← Eesti

1-09-5861/114

Obsah (7)§ 394§ 209§ 345§ 63§ 64§ 74§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-5861 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meel

§ 394

lg 2 p 1 ja 3 - § 25 lg 2, § 209 lg 2 p 2 ja 3 ja § 345 lg 1 järgi; Gennadi Valjuškini süüdistuses

§ 209lg 2 p 2 ja 3 ja § 345 lg 1 järgi Harju Maakohtu 22.

oktoobri 2012 otsus üldmenetluses süüdistatava Rein Lossi kaitsja adv Marina Leis, süüdistatava Gennadi Valjuškini kaitsja adv Merike Allikmäe Riigiprokurör Piret Paukštys Rein Loss, isikukood 35612050210, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, töökoht XXX XXX XXX XXX, XX XXX XXX XXX, elukoht XXXXXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXX, Tallinn, varem kriminaalkorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld; Gennadi Valjuškin, isikukood 36507290270, vene keel, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, ei tööta, XXXXXXX XXXX, Tallinn, varem kriminaalkorras karistatud, tõkend vahistamine. Marina Leis, Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu
  2. oktoobri 2012 otsus Rein Lossi ja Gennadi Valjuškini suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  3. Määrata Viruvärava Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rein Lossile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 313 (kolmsada kolmteist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 44 (nelikümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Jätta menetluskulu Rein Lossi kanda. Summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXXXX või Swedbankis nr XXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXX ning selgitus: „Rein Loss“, 1-09-5861, kohtukulud“.
  4. Määrata Uno Feldschmidti Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Gennadi Valjuškinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 211 (kakssada üksteist) eurot ja 20 (kaskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 35 (kolmkümmend viis) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. Jätta menetluskulu Gennadi Valjuškini kanda. Summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr XXXXXXXXXXXXXX või Swedbankis nr XXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXX ning selgitus: „Gennadi Valjuškin“, 1-09-5861, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  5. veebruaril 2013 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. oktoobri 2012 otsusega üldmenetluses tunnistati Rein Loss süüdi

§ 209

lg 2 p 2, 3 järgi, süüdi

§ 345

lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust; süüdi

§ 394

lg 2 p 1, 3 – § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74ja § 75 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui R.

Loss ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab aadressil XXXXXXXXXXX XX Tallinn; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks.

§ 74lg 1 alusel määrati R.

Loss katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. R. Lossilt mõisteti riigituludesse välja sundraha 725 eurot, kaitsjatasu 1500 eurot, ekspertiisikulud 95,87 eurot ja koopiakulud 44,39 eurot. Kannatanu RCF Investrans kasuks mõisteti R. Lossilt välja menetluskulud summas 2208,08 eurot. Gennadi Valjuškin tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 2, 3 järgi, süüdi

§ 345

lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 02.10.2009 kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millest kuulub koheselt kandmisele 1 kuu vangistust. 2

(12)

§ 74

ja § 75 alusel määrati, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 11 kuud vangistust, täitmisele, kui G. Valjuškin ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab aadressil XXXXXXX X-XXX Tallinn; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks.

§ 74lg 1 alusel määrati G.

Valjuškin katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. G. Valjuškinilt mõisteti riigituludesse välja kaitsjatasu 900 eurot ja ekspertiisikulud 95,87 eurot. Kannatanu RCF Investrans kasuks mõisteti G. Valjuškinilt välja menetluskulud summas 2208,08 eurot. AS RCF Investrans tsiviilhagi summas 40421,497 eurot (s.o. 632 459 krooni) rahuldati täies ulatuses ja mõisteti R. Lossilt ja G, Valjuškinilt solidaarselt AS RCF Investrans kasuks välja 40421,54 eurot. Harju Maakohtu 24.10.2011 otsusega kriminaalasjas 1-11-9941 on nimetatud summa väljamõistetud ka I.Olt. Kohtuotsusega jäeti arestituks ja realiseerida tsiviilhagi katteks Harju Maakohtu 04.12.2008 määrusega arestitud R. Lossile kuuluv vara, s.o. järgmised väärtpaberid: BRK Baltic Group OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Carlink OÜ osa nimiväärtusega 160 000 krooni; Cityworks OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Fastsystem OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Kristjaniautod OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Limbasis Kaubanduse OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Nekst Grupp OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Anfosüsteem OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Volanor OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Railex OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni; Renoehituse OÜ osa nimiväärtusega 43 100 krooni ja Solarwind OÜ osa nimiväärtusega 40 000 krooni. 2. R. Lossile oli esitatud süüdistus selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos I.O ning G. Valjuškiniga pani toime alljärgneva kelmuse. Nimelt teatas G. Valjuškin 2004 novembri alguses oma endisele äiale J.K, et on leidnud inimese, kes soovib osta RCF Investrans AS-lt kütust. G. Valjuškin ütles J.K, et selle inimese nimi on P ja et see inimene võtab ise RCF Investrans AS-ga ühendust, kuid andis siiski tema telefoninumbri: XX XXX XXX. 11.11.2004 helistas J.K le ülalnimetatud numbrilt inimene, kes tutvustas ennast OÜ Palisander direktor P.I na, kuid kes tegelikkuses ei olnud P.I, ja teatas, et soovib osta AS-lt RCF Investrans kütust. Telefonitsi lepiti kokku, et OÜ Palisander esindaja tuleb AS RCF Investrans kontorisse kütuse ostu-müügilepingut sõlmima. Seejärel R. Lossi ning G. Valjuškini juhendamisel ja organiseerimisel esines I.O 13.11.2004 AS RCF Investrans kontoris Tallinn, Tatari 37-5 OÜ Palisander esindaja H.H, esitades AS-le RCF Investrans eelnevalt R. Lossilt ja G. Valjuškinilt saadud võltsitud dokumendid: OÜ Palisander garantiikirja 12.11.2004, volituse nr 48 12.11.2004 H.H nimele ja Eesti kodaniku passi nr XXXXXXXX koopia H.H nimele. Sel moel soovisid R. Loss, G. Valjuškin ja I.O tekitada AS-le RCF Investrans pettekujutluse, nagu sooviks OÜ Palisander osta AS-lt RCF Investrans diiselkütust ning kavatseks selle eest tasuda. Pettuse mõjul sõlmis AS RCF Investrans (esindaja G.M) 13.11.2004 ostu-müügilepingu nr 1211/1, mis kandis kuupäeva 12.11.2004 ja mille allkirjastas OÜ Palisander poolt I.O, H.H allkirja võltsides. Nimetatud lepingu alusel väljastas AS RCF Investrans kelmuse toimepanijatele diiselkütust: 13.11.2004 17 000 l kütust väärtuses 180 200 krooni; 15.11.2004 15 300 l kütust väärtuses 162 180 krooni ja 16.11.2004 27 366 l kütust väärtuses 290 079,6 krooni. Kuna R. Loss ja I.O ei kavatsenudki kütuse eest tasuda, põhjustati AS-le RCF Investrans varaline kahju suures ulatuses, kokku summas 632 459,60 krooni; 3

(12)samuti süüdistatakse teda selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos I.O ja G. Valjuškiniga pani toime võltsitud dokumentide kasutamise. Nimelt tema koos G. Valjuškiniga andis 2004 novembris I.Ole järgmised võltsitud dokumendid: OÜ Palisander garantiikirja 12.11.2004 ja volituse nr 48 12.11.2004 H.H nimele, mida I.O kasutas R. Lossi ja G. Valjuškini juhiste kohaselt 13.11.2004 RCF Investrans AS-i kontoris Tatari 37-5, Tallinn, esitades nimetatud dokumendid AS RCF Investrans esindajale G.M, eesmärgiga varjata oma tegelikku isikut, sõlmida diiselkütuse ostumüügileping OÜ Palisander nimelt, saada seeläbi diiselkütus enda valdusse ning vabaneda ühtlasi selle eest tasumise kohustusest. Veel süüdistati R. Lossi selles, et tema ajavahemikul 23.- 28. aprill 2010, pani koos K.K ja A.G isikute grupis, toime rahapesu katse summas 214 000 USD, mis Eesti Panga 23.04.2010 kehtinud ametliku kursi (1 USD = 11,741 EEK) alusel oli 2 512 574 krooni (160 582.74 eurot). 2010 aprilli alguses tegi Läti Vabariigi kodanik K.K A.G le ettepaneku leida Eestis mõne äriühingu konto, mille kaudu saaks ebaseadusliku päritolu rahaga tehinguid teostada. A.G leppis R. Lossiga kokku, et viimane annab kasutada temale kuuluva OÜ Cityworks nimelise äriühingu pangakonto, mille andmed A.G edastas K.Kile. 16.04.2010 sisenes seni tuvastamata isik Ameerika Ühendriikides Comerica Bankfas (aadress 411 Building Floor 2 411 W. Lafayette, Detroit, United States) asuva Scanscout Inc arveldusarvele nr XXXXXXXXXX ja kandis sealt ebaseaduslikult kuue tehingu käigus erinevates riikides asuvatele pangakontodele üle kokku 1 403 461,41 dollarit, sealhulgas AS-is Swedbank asuva OÜ Cityworks (reg kood 11493017) arveldusarvele nr XXXXXXXXXX makse summas 214 000 dollarit. Peale raha laekumist OÜ Cityworks kontole informeeris K.K sellest A.G ja R. Lossi, paludes raha kontolt sularahas välja võtta. 23.04.2010 läksid R. Loss ja A.G AS Swedbank Lilleküla kontorisse, kus soovisid teha toiminguid Scanscout Inc arveldusarvelt laekunud rahaga summas 214 000 dollarit ning esitasid pangale antud makse õigsuse kinnitamiseks järgnevad dokumendid: ankeedid „Andmed kliendi majandustegevuse kohta" ja „Kliendi vara päritolu selgitus", millised täitis A.G ning allkirjastas R. Loss. Lisaks esitasid R. Loss ja A.G 26.04.2010 AS Swedbank Kawe kontoris pangale kõnealuse laekumise õigsuse kinnitamiseks K.Ki poolt e-posti teel saadetud järgnevad fiktiivsed dokumendid: OÜ Cityworks arve Scanscout Inc'ile ning Scanscout Inc'ilt laekunud kinnituse pealkirjaga „Official Statement". 28.04.2010 esitas R. Loss AS-ile Swedbank kirjaliku järelepärimise küsimusega, miks ei ole 16.04.2010 saadetud raha summas 214 00 USD laekunud äriühingu kontole. Kuivõrd Comerica BankHlt saabunud teate kohaselt oli tegemist kuritegelikul teel hangitud raha ebaseadusliku ülekandega, tagastas AS Swedbank OÜ Cityworks kontole ülekantud 214 000 dollarit ning R. Lossil, A.G l ja K.K il ei õnnestunud nimetatud rahaga toiminguid teostada ning kuritegu jäi katse staadiumisse süüdlastest mitteolenevatel põhjustel. Scanscout Inc arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX ebaseaduslikult OÜ Cityworks arveldusarvele nr XXXXXXXXXX üle kantud rahaga summas 214 000 dollarit toimingute tegemise ning ülekande õigsuse kinnitamiseks fiktiivsete dokumentide esitamise eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. G. Valjuškinit süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos I.O ning R. Lossiga pani toime alljärgneva kelmuse. Nimelt teatas G. Valjuškin 2004 novembri alguses oma endisele äiale J.K, et on leidnud inimese, kes soovib osta RCF Investrans AS-lt kütust. G. Valjuškin ütles J.K, et selle inimese nimi on P ja et see inimene võtab ise RCF Investrans AS-ga ühendust, kuid andis siiski tema telefoninumbri: XX XXX XXX. 11.11.2004 helistas J.K le ülalnimetatud numbrilt inimene, kes tutvustas ennast OÜ Palisander direktor P.I, kuid kes tegelikkuses ei olnud P.I, ja teatas, et soovib osta AS-lt RCF Investrans 4
(12)kütust. Telefonitsi lepiti kokku, et OÜ Palisander esindaja tuleb AS RCF Investrans kontorisse kütuse ostu-müügilepingut sõlmima. Seejärel R. Lossi ning G. Valjuškini juhendamisel ja organiseerimisel läks I.O 13.11.2004 AS RCF Investrans kontorissse Tallinn, Tatari 37-5 ning esines seal OÜ Palisander esindaja H.H na, esitades AS-le RCF Investrans eelnevalt R. Lossilt ja G. Valjuškinilt saadud võltsitud dokumendid: OÜ Palisander garantiikirja 12.11.2004, volituse nr 48 12.11.2004 H.H nimele ja Eesti kodaniku passi nr XXXXXXXX koopia H.H nimele. Sel moel soovisid R. Loss, G. Valjuškin ja I.O tekitada AS-le RCF Invetrans pettekujutluse, nagu sooviks OÜ Palisander osta AS-lt RCF Investrans diiselkütust ning kavatseks selle eest tasuda. Pettuse mõjul sõlmis AS RCF Investrans (esindaja G.M) 13.11.2004 ostu-müügilepingu nr 1211/1, mis kandis kuupäeva 12.11.2004 ja mille allkirjastas OÜ Palisander poolt I.O, H.H allkirja võltsides. Nimetatud lepingu alusel väljastas AS RCF Investrans kelmuse toimepanijatele alljärgnevalt diiselkütust: 13.11.2004 17 000 l kütust väärtuses 180 200 krooni; 15.11.2004 15 300 l kütust väärtuses 162 180 krooni ja 16.11.2004 27 366 l kütust väärtuses 290 079,6 krooni. Kuna R. Loss, G. Valjuškin ja I.O ei kavatsenudki kütuse eest tasuda, põhjustati AS-le RCF Investrans varaline kahju suures ulatuses, kokku summas 632 459,6 krooni. samuti süüdistatakse teda selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos I.O ja R. Lossiga pani toime võltsitud dokumentide kasutamise. Nimelt tema koos R. Lossiga andis 2004 novembris I.Ole järgmised võltsitud dokumendid: OÜ Palisander garantiikirja 12.11.2004 ja volituse nr 48 12.11.2004 H.H nimele, mida I.O kasutas R. Lossi ja G. Valjuškini juhiste kohaselt 13.11.2004 RCF Investrans AS-i kontoris Tatari 37-5, Tallinn, esitades nimetatud dokumendid AS RCF Investrans esindajale – G.M eesmärgiga varjata oma tegelikku isikut, sõlmida diiselkütuse ostumüügileping OÜ Palisander nimelt, saada seeläbi diiselkütus enda valdusse ning vabaneda ühtlasi selle eest tasumise kohustusest. Maakohus arutas kriminaalasja KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel erandlikult süüdistatav G.Valjuškini osavõtuta, kuna süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoiab menetlusest kõrvale. Kohus, hinnanud kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leidis et R. Lossi ja G.Valjuškini süü neile inkrimineeritud kelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise episoodides, samuti R. Lossi süü rahapesu episoodis on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Mõistliku menetlusaja riivet arvestas kohus süüdistatavatele karistuse mõistmisel. 3. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatavate kaitsjad. 3.1. Süüdistatava R. Lossi kaitsja vaidlustab kohtuotsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Apellant palub otsuse R. Lossi süüdimõistmises ja karistamises tühistada ja uue otsusega süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Alternatiivselt palub menetluse R. Lossi suhtes süüdistuse

§ 209lg 2 p 2, 3 osas lõpetada mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu.

Kaebust põhjendab kaitsja järgmiste argumentidega: -kelmuse ja võltsitud dokumentide kasutamise episoodis on kohus pidanud usaldusväärseteks kaassüüdistatavate I.O ja G. Valjuškini ütlusi, kusjuures apellandil puudus võimalus G. Valjuškini ütlusi kohtus kontrollida; -rahapesu episoodis pole kohus põhjendanud, milliste tõendite alusel kohus järeldas, et R. Loss oli eelkuriteo toimepanemisest teadlik. Juhised raha välja võtmiseks sai ta K.K ilt ja A.G lt, kes olid talle võõrad isikud, kes talle vastavat teavet eelkuriteost ei andnud. Arusaamatuks jäävad kohtu seisukohad R. Lossi ütluste mittevastavusest tegelikkusele tema poolt metallkonstruktsioonide ehitamise soovi puudumises ning tegutsemises vaid A.G lt saadud juhiste järgi, raha päritolust ja eelkuriteo toimepanemisest; -mõistliku menetlusaja aja möödumine. Apellandi arvates ei ole kohtu seisukoht kooskõlas seniste seisukohtadega asja arutamise kohta mõistliku aja jooksul ja Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-57-11 esitatud seisukohtadega. Kohus, nõustudes EÕVK art 6 toodud põhimõttega asja arutamisest 5

(12)mõistliku aja jooksul, leiab, et mõistliku menetlusaja riive tuvastamiseks on oluline, millal kriminaalasja menetlust alustati, kuid andmeid R. Lossi suhtes menetluskestvuse põhjuste kohta esitanud ei ole. Samas kohus tõdeb, et kuna tegu on esimese astme kohtu kolmanda otsusega II astme kuriteos, menetlusriive esineb ja seda tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Apellant leiab, et kuna R. Loss kuulati kahtlustatavana üle 13.12.2006 ja talle esitati ka süüdistus 2010 toime pandud kuriteos, esineb piisav alus 2004 kelmuse episoodis menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. 3.
  1. Süüdistatava G. Valjuškini kaitsja palub vaidlustatud otsus kuriteotunnuste puudumise motiivil täies ulatuses tühistada ning G. Valjuškin esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaebust põhjendab kaitsja järgmiste argumentidega: -mõistliku menetlusaja aja möödumine. Kriminaalmenetlust alustati 17.02.2005, süüdistatav allutati menetlustoimingutele 1.12.
  2. 17.02.2005 - 20.02.2007 ei toimunud G.Valjuškini kui kahtlustatavaga kriminaalasjas ühtegi menetlustoimingut. Enamus tunnistajaid on üle kuulatud 2005-
  3. Viimane tunnistaja (K) kuulati üle oktoobris
  4. Kokkuvõttes ei ole asjas kogutud tõendite maht (3 köidet) suur ning miski ei viita sellele, et tõendite kogumine oleks olnud eriliselt keerukas. Kriminaalasi saadeti kohtusse alles 24.04.
  5. Käesoleva kriminaalasja kogukestust ja menetleja poolseid minetusi arvestades on õigust mõistlikule menetlusajale rikutud intensiivsel määral, s.o. vastupidiselt kohtu järeldusele. 16.04.2010 on G.Valjuškin kuulutatud tagaotsitavaks, seega oli ta peale ülekuulamist menetlejale kättesaadav veel 3 aastat. Esmalt kvalifitseeriti G. Valjuškini tegu

§ 209lg 2 p 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kui kaasaaitaja, 09.04.2010 süüdistuses on G.

Valjuškini tegu aga kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 2, 3 ja § 345 lg 1 järgi ning kohus, arutades kriminaalasja ilma G.

Valjuškini osavõtuta, leidis, et G.Valjuškini süü on tõendatud. G. Valjuškin oli menetlejale kättesaadav kuni 22.03.2010, mil süüdistatav lahkus Venemaale, kaitsja ei ole G. Valjuškiniga saanud vestelda ega kohtuda. Käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud 8 aastat. G. Valjuškin on saatnud kohtule seoses mõistliku aja möödumisega tõlgitud ja notariaalselt kinnitatud avalduse, tulenevalt KrMS § 274´ lg 1 ning andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Apellant leiab, et kohus, karistades G. Valjuškinit osalise reaalse vangistusega, ei ole arvestanud mõistliku menetlusaja riivet karistuse mõistmisel. Kriminaalasi G.Valjuškini suhtes tuleb KrMS § 2 p 2, Põhiseaduse § 14 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 6 lg 1 I lause alusel lõpetada, sõltumata sellest, mis menetlusstaadiumis asja sel hetkel menetletakse. Riigikohus on lahendis 3-1-1-26-11 pidanud ebamõistlikuks menetluse pikkust 5 aastat 9 kuud ja 8 päeva. Veel märgib apellant, et G.Valjuškin ja tema kaitsja ei ole menetlust venitanud ning asi tuleb lõpetada KrMS § 274´ alusel, et mõistliku aja riive ei süveneks, kuna G.Valjuškin ei pea kandma riski, et menetlus tema süüasjas viiakse läbi ebamõistliku aja jooksul. G.Valjuškin ei ole viibinud vahi all ühtegi päeva; -materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamine. Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et G. Valjuškin oleks ühiselt ja kooskõlastatult kaaskohtualustega toime pannud kuriteo. Ta ei ole juhendanud ega organiseerinud koos R. Lossiga I.O AS RCF Investrans kontorisse minekut 13.11.2004. Kuna tal ei olnud tarvidust ega soovi sündmusi vähimalgi määral oma kontrolli all hoida, siis puudus tal ka huvi kasu saamise vastu. Toimikumaterjalide alusel ei ole tuvastatav, et G. Valjuškin oleks saanud väidetavast ebaseaduslikust tegevusest majanduslikku kasu, samuti ei ole tuvastatav tahtlus, mille põhjal pidi süüdistatav teadma, et dokumendid, mida esitab I.O, on võltsitud. Kuigi kohus luges G. Valjuškini süü tõendatuks I.O ütlustega, pole välistatud, et istungil, kus viibis vaid kaaskohtualune R. Loss, on need ütlused antud hirmu all kaaskohtualuse R.Lossi ees. 6

(12)Väidetav tasu saamisel koos olemine ei tähenda sugugi, et G. Valjuškin pidanuks teadma, mis arvlemine R.Lossi ja I.O vahel tegelikult toimub. Kohus on I.O eksimused ütlustes lugenud selliseks, mis ei sea kahtluse alla ütlusi tervikuna. Tunnistaja J.K ütlustest saab järeldada vaid seda, et tema endine väimees, kellel ei olnud mingitki suhet ega kohustust tema firma jaoks teenust osutada, ei saanud kuidagi teha toiminguid tema kahjuks. Üheselt ei ole järeldatav, et G. Valjuškin oleks teadnud kõikidest asjaoludest ning oleks soovinud tekitada AS-le Investrans pettekujutust, nagu sooviks OÜ Palisander osta AS-lt Investrans diiselkütust ning kavatseks selle eest tasuda. Materjalidest ei nähtu, et G. Valjuškin oleks saanud mingitki kasu. Küll aga peale I.O lo poolt lepingu sõlmimist edastati I.O le tasu 12000 krooni. Apellandi arvates ei kinnita G.Valjuškini süüd ka R. Lossi ütlused selles, et kõik asjad ajas korda G. Valjuškin, kelle käes olid paberid ja kes käis äia juures, kuna tunnistajaid dokumentide üleandmise juures ei olnud. Kriminaaltoimikus ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit dokumentide päritolu ja saamisloo kohta, millised I.O esitas AS RCF Investrans esindaja G.M. Et dokumentide võltsijat pole tuvastatud, ei ole ka G. Valjuškinit võimalik süüdi mõista ja karistada kui isikut, kes teadmata allikast pärinevat dokumenti kasutas; -menetlusnormide rikkumine. G.Valjuškinit ei ole kriminaalasjas kahtlustatavana

§ 209

ja § 345 järgi üle kuulatud, 30.05.2008 on teda kahtlustatavana üle kuulatud § 209 lg 2 p 2, 3 - § 22 lg 3 järgi. Menetleja on kasutanud G. Valjuškini kahtlustatavana ülekuulamisel ning talle kahtlustuse esitamisel teavet, mida süüdistatav on andnud 01.12.2005 tunnistajana ülekuulamisel. Apellandile jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, milles kohus leidis, et G. Valjuškini ülekuulamine kohtuistungil on reaalselt võimatu. G. Valjuškini asukoht oli kohtule teada kohtule saadetud avaldusest. Teada ei ole põhjus, miks süüdistatav kohtusse ei ilmunud ning ei ole võimalik tuvastada tegelikku põhjust, miks tema ütlused on erinevad, seega tulnuks kohtul kõik kahtlused tõlgendada G. Valjuškini kasuks. Apellant leiab, et kohus on püüdnud G. Valjuškini tegevust tuvastada üksnes valikuliste, kohtukõlbmatute ja kaudsete tõendite alusel, kuna kaitsepositsioonist lähtudes oli mõistliku menetlusaja tuvastamiseks tarvilik just G. Valjuškini tunnistajana 01.12.2005 ütluste avaldamine. G.Valjuškin on selgitanud, miks ta sellised ütlused tunnistajana andis.

  1. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavate kaitsjad apellatsioonide juurde ja taotlesid nende rahuldamist. Süüdistatav R. Loss toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.
  3. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust süüdistatavate õigeksmõistmiseks neile esitatud süüdistustes ega alternatiivselt menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-194-04 väljendatud seisukohaga, on kohus kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses väga põhjalikult analüüsinud ning need kummutanud. Vaidlustatud otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 7

(12)61 lg-s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohus on otsuses nr 3-11-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad esitatud süüdistuste järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist. 7. R. Lossi ja G. Valjuškini kaitsjate apellatsioonides esitatud hinnang nende kaitsealuste käitumises kelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise süüteokoosseisude puudumisele, ei tulene kohtuistungil hinnatud tõenditest. Maakohus on kohtule esitatud kirjalikele tõenditele ja § KrMS 2862 lg 1 alusel kohtus avaldatud tunnistajate G.M, J.K ning Harju Maakohtu 24.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9941

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3, 344 ja 345 järgi süüdi mõistetud I.O ütlustele hinnangut andes põhjendatult leidnud, et süüdistatavate eesmärgiks oli sõlmida võltsitud dokumendi kasutamise abil OÜ Palisander nimelt leping AS-ga RCF Investrans diiselkütuse ostmiseks, kavatsemata kütuse eest tasuda. Vastupidiselt apellantide arusaamale on maakohus põhjendatult järeldanud, et I.O 7.04.2010 kohtuistungil antud (II kd tl 99-108) ja avaldatud ütlustes puudus alust kahelda. Sellisele järeldusele on kohus jõudnud läbi põhjaliku analüüsi (otsuse lk 6-15). Nii on süüdistatava I.O ütlustega leidnud tõendmist, et ettepaneku raha teenimiseks tegi talle 2004 novembris R. Loss, kes küsis temalt ka tema passipilti, mille ta viiski R. Lossile ja G. Valjuškinile, andes pildi R. Lossi kätte; et G. Valjuškin selgitas talle, et tal tuleb minna Palisander OÜ esindajana viimase äia firmasse kütuse ostmiseks lepingut sõlmima, selleks näidati talle näidati Palisander OÜ dokumente ja G. Valjuškin kinnitas, et kõik on kokku lepitud; et R. Loss ja G. Valjuškin näitasid talle passikoopiat, milles oli tema pilt ja pakkusid raha 12000 krooni; et käis 13.11.2004 kütusefirmas kaasas R. Lossilt ja G. Valjuškinilt saadud Palisander OÜ pitsat, volitus ja H nimele välja antud pass, kus oli tema pilt ning millised esitas lepingu sõlmimisel kütusefirmale; et lepingu sõlmimisel sooviti ettemaksu tasumist, andis ta Investransi esindajale R. Lossi poolt antud telefoni, kellega Investrans töötaja ka rääkis. Lepingu kütuse ostmiseks allkirjastas H.H nimel, mille andis pärast R. Lossile ja G. Valjuškinile, saades nendelt vastu raha. Ostu-müügisummade valesti vormistamise tõttu käis järgmisel päeval uut lepingut vormistamas ja andis selle koos volikirjadega kütuse väljastamiseks R. Lossile ja G. Valjuškinile. Kohus on kontrollinud I.O kohtuistungil antud ütluste tõepärasust, võrrelnud neid teiste tõenditega ja objektiivselt tuvastatud tehioludega ning tulnud põhjendatult järeldusele, et R. Lossi ja G. Valjuškini ütlused ei ole usaldusväärsed. Kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb kannatanu varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. Kaastäideviimise puhul on oluline, et kõik kaastäideviijad valitsevad tegu, kusjuures iga kaastäideviija ei pea ise vahetult kannatanut petma. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Vaidlust ei ole selles, et eksimusse viidud AS RCF Investrans väljastas sõlmitud lepingu ja Palisander OÜ volituse ja garantiikirja alusel Palisander OÜ-le 17.11.2004 ja 18.11.2004 kokku 59 666 liitrit diiselkütet, maksumusega kokku 632 459 krooni. Tunnistaja P.I avaldatud ütluste kohaselt pudusid R. Lossil ja G. Valjuškinil tegelikult Palisander OÜ-ga ärilised sidemed, mis tõendab nagu maakohus õigesti leidis, süüdistatavate kavatsetust viia AS RCF Investrans eksimusse. Vaidlus puudub ka selles, et Palisander OÜ kütust tegelikult ei saanud ja kohus on õigesti tuvastanud, et kütuse müügist said varalist kasu süüdistatavad, kusjuures ei oma tähtsust asjaolu, kas süüdistatavad omastasid kütuse või selle müügist saadud raha. Maakohus tuvastas õigesti, et R. Lossi ja G. Valjuškini tegevuses esineb süüteokoosseis

§ 209lg 2 p 2 ja 8

(12)3 järgi, s.o isikute grupis suure varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 8. Kohtukolleegium ei nõustu G. Valjuškini kaitsja seisukohaga materiaalõigusnormi ebaõigest kohaldamisest. Kuigi kriminaalasja materjalide alusel ei ole tuvastatav, et G. Valjuškin oleks saanud ebaseaduslikust tegevusest majanduslikku kasu, on toimiku materjalide põhjal tõendamist leidnud G. Valjuškini poolt kelmuse toimepanemine ühiselt ja kooskõlastatult R. Lossiga. G. Valjuškinile on 20.02.2007 esitatud kahtlustus

§ 209

lg 2 p 2 ja 3 järgi ja ta on selle kohta ütlusi andud, 9.04.2010 on talle esitatud süüdistusakt, milles G. Valjuškinit süüdistatakse

§ 209

lg 2 p 2 ja 3 järgi, s.o kelmuse kaastäideviimises ja

§ 345lg 1 järgi, s.o võltsitud dokumendi kasutamises.

Kohus on tuvastanud, et AS RFC Investrans eksimusse viimist alustas just G. Valjuškin, luues J.K le ebaõige ettekujutuse, et R. Loss on tegelikkuses P.I, kes tegutseb Palisander OÜ seadusliku esindajana ja kaasas koos R. Lossiga kuriteo täideviimisesse I.O. Süüdistatav on ise möönnud, et oli juures, kui I.Ole anti üle H.H passist tehtud koopia H.H andmete ja I.O pildiga, Palisander OÜ blanketi, võltsitud garantiikirja ja volituse ning kehtetu pitsatiga. Et I.O ütluste kohaselt viibisid mõlemad süüdistatavad talle eelnimetatud dokumentide üleandmise juures, ei oma kuriteo kvalifitseerimisel tähtsust, kes süüdistatavatest talle võltsitud dokumendid üle andis. G. Valjuškini kaitsja seisukoht, et süüdistatav ei teadnud I.O le üle antud dokumentide võltsitusest on seega paljasõnaline ja I.O ütlustega usaldusväärselt ümber lükatud. Puudub vaidlus selles, et I.O teadis, et tema ei ole H.H ja tema passipilt oli teise isiku passist tehtud koopial. Seega tõendavad kohtuistungil hinnatud tõendid kogumis, et nii R. Loss kui G. Valjuškin teadsid, et I.O läheb AS-ga RFC Investrans lepingut sõlmima võltsitud passikoopiaga ehk tegutsesid ühise eesmärgi nimel – et I.O sõlmib H.H nimelt Palisander OÜ nimel lepingu. 9.

§ 345

lg 1 järgi on kvalifitseeritav võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii R. Loss kui G. Valjuškin on põhjendatult

§ 345lg 1 järgi süüdi tunnistatud.

Kohtuistungil hinnatud tõenditest ei ole võimalik teistsugust järeldust teha. Võltsitud dokumendi kasutamine on lõpuleviidud võltsitud dokumendi esitamisega ja see on tõendatud I.O ütlustega. Tuvastatud on ka süüdistatavate kavatsetus võltsitud dokumendi kasutamisega sõlmida leping AS-lt RFC Investrans diiselkütuse omandamiseks ja vabaneda kohustusest selle eest tasuda, kuna leping sõlmiti pettuse teel OÜ Palisander nimel. Süüdistatavad tegutsesid seega ühiselt ja kooskõlastatult, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadsid, et see saabub või vähemalt pidasid vastava asjaolu saabumist võimalikuks. Et R.Lossil, G.Valjuškinil, samuti ka I.O l puudus õigus OÜ Palisander nimel dokumente koostada ja esitada, olid süüdistatavad teadlikud, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Põhjendatult on kohus lugenud eluliselt ebausutavaks G. Valjuškini väited selles, et ta ei pööranud dokumentidele tähelepanu ega tea seetõttu, et need olid võltsitud, samas on I.O ütlustega tõendatud, et just G. Valjuškin alustas R. Lossi esitlemist P.I kui OÜ Palisander esindajana. Ka R. Loss, küsides I.O lt esmalt passipildi ja tagastades koos G.Valjuškiniga I.O le koos OÜ Palisander dokumentidega H.H nimele väljastatud passikoopia I.O pildiga ning selgitades koos G.Valjuškiniga I.O le mida ja kuidas rääkida ning OÜ Palisander esindaja H.H na esineda, teadis samuti, et tegemist on võltsitud dokumentidega. Kohtukolleegium nõustub R. Lossi kaitsja apellatsioonis esitatuga küll selles, et R. Lossil puudus võimalus G. Valjuškini ütlusi kohtus kontrollida, kuid kohus ei ole R. Lossi süüdistuses

209 lg 2 p 2 ja 3 ning § 345 lg 1 järgi süüdi tunnistades tuginenud mitte ainult I.O ja G. Valjuškini ütlustele, vaid kogutud tõenditele kogumis. Kriminaalasja arutamine maakohtus KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel erandlikult süüdistatava osavõtuta tuleneb seadusest, kuna tõendamist on leidnud, et G. Valjuškin hoiab teadlikult kõrvale kriminaalasja kohtulikust menetlusest. Kaitsja on apellatsioonimenetluses asja arutamisega erandlikult G. Valjuškini osavõtuta eeltoodud põhjusel nõustunud. 9

(12)
  1. Puutuvalt R. Lossi kaitsja apellatsiooni väidetesse rahapesu episoodis märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja arusaama, et R. Loss ei olnud teadlik raha ebaseaduslikust päritolust. Tunnistaja A.G (kes on Harju Maakohtu 27.09.2011 otsusega samas süüdistuses rahapesu katses süüdi tunnistatud) ütlustega on tõendatud, et tema soovitas 2010 aprillis K.Kile (samuti Harju Maakohtu 27.09.2011 otsusega rahapesu katses süüdi mõistetud) R. Lossile kuuluvat rahavahetusega tegelevat firmat OÜ Cityworks ja selle eest pidid nii tema kui R. Loss saama tasu. Suhtles K.Kiga telefoni ja e-posti teel, sai aru, et kui raha on laekunud OÜ Cityworks arvele, tuleb see välja võtta. Et R. Loss suhtles ka ise K.K iga, tõendavad tema elukohast leitud K.Ki telefoninumber ja jälitusprotokollis kajastuv. Comerica Panga andmetest nähtuvalt on 16.04.2010 12:16:03 EDT, kahtlustatav IP: 69.113.174.
  2. tehtud ülekanne OÜ Cityworks Swedbank kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 214 000 USD ja raha on tagasi saadud, mistõttu ei nähtu ka äriühingu pangakonto väljavõttelt 214 000 USD laekumist äriühingu kontole. R. Lossi poolt pangale esitatud kliendi vara päritolu selgituse kohaselt pidi raha laekuma OÜ Cityworks kontole USA äriühingult Scanscout Inc vastavalt OÜ Cityworks arvele nr TTPR 823941, plakatite, reklaamikampaania, turu-uuringute ja transpordi jms eest. 16.04.2010 SWIFT teate kohaselt on OÜ Cityworks märgitud saajana võltsitud maksekorraldusel, mis on peatatud. FBI edastatud andmete kohaselt ei ole õnnestunud tuvastada isikut, kes vaidlusaluse ülekande eelkuriteona OÜ Cityworks kontole. R. Lossi väide, et 214 000 USD OÜ Cityworks pangakontole laekumise aluseks oli äriühinguga Scanscout Inc sõlmitud leping, on kohtukolleegiumi arvates paljasõnaline, sest puuduvad seda kinnitavad tõendid: arvel (III k lk 14) puudub allkiri, mistõttu ei ole üldse tuvastatud, kes selle väljastas. Lepingu alusel raha OÜ Cityworks pangakontole laekumine on aga ümber lükatud tunnistaja A.G ütlustega selles, et raha pidi tulema Ameerikast. Et R. Loss mitte ainult ei tundnud huvi kontole raha laekumise kohta, vaid üritas teha kõik selleks, et raha OÜ Cityworks kontole laekuks, on maakohtus leidnud tõsikindlalt tuvastamist AS-i Swebank turvakaamera salvestustega 16.04.2010, 23.04.2010 ja 26.04.
  3. Tunnistaja A.G ütlused, mille kohaselt käis ta koos R. Lossiga pangas, et raha laekumise korral see välja võtta, lükkavad ümber kaitsja väite sellest, et R. Loss ei teadnud midagi eelkuriteost. Kohtukolleegiumi arvates tõendab R. Lossi huvi raha OÜ Cityworks pangakontole laekumise vastu eelkõige tema poolt 28.04.2010 täidetud avaldus, milles palub selgitust, miks ei ole OÜ Cityworks kontole jõudnud vastavalt lepingule 214 000 USD. Kuigi kohtuliku uurimise käigus ei ole eelkuriteo toimepanejaid tuvastatud, kinnitavad e- kirjad R. Lossi, A.G ja K.K omavahelist suhtlemist ja nimelt seda, et K.K andis A.G kaudu R. Lossile juhiseid peale raha kinnipidamist panga poolt edasisteks tegutsemisteks. Seega leidis kohus õigustatult, et R. Loss teadis, et 214 000 USA dollari näol on tegemist kuritegelikul teel saadud rahaga ning oli valmis seda legaalsesse käibesse suunama. R. Lossi teadmist raha päritolu kohta tõendavad usaldusväärselt jälitustoimingutega saadud kõneeristused (10.01.2011 jälitusprotokoll ja selle lisad), millest nähtub, et A.G, R. Loss ja K.K suhtlesid telefoni vahendusel 14.04.2010 26.04.2010, s.o perioodil kui kohtus tuvastatu põhjal laekus Scanscout INC arveldusarvelt OÜ Cityworks kontole 214 000 USD, mida R. Loss OÜ Cityworks esindajana üritas fiktiivsete dokumentide abil AS-st Swedbank välja võtta. Kinnituse sellele, et R. Loss oli teadlik raha ebaseaduslikult päritolust, annab süüdistatava enda selgitus OÜ-l Cityworks majandustegevuse puudumisest, s.t kui puuduvad töötajad reaalse töö tegemiseks, puudub ka võimalus täita lepingut ning katse võtta „riiulifirma“ kontolt välja suurem summa sularaha on omane pigem rahapesule, kui väidetavate reklaamlepingust tulenevate kohustuste täitmisele. Seega tuvastas maakohus õigesti, et R. Loss, olles teadlik raha 10
(12)ebaseaduslikut päritolust, tegutses raha OÜ Cityworks pangakontole kanda lubades ja seda sealt sularahas välja võtta üritades kavatsetult, pannes suures ulatuses rahapesu katse toime isikute grupis, s.o kaastäideviijana A.G ja K.K ja tema käitumine on kvalifitseeritud õigesti

§ 394lg 2 p 1, 3 – § 25 lg 2 järgi.

  1. Kohtu käsitlusega selles, et käesolevas asjas ei ole R. Lossile ja G. Valjuškinile inkrimineeritud süütegude mõistlik menetlusaeg möödunud, kohtukolleegium nõustub. Apellatsioonides esitatud sellekohaseid väiteid on kohus otsuses (lk 98-99) enam kui põhjalikult analüüsinud ja möönnud õigesti, et käesolevas asjas esinevad alused rääkida võimalikust menetlusaja riivest 2004 episoodis, kuid mille heastamine ei ole kindlasti võimalik mitte ainult läbi kriminaalmenetluse lõpetamise või süüdistatavate õigeksmõistmise. Kohtul on kõiki asjaolusid arvesse võttes menetlusaja ülemäärase kestvuse riive võimalik heastada karistust kergendades ja nii ongi maakohus kooskõlas EIÕK art 6 lg 1 ja Riigikohtu seisukohaga käesolevas asjas käitunud.
  2. Et ringkonnakohus jätab vaidlustatud maakohtu otsuse R. Lossi ja G. Valjuškini süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsionid rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Apellatsiooni esitanud R. Lossi kaitsja adv M. Leis on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 313.60 (s.h käibemaks 44.80) eurot: kulud moodustuvad materjalidega tutvumisele ja apelatsioonkaebuse koostamisele kulunud ajast ning kohtuistungitel
  3. detsembril 2012 ja
  4. jaanuaril 2013 kaitse osutamisele kulunud ajast, millele kohaldub erikoefitsent 2,
  5. Kohtukolleegium peab esitatud taotlust põhjendatuks ja selles nõutavat tasu mõistlikuks suuruseks. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvestab kohtukolleegium konkreetset süüdistust, vaidluse sisu ja apellatsioonis esitatud asjaolusid. Määratud kaitsjatasu kuulub väljamõistmisele R. Lossilt riigieelarve tuludesse. Apellatsiooni esitanud G. Valjuškini kaitsja adv M. Allikmäe on esitanud taotlused (5.11.2012 ja 28.01.2012) apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 211.20 (s.h käibemaks 35.20) eurot: kulud koosnevad apellatsioonimenetluse ettevalmistumiseks ja kaitse osutamisele kohtuistungil
  6. detsembril 2012 ja
  7. jaanuaril 2013 kulunud ajast. Kohtukolleegium peab esitatud taotlust põhjendatuks ja selles nõutavat tasu mõistlikuks suuruseks. Määratud kaitsjatasu kuulub väljamõistmisele G. Valjuškinilt riigieelarve tuludesse.
  8. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  9. oktoobri 2012 otsuse R. Lossi ja G. Valjuškini suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Julia Katškovskaja 11

(12)12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.