Obsah (4)

§ 121§ 33§ 32§ 86

1-13-1380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mail 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1380 (12240103539) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Krimin

§ 121

järgi MS Elukoht Xxx, isikukood 38504103737, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina Kohtuistungi toimumise aeg 21.05.2013.a RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus MS suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kohaldada MS suhtes sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata MS sundravile SA Viljandi Haigla Psühhiaatria kliiniku sundraviosakonda. KrMS § 183 alusel jätta ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel õigusabi osutamisega seotud kulud summas 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku koopiate tegemisega seotud kulud summas 0,45 eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 21.05.2013.a kohtuistungil õigusabi osutamisega seotud kulud 1 1-13-1380 summas 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti - riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Kriminaalasjas nr 12240103539 alustati menetlust 02.08.2012.a

§ 121tunnustel.

MS 01.08.2012.a kella 15.55 paiku Narva linnas Kreenholmi tn 45 asuva Kutseõppekeskuse esimese korruse kabinetis põhjusetult lõi käega vastu nägu õpetajat Xxxit, millega tekitas talle kehavigastusi ja füüsilist valu. Pärast seda, väljudes õue Narva Kutseõppekeskuse juures MS tõukas jalaga vastu selja alumist osa alaealist Xxxt ja seejärel korduvalt lõi vastu keha ja nägu oma õde kaitsta üritanud Xxxit, tekitades talle kehavigastusi ja füüsilist valu. Nimetatud tegevusega pani MS toime

§ 121ettenähtud õigusvastase teo.

Kohtueelse menetluse käigus tehti kindlaks, et MSl on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Uurija määrusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 28.11.2012.a viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille tulemusena koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 64, millest tuli ekspert järeldusele, et MS kannatab vaimuhaiguse all, diagnoos paranoidne skisofreenia ja inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ei saanud MS aru oma tegude tähendusest ja ei olnud suuteline neid juhtima, ta oli ja on mittesüüdiv. MS ei saa osa võtta eeluurimisest ja kohtu ette astuda. MS vajab suunamist sundravile SA Viljandi Haigla.

§ 33tulenevalt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv.

MS teo toimepanemise ajal süüdiv ei olnud. Järelikult puudub MSl süüvõime.

§ 32lg 1 kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline.

Ainult siis saab isikut õigusvastase teo eest karistada. MS süüvõimeline ei ole, järelikult ei ole ta teo toimepanemises süüdi. Seega, MS tegu on küll õigusvastane, kuid mitte süüline, mis välistab tema suhtes kriminaalkaristuse rakendamist, aga annab alust muu mõjutusvahendi – psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Kohus kohtuistungile MSt ei kutsunud. Kohus leiab, et MS poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu Xxx ütlusega sellest, et 01.08.2012.a kella 15.55 paiku ta istus vastuvõtukomisjoni kabinetis, mis asub esimesel korrusel Narva Kutseõppekeskuses aadressil Narva. Kreenholmi

1. Kell 15.55 istudes selles kabinetis ta pööras tähelepanu noormehele, kes midagi nina ette pomises. Noormees astus kabinetti kus ta oli ja hakkas nõudma kutseõppekeskuses töötava õpetaja Xxx telefoninumbrit. Xxxseletas sellele noormehele, et ta ei tea selle õpetaja telefoninumbrit. Pärast seda see noormees järsku lõi teda vastu vasakut põske parema käe peopesaga, mille tõttu ta tundis teraval valu. Pärast vastu nägu löömist noormees jõuga tõukas teda, mille tõttu ta kukkus toolile ja valusalt lõi ära vasaku küünarnuki. Kukkumise tõttu ta tundis küünarnukiliigeses valu. Pärast seda kui ta kukkus, noormees astus tema juurde ja hakkas nõudma Xxx mobiiltelefoni numbrit. Xxx tegi temale ettepaneku anda temale Xxx töötelefoni numbri, kuid sel hetkel nii tema kui tema nägime, et valveruumi pooli tulevad naine ja mees. Seejärel noormees jooksis ära. Valveruumi poolt tulnud mees ja naine astusid tema juurde ning nad osutusid olema Xxx, 2 1-13-1380 kelle telefoninumbril ta ei tea, kuid teadis, et tema töötab kutseõppekeskuse valveruumis. Xxxei teadnud, mis on koos Xxxga tema juurde (uinud mehe nimi, kuid temale on teada, et tema samuti töötab Kutseõppekeskuses. Xxx samuti teadis, et see noormees on kutseõppekeskuse õpilane, tema perekonnanimi on Xxx, kuid tema sünniaega ning elukoha aadressi ta ei teadnud (lk 1-4); - kannatanu Xxxütlustega sellest, et 01.08.2012.a kella 17.00 paiku ta sõits koos venna Xxxiga (21 aastane) raamatukogusse, mis asub Narva Kutseõppekeskuses aadressil Kreenholmi 45, Narva. Vend jäi teda kutseõppekeskuse sissepääsu juures autos ootama, tema ise läks sisse. Ta võttis vajalikud raamatud ning suundus kutseõppekeskuse väljapääsu poole. Ta nägi, et läbikäigus seisab võõras noormees. Umbes 25 aastat vana ja midagi karjub, kuid mida, seda ta aru ei saanud, sest tema kõneviis oli ebaselge. Xxxarvates tema karjus midagi kutseõppekeskuse valveruumi töötajaile. Ta jäi läbikäigu juurde seisma oodates, millal tema vabastab teed, et ta saaks õue minna. Kuid noormees ei läinud ära. Siis ta läks temast mööda, kusjuures ta pole midagi öelnud ja isegi ei riivanud teda. Kui ta tegi paar sammu, siis ta tundis lööki tagant, vastu pead. Ta tundis valu. Ta keeras selle noormehe poole ja küsis: “Mis sa teed?“. Noormees ei vastanud temale midagi. Nagu ta sai aru tema lõi teda vastu pead käega. Ta astus edasi ning kui ta õues mööda trepi alla läks, siis ta tundis lööki vastu selja alumist osa. Xxxl oli samuti valus ja ebameeldiv, ta sai aru, et teda löödi jalaga. Ta jälle keeras noormehe poole ja küsis miks tema teeb seda, kuid noormees vaatas teda ning ei vastanud midagi. Xxxtahab märkida, et noormehe pilk oli agressiivne ja ebaadekvaatne. Noormees hakkas tema peole astuma ja siis ta jooksis auto poole. Autost tuli välja tema vend Xxx ning jäi seisma Xxx ja noormehe vahele. Noormees, midagi lausumata, lõi venda käega vastu nägu. Vend kukkus ja pärast seda see noormees jooksis ära. Löögi tõttu vennal läks paiste parem põsenukk. Samuti sellele näopoolele tekkis ka sinikas. Xxx ja vend kohe sõitsid haigla vastuvõtuosakonda, kus vennal fikseeriti kehavigastused. Xxxtahab märkida, et vend otsustas politseisse avaldust mitte esitada, sest tema sõitis Inglismaale õppima ja elama ning temal ei ole aega politseis käimiseks. Vend võib-olla tuleb Eestisse ainult 2013.a jaanuaris. Isiklikult ta ei soovi edaspidi kohtus antud asja arutamisel osaleda. Ta sai ära tunda noormehe, kes temale kehavalu tekitas. Xxxl on raske teda välimust kirjeldada. Temal on vaid meeles, et ta on pikka kasvu, normaalse kehaehitusega. Seljas noormehel oli hall, kapuutsiga spordikampsun ja Xxx arvates jalas olid heledat värvi teksapüksid ning tossud (lk 7-11); - tunnistaja Xxx ütlustega sellest, ta töötas administraatorina Narva Kutseõppekeskuses, mis asub aadressil Narva, Kreenholmi
2. Tema kohustuste hulka kuulub kutseõppekeskuses korra pidamine. Tööpäeva ajal ta viibis vaheruumis, mis asub kutseõppekeskuse esimesel korrusel. 01.08.2012.a ta töötas alates kella 06.30 kuni 22.
3. Ta oli valveruumis kui kell 15.44 tema töötelefonile helistas õppeala spetsialist (Xxxja ütles: „Xxx, tema on täielikult agressiivne, kutsu välja politsei!“. Xxx ei hakanud liigseid küsimusi ehitama ja vajutas paanikanupule. Kuna praegu õpeprotsess kutseõppekeskuses ei käi, siis tol hetkel olid avatud ainult kaks ruumi L132 ja L
4. Xxx kõrval viibis Xxx, kutseõppekeskuse töötaja. Pärast seda kui Xxx vajutas (G4S turvafirma paanikanuppu, ta läks ruumi L132, kus töötas vastuvõtukomisjon, ta palus Xxxil koos temaga tulla. Astudes kabineti juurde nad imestasid, et uksed on lukustatud, kuigi nad pidid kuni kella 16.00 avatud olema. Ta tegi oma võtmega ukse lahti ning sisenedes ruumi koos Xxxga nägi, et laua juures, mille taga istus meie Kutseõppekeskuse pedagoog Xxx, seisab kutseõppekeskuse õpilane, keda ta oli ka varem näinud ning midagi rääkis Xxxle valjult ja ebaselgelt. Xxx istus tooli peal. Xxx nägi, ei Xxx näo vasakul poolel oli punane laik. Xxx jäi ukse vahele seisma. Xxx aga astus noormehe juurde ja üritas teda sõnaliselt maha rahustada. Xxx sel hetkel lahkus ruumist ja suundus valveruumi politsei välja kutsuma. Kui Xxx politsei välja kutsus, siis ta nägi, et agressiivselt käitunud noormees väljus ruumist L132 ning suundus kutseõppekeskuse väljapääsu poole. Kui tema mööda koridori astus, siis tema, seades käelabad 3 1-13-1380 püstolikujuliselt, teeskles nagu tema tulistaks erisuundades. Ta samuti jätkas karjumist, kuid mida täpselt, ei olnud võimalik aru saada, sest see oli seosetu kõne. Kui noormees väljapääsu juurde astus, siis raamatukogu poolt väljapääsu juurde jõudis tütarlaps, kes tahtis õue minna. Noormees tegi ukse lahti ja tütarlaps vist mõtles, et noormees laseb la läbi. Tütarlaps astus ukse vahele ning sel ajal ta nägi, kuidas noormees lõi teda käega vastu pead, st see nägi välja nagu kuklavõmmu andmine. Tütarlaps keeras tema poole ja ütles midagi, mida täpselt seda Xxx ei kuulnud. Tüdruk hakkas edasi astuma ning lähenes trepiastmele juurde. Sel hetkel noormees lõi teda jalaga vastu selja alumist osa. Selle löögi tõttu tütarlaps oleks peaaegu kukkunud. Kuid tema enam ei pöördunud noormehe poole vaid jooksis kutseõppekeskuse kõrval seisnud autode juurde. Noormees jooksis temale järgi. Xxx nägi, kuidas ühest autost tuli välja noormees ja asus seisma tütarlapse ning noormehe vahele, st takistas agressiivsele noormehele teed. Agressiivsele noormehele see ilmselt ei meeldinud ja Xxx nägi, kuidas tema korduvat lõi noormeest käega vastu nägu. Tütarlast kaitsnud noormees kukkus ning siis agressiivne noormees hakkas teda jalgadega peksma. See kõik toimus sõiduteel. Noormees kiiresti tõusis püsti kuid Xxx ei näinud, kas tema üritas agressiivsele noormehele vastata või mitte. Sel hetkel valveruumi tuli Xxx, kes nägi õues toimuvat ning läks hoonest välja. Nähes Xxxt agressiivne noormees jooksis minema. Noormehel olid näovigastused, täpsemalt vasaku põse paistetus ja marrastus. Veel temal oli ka kaela vasaku poole paistetus. Noormees ütles, et tütarlaps on tema õde ning et tema peab varsti ära sõitma. Nad ootasid politsei saabumise ära ja nagu on Xxxle teada, sõitsid seejärel haigla vastuvõtuosakonda. Noormees, kes kaklema hakkas ja agressiivselt käitus, on kutseõppekeskuse õpilane MS. Ta on umbes 190 cm pikk, tugeva kehaehitusega, seljas temal oli halli värvi kapuutsiga kampsun ning pikad, heledad ruudulised sortsid. Alkoholi lõhnaXxx temalt ei tundnud. Vestlusest Xxxuga Xxx sai teada, et noormehe agressiivse käitumise põhjuseks oli see, et tema tahtis saada teada mingi õpetaja telefoninumbrit. Xxx aga ei saanud temale seda anda. Tundes Xxxt Xxx või öelda, et ta lihtsalt ei saanud Xxxt agressioonile provotseerida, sest iseloomult Xxx on rahulik ja tasakaalukas inimene. Samuti Xxx tahab selgitada, et Xxxviibis koos Xxxuga ühes ruumis kui sinna tormas Xxx, kuid seejärel Xxx lahkus ruumist üritades politsei kutsuda (lk 12-17); - kahtlustatava MS ütlustega sellest, et ta sai aru, milles teda kahtlustatakse, oli kahtlustusega täiesti nõus. Kahtlustuse osas ta või selgitada, et ta on arvel psühhiaatri juures diagnoosiga sküsofreenia ja psühhoos. Ta tarvitas ravimeid. 2010.a ta olen olnud ravil Narva linna psühhiaatrilises kliinikus sest temal oli haiguse ägenemine nägemus- ja kuulmishalunatsioonide kujul. Kahtlustuse osas ta tahtis selgitada, et tol päeval mil ta inimesi läbi peksis, temal olid kuulmishalunatsioonid, et teda jälitab snaiper, kes üritab tema tappa. See kestis terve nädala mille tõttu Xxxl tekkis paanika ning ta praktiliselt ei maganud. Tol päeval ta kuulas tolle snaiperi häält väga selgelt. Ta lamas terve päeva kodus põrandal sest ta kartis, et kui ta püsti tõuseb, siis teda tapetakse. Kuna ta oli hirmutundest väsinud, siis ta läks vihaseks ja otsustas selle snaiperi üles leida. Teda otsides ta astus mööda tänavaid. Peatas inimesi tänavatel ja küsis snaiperi kohta. MSl on meeles, et ta läks mööda kutseõppekeskusest, kus ta õppis ning ta otsustas, et snaiper võib olla seal. Kui Xxx kutseõppekeskuses oli, siis temale pähe torkas mõte, et snaiperiks võib olla õpetaja Xxx, sest tema sisemine hääl ütles, et snaiperi nimi on Sanja. Xxx tegi järelduse, et tema on kuidagi seotud tema sisemise häälega, mis tol hetkel selgelt kõlas temal peas ning oli tunne nagu räägiks reaalne inimene. Xxxl on meeles, et kutseõppekeskuses ta küsis mingilt õpetajalt Xxx telefoninumbri kohta. Ta ütles, et ta otsis snaiperit ning ta pidi ta üles leidma. Kuna tema telefoninumbrit temale ei antud, siis ta läks vihaseks ja lõi käega vastu nägu naist, kelle käest ta telefoninumbri kohta küsis. Pärast seda Xxx suundus kutseõppekeskuse väljapääsu poole. Kuna ta oli vihane selle tõttu, et ta seda snaiperit ei leidnud, siis ta tõukas jalaga mööda läinud tütarlast, keda mina ei tunne. Pärast seda Xxx juurde astus mingi noormees, samuti võõras, kes asus ründeseisakusse. Ta hakkas noormeest peksma. Kuidas ta teda peksis, see Xxxil meeles ei ole, kuid ta mäletas täpselt, et ta oli teda peksnud. Xxx 4 1-13-1380 peksis teda sest ta arvas, et tema ründab teda. Pärast seda Xxx läks koju, kus halunatsioonid kestsid veel ühe päeva, seejärel Xxx, täiesti jõuetuna, jäi magama. Xxx tõesti siiralt kahetses tehtut, et kõik nii toimus. Tegelikult ta ei tahtnud kedagi peksta, ta ainult tahtis leida üles snaiperit, kes võis mitte ainult Xxxile liiga teha. Ise ta rääkis, et elab vanaisa korteris, kes ise tihti elab suvilas. Xxx vanemad tahavad, et ta elaks iseseisvat elu (lk 19-23); - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 64 kohaselt kannatab MS vaimuhaiguse - paranoidse skisofreenia hallutsinatsioonilise – luululise sündroomiga all. Vaimse seisundi tõttu ei olnud ta inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal suuteline adekvaatselt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima see tähendab, et ta oli süüdimatus seisundis. Käesoleval ajal ei saa Xxx Xxx aru oma tegude tähendusest ja ta võib psüühilise seisundi tõttu olla ohtlik ümbritsevatele. MS ei ole võimeline vaimse seisundi tõttu esinema kohtus ega kandma kohtulikku karistust. Vaimse seisundi tõttu vajab MS suunamist SA Viljandi Haigla sundraviosa-konda (sundravile) (lk 33-35). Kohtuistungil prokurör leidis, et MS tegu on tõendatud toimiku materjalidega ja kohtuliku uurimisega. On tuvastatud, et 01.08.2012.a kella 15.55 paiku Narva linnas Kreenholmi tn 45 asuva Kutseõppekeskuse esimese korruse kabinetis põhjusetult lõi käega vastu nägu õpetajat Xxxit, millega tekitas talle kehavigastusi ja füüsilist valu. Pärast seda, väljudes õue Narva Kutseõppekeskuse juures MS tõukas jalaga vastu selja alumist osa alaealist Xxxt ja seejärel korduvalt lõi vastu keha ja nägu oma õde kaitsta üritanud Xxxit, tekitades talle kehavigastusi ja füüsilist valu. MS tegu on

§ 121järgi kvalifitseeritud õigesti, tema süü on tõendatud.

Kriminaalasja materjalidega on kinnitatud, et MS on SA Narva Haigla psühhiaatriosakonnas arvel. Ta kannatab vaimuhaiguse - paranoidse skisofreenia hallutsinatsioonilise – luululise sündroomiga all. Ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal süüdimatus seisundis. MS ei ole võimeline vaimse seisundi tõttu esinema kohtus ega kandma kohtulikku karistust. Ta vajab sundravi SA Viljandi Haigla Psühhiaatria kliiniku sundraviosakonnas. Kohtukulud tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja on prokuröriga nõus.

§ 86alusel on olemas kõik alused Xxx sundravile paigutamiseks.

Palus lõpetada kriminaalmenetlus MS suhtes ning paigutada ta sundravile. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et MS pani toime

§ 121sätestatud õigusvastase teo.

Kvalifitseerimine on õige. Xxx süü on tõendatud eeluurimisel ja kohtus kogutud tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuna need on kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja vastavuses omavahel. Vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 64 arvamusele on tuvastatud, et MS kannatab vaimuhaiguse - paranoidse skisofreenia hallutsinatsioonilise – luululise sündroomiga all. Ta pani toime õigusvastase teo, olles süüdimatus seisundis. Ta ei olnud võimeline aru saama adekvaatselt oma tegude tähendusest ja neid kontrollima. MS tuleb saata sundravile SA Viljandi Haigla Psühhiaatria kliiniku sundraviosakonda. Seega leiab kohus, et MS ei saa kriminaalvastutusele võtta. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus MS suhtes lõpetada, kuna puudub kriminaalmenetluse alus.

§ 86

lg 1 kohaselt kui isik on pannud toime õigusvastase teo süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. 5 1-13-1380 Kriminaalasja arutamisel asus kohus seisukohale, et kuna MS kasutab välja kirjutatud ravimeid väga harva ning ei käi regulaarselt psühhiaatri juures vastuvõtul, on ohtlik iseendale ja ühiskonnale ning järelikult vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, seega tuleb MS suhtes KrMS § 402 lg 1 kohaselt kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega, kaitsja osavõtuga ja kriminaaltoimiku paljundamisega seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 6