lg 2 p 2, § 188 lg 1, § 418 lg 2 p 1 ja § 420 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks
lg 1 alusel 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusest jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 06.05.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-6381 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, so 5 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 30.06.2011.a ja lõpp on 27.11.2014.a. Võimalus vabastada isik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega avanes 13.03.2013.a. Jüri Koort on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel (isiklik toimik II osa lk 63, kohtu toimik lk 18). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla Jüri Koorti ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Alates 14.19.2012.a kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Distsiplinaarkorras karistamata. Kinnipeetav on vangistuse ajal töötanud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana ja juuksurina, AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis abitöölisena, alates 12.10.2012.a töötab väljaspool avavanglaosakonna territooriumi xxx-s abitöölisena välitöödel. Kinnipeetava psühholoogiline nõustamine on toimunud 8-l korral. Kinnipeetavale on võimaldatud lühiajalisi väljasõite kohtumaks pereliikmetega. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, isikutunnistus kehtivusajaga kuni 13.08.2013.a. Kinnipeetav soovib pärast vabanemist elama asuda vanemate juurde aadressile xxx, kus on tagatud kõik tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks sh on selleks talus elavate isikute nõusolek (kohtu toimik, lk 13-15). Vabanedes garanteeritud töö xxx ametikohal (kohtu toimik, lk 16). K-raha andmetel tasumata võlanõudeid 05.03.2013.a seisuga 2 718,41 eurot, mida isik motiveeritud tasuma. Vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Sotsiaalvõrgustikku kuuluvad vanemad, kaks õde, abikaasa ja lapsed. Suhted lähedastega on väga head ja toetavad. Suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt oli mõjutatav. Praeguseks on kinnipeetav enda sõnul kontakti vanade tuttavatega katkestanud. Terviseprobleeme ei tähelda, psüühiliselt terve. Alkoholi ja narkootikumidega seotud risk ja ohtlikkus puudub. Suhtlemisel pigem tagasihoidlik, käitumiselt rahulik, tasakaalukas. Agressiivset käitumist ei tähelda. Võimalik mõningane impulsiivsus. Puudulikud võivad olla ennastkehtestava käitumise oskused (raskusi "ei" ütlemisega). Kuritegelikke hoiakuid ei tähelda, ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtub pooldavalt. Varasemalt määratud kriminaalhooldusele ning selle sisust ja olemusest teadlik. Käesoleva kuriteo pani toime ajal, mil ta oli määratud kriminaalhooldusele. Sooritatud kuriteod viitavad mõningasele hoolimatusele ühiskonnanormide suhtes, mis võib tuleneda ka teadmatusest ja ebaadekvaatsest riskide hindamisest. 2 1-10-11338 Jüri Koorti puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Kui isikul esineb rahalisi probleeme, siis võib isik ohustada avalikkust, pannes toime uue kuriteo, mis on seotud narkootikumide ja relvade ebaseadusliku omamisega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 4%. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 5%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Jüri Koort karistuse kandmise ajal säilitanud suhted oma päritoluperekonna liikmetega. Negatiivselt mõjutavad Jüri Koorti elustiili tema suhtlusringi kuulunud kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava lähedaste isikute sõnul oli tal vabaduses alkoholi tarvitamisega probleeme. Vabanedes on Jüri Koortil võimalus elama asuda oma emale kuuluvasse majja aadressil xxx. xxx garanteerib Jüri Koortile ennetähtaegse vabanemise korral töö xx ametikohal. Antud firmas töötas kinnipeetav ka enne vangistust. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on kohtutäiturite menetluses erinevaid nõudeid Jüri Koorti vastu kogusummas 4 507,35 eurot. Jüri Koort kannab vangistust esmakordselt. Karistusregistri teatise kohaselt on Jüri Koorti kriminaalkorras karistatud neljal korral. Väärteokorras on Jüri Koorti karistatud kolmel korral liiklusseaduse § 741 alusel (mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). Jüri Koort on varasemalt määratud kriminaalhooldusele ning on kriminaalhoolduse sisust ja olemusest teadlik. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime ajal, mil ta oli määratud kriminaalhooldusele. Kriminaalhoolduse lõpetamise ettekandest nähtus, et hooldusalune tunnistas, et lootis kergema vaevaga suurema summa raha teenida ning otsustas kodustes tingimustes kanepitaimi kasvatada, eesmärgiga need maha müüa. Uue kuriteo riskifaktoriteks on suhtlemise jätkamine kriminaalkorras karistatud tutvusringkonnaga ning majanduslik ebastabiilsus. Prokuratuur edastas kohtule elektrooniliselt oma seisukoha ja teatas, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Prokuratuur toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist
Prokuröri abi nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele vastuväiteid ei esine. Üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi vangistusest vabastamist. Ka kuriteo asjaolud ei viita süüdimõistetu kestvale ohtlikkusele. Isiku taasühiskonnastamise (resotsialiseerumise) huvides võib Jüri Koorti ennetähtaegselt vabastada - nii võimaldaks elektroonilise valvega ennetähtaegne vabastamine suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses, kuna teda kontrolliks ning suunaks seaduskuulekale elule kriminaalhooldaja. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 27.11.2014. Jüri Koort taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab Jüri Koorti taotlust. Kõik tingimused enne tähtaega vabastamiseks on täidetud: käitumine vanglas on hea, see on isiku esimene karistus ja vangistus, asub avavanglaosakonnas, korduvalt käinud väljasõitudel, vanglas on kogu aeg töötanud ja oli hõivatud kasuliku tegevusega. Ei ole alust jätta vabastamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 1-10-11338 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri arvamust, leiab, et Jüri Koort tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on karistatud kolmel korral kriminaalkorras ja kolmel korral väärteo eest (isiklik toimik, I osa, lk 17-18). Vanglakaristust kannab esimest korda. Süüdimõistetu kannab karistust narkootikumidega seotud esimese ja teise astme kuritegude - kanepi ebaseadusliku kasvatamise (
lg 1) ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, valdamise ja edasiandmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo (
Süüdimõistetu pani need kuriteod toime ajal, mil ta oli tingimisi vabastatud karistusest kindlustuskelmuse (
Mõlemal korral on kuriteod toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. See näitab, et süüdimõistetu ei õppinud Tartu Maakohtu 06.05.2009.a otsusega kriminaalasjas number 1-096381 talle määratud karistusest ning ei kasutanud talle antud võimalust tõendada, et ta suudab ennast parandada ja elada seaduskuulekat elu. Vastupidi, süüdimõistetu pani katseajal varalise kasu saamiseks toime uue kuriteo, mis on eelmisest kuriteost oluliselt raskem. Iga isik võib sattuda olukorda, kus ta on varalises kitsikuses, näiteks sissetuleku vähenemise, töö kaotamise või muude ootamatute elujuhtumite tõttu. Lisaks on süüdimõistetul rahalisi kohustusi vähemalt 2 718,41 euro ulatuses. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu ei asu oma varalise olukorra parandamiseks taas seaduserikkumise teele. Süüdimõistetul võib küll olla teda toetav pere, elukoht ja töökoht ning teda võib nõustada ja kontrollida kriminaalhooldaja, kuid samas olukorras oli süüdimõistetu ka Tartu Maakohtu 06.05.2009.a otsusega talle määratud katseajal. See ei hoidnud ära uue ja raskema kuriteo toimepanemist süüdimõistetu poolt. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on narkokuritegu, mis näitab, et isik peab oma varalist kasu olulisemaks kui teiste isikute elu ja tervist, mida narkootikumid ohustavad. Ka asjaolu, et süüdimõistetut on kolmel korral karistatud sama väärteo, mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, näitab hoolimatust õiguskorra ning teiste isikute õiguste suhtes. Süüdimõistetu on ära kandnud ainult poole talle määratud karistusest. Tema ennetähtaegne vabanemine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda (
Positiivsed tagajärjed, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, sh tema resotsialiseerimine, töötamise võimalus ja toetav võrgustik lähedaste näol, ei kaalu üles tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Positiivseks tuleb lugeda süüdimõistetu pidevat töötamist vangistuse ajal, suhete säilitamist perekonnaga ning asjaolu, et süüdimõistetu on distsiplinaarkorras karistamata. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdimõistetu puhul ei saa veel teha järeldust, et seadusekuuleka elu põhimõtted on tema poolt täielikult üle võetud ja seadusekuuleka elu vajadus on isiku hoiakutesse kindlalt juurdunud. Süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. 4 1-10-11338 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus Jüri Koorti temale Tartu Maakohtu 26.04.2011.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / allkirjastatud digitaalselt / Inna Kirsipuu Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu määrusega. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.