakkab kinnipeetav taas alkoholi tarvitama. Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusest nähtub, et tegemist oli kuriteo toimepanemisega kehtival katseajal. Eelnimetatud kohtuotsusega anti kinnipeetavale teist korda võimalus, teda ei karistatud reaalse vangistusega ning mõisteti karistuseks üldkasulik töö koos käitumiskontrolli nõuete ja ühe lisakohustuse täitmisega. Kinnipeetav ei suutnud talle osutatud usaldust õigustada ja rikkus talle pandud kohustust. 3 Maakohus leiab, et kinnipeetava teistkordne vabastamine samast vangistusest ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ja riivab oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Karistuse lõpuni ärakandmine vangistuses on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erand. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 43,20 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4