1-13-1891/5

1-13-1891 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtuasja number 1-13-1891 Kohtunik Piia Jaaksoo Taotlus * maakonna alaealiste komisjoni taotlus alaealise S S suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli RESOLUTSIOON
3. Anda luba paigutada S S (isikukood *, elukoht *, *kooli õpilaste nimekirjas, koolis ei käi) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Tapa Erikooli, 2012/2013 ja 2013/2014 õppeaasta lõpuni.
4. Saata määruse ärakiri * maakonna alaealiste komisjonile, S S`ele, S.S seaduslikule esindajale K.S`ele ning Tapa Erikoolile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alaealiste komisjon, alaealine või alaealise seaduslik esindaja 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Hiiu maakonna alaealiste komisjoni taotlus *maakonna alaealiste komisjon esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja alljärgneva taotluse. Lähtudes alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lg. 2 taotleme luba S S'e – sündinud *; elukoht *; *kooli õpilane - Tapa Erikooli suunamiseks 2012/2013 ja 2013/2014 õppeaastaks. * maakonna alaealiste komisjoni vaatevälja sattus S S esmakordselt 2009.a. alguses, arutusel oli 6 taotlust liiklus- ja tubakaseaduse rikkumistega. Järgnesid avaliku korra rikkumised 2010 märtsis, 2010 oktoobris 5 taotlust avaliku korra rikkumistega ning tubaka- ja alkoholiseaduse rikkumistega; 2011 juulis oli arutusel mõjutusvahendi mittetäitmine; 2012 juunis koolikohustuse mittetäitmine ning jätkuv mõjutusvahendi mittetäitmine. S S alustas õpinguid koolis 8-aastasena. Probleemid algasid esimestel õppeaastatel, mil S sai logopeedilist abi ja käis parandusõppe tundides. 1 1-13-1891 Matemaatikat ja inglise keelt õppis S tasandusklassis. Kuna S ei armasta tööd teha, lisandusid puudulikud hinded veel loodusõpetuses, inimeseõpetuses, ajaloos. Vene keele tundides S ei käinud, kuna ei suuda järgi õppida sügisel puudutud päevadel koolis õpitud sõnu. Lemmikõppeainet S ei ole. Tundides ei tööta S kaasa, sageli tegeleb omaette kas joonistamisesodimisega või vaatab ükskõikselt klassis ringi. Vestlustes osaleb väljendiga „ma ei tea" või mingi ainult temale arusaadava naljaga. Nüüdseks nähes, et ta enam ei suuda omandada nõutavaid teadmisi, käitub S ülbelt ja ükskõikselt, et leida eneseõigustust. Pere on loobunud kooli sotsiaalpedagoogi ja linnavalitsuse lastekaitsetöötaja poolt pakutud abist ja soovitustest. Juba 2010 alguses soovitas sotsiaalpedagoog S minna uuringutele Tallinna Psühhiaatriahaiglasse, sellest lapsevanem keeldus väitega, et S ei ole nõus minema. Koolipsühholoogi abi ei ole samuti vastu võetud. S on mitmel korral vestelnud koolidirektor. Koduseid ülesandeid täidab S lohakalt või jätab hoopis tegemata. Esineb korrarikkumisi tundides, ka põhjuseta puudumisi. S sooviks küll paremaid hindeid, kuid ei ole valmis nende nimel pingutama. S on mõned kindlad sõbrad, kelle tähelepanu ja tunnustus teda huvitab: selleks tormab ta koolimajas ringi, lärmab, rebib pabereid ja loobib neid ringi jne. Täiskasvanutega suheldes on ebalev ja tõrjuv, kuid kaaslaste kõrval muutub käitumine üleolevaks. Ema kasvatab S üksi ning on pikad päevad tööl. S on järelevalveta ning hulgub ringi. Huvialasid ei ole. Klassi üritustel S osaleb, kuid on lärmakas ja segab kaaslasi. S enesehinnang on kõrge, ta on alati arvamusel, et saaks hakkama kui viitsiks. Ometi puudub tal tahe ja kohusetunne õppida ja koolis käia. Klassijuhataja-sotsiaalpedagoog on arvamusel, et S on väljakujunenud tahtevalla häired ja tal puuduvad õpioskused. 2012/2013 alustas S S õpinguid *kooli * klassis. Alaealiste komisjoni istungitel on S selgitanud, et esialgu on raskusi olnud vene keele ja matemaatikaga. Kool meeldib rohkem, õpetajad on sõbralikud. Sellest hoolimata on uue klassijuhataja kokkuvõte I veerandi kooliskäimisest järgmine: S on koolis käinud 2 tervet koolipäeva, ülejäänud päevadel on puudunud kas üksikud tunnid või terve päeva. Peaaegu kõik ained tulevad "l"-d, sest ta kas pole üldse tunnis käinud või on üksikud hinded ja need ka põhiliselt "1" või "2"-d. Tööõpetuses, muusikaõpetuses ja inglise keeles pole ta kordagi käinud sel veerandil. Kokku puudus S S I veerandil 122 tundi, neist 56 tundi põhjuseta. Tunnistusel ainukesed positiivsed hinded kunstiõpetus „4" ja muusikaõpetus „3" , ülejäänud õppeained on hinnatud „l"ja„2". II veerandil puudus S kokku 180 tundi, neist 82 põhjuseta, 98 tunni kohta on ema saatnud teated e-kooli või helistanud kooli, et poiss on haige. Tunnistusel hinded kõik „1" ja „2"-d. Iseloomustus * Põhikoolist: S asus * õppima sel õppeaastal. Kahjuks on aeg olnud väga lühike ja S on koolis käinud väga harva selleks, et teda lähemalt tunda. Nende üksikute tundide põhjal, mil ta on koolis olnud, võib öelda, et tegemist on vaikse ja tagasihoidliku noormehega. Tunnis korda ei riku, aga kaasa ka ei tööta. Klassijuhataja väljendab oma muret ka vanemaga suhtlemise üle: varem sai emaga telefonitsi rääkida, aga soovides nüüd küsida nende muude oluliste põhjuste ja viimaste puudumiste kohta, vastas telefon, et number on ajutiselt suletud. Kuna kontakt lapsevanemaga puudub, pöördus klassijuhataja perega suhtlemisel abi saamiseks * Linnavalitsuse sotsiaaltöötaja T S poole. * maakonna alaealiste komisjon korduvalt arutanud S S'e koolikohustuse täitmist:
5. juunil 2012 istungil kohustati S vastama aineõpetajale vene keele põhikursus suve lõpuks; lähtudes Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 9 lg 2 on järelevalve korras on koolikohustuse täitmist arutatud ka järgnevatel istungitel:
6. oktoobril 2012 ja
7. jaanuaril
8. Otsuse tegemisel leiab komisjon, et S on pakutud võimalusi ja lahendusi koolikohustuse täitmiseks, kuid S ei ole neid kasutanud. Õiguserikkumiste arv on suurenenud. Alaealiste komisjoni on esitatud S S'e Õiguserikkumiste kohta taotlusi kokku 14 korral, lisaks on tulnud arutada kohaldatud mõjutusvahendi ja koolikohustuse mittetäitmisi järelevalve korras. Kärdla politseijaoskonna teatise kohaselt on ajavahemikus
9. märts 2011 kuni
10. november 2012 2 1-13-1891 fikseeritud õiguserikkumisi olnud 12 korral. Kohaldatud mõjutusvahendid ja karistused ei ole tulemusi andnud. Komisjon otsustab kohaldada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, mis toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides: 03.01.2013 * maakonna alaealiste komisjoni otsusega nr.601 kohaldati S S'e suhtes Alaealise mõjutusvahendite seaduses § 3 lg 1 p. 9 ja § 6 lg 2 alusel erikooli suunamist, kuna õiguserikkumiste eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud ning ka perekond ei taga järelevalvet. Kohalikud õpi- ja kasvutingimused ei taga S S'e haridustee jätkamist. Tapa Erikool on S S'ele broneerinud koha. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 palub * maakonna alaealiste komisjon anda luba S S'e suunamiseks Tapa Erikooli 2012/2013 õppetöö lõpuni. Kohtuistungil täpsustas alaealiste komisjon esindaja K.K., et alates
11. aastast on arutatud 4 korral õigusrikkumisi ja ka järelevalve küsimusi seoses mõjutusvahendite täitmisega ja järelevalvega koolikohustuse täitmise üle. ÜKT tegemisega ei olda tähtaegade suhtes jäigad, pakutakse alati lisavariante ja ajapikendusi. Aga kui on näha, et kokkulepped ei kehti, siis saadetakse asi jälle alaealiste komisjonile. S on korduvalt sellega probleeme olnud. Praegu tegemata tunde enam ei ole. Koolikohustuse täitmine on 2010.a märtsist päevakorras olnud. Oli palju puudumisi. 2010.a märtsis teatasid S, et hakkame teostama kooliskäimise järelvalvet. Komisjon on arvamusel, et S on õppekava sobivusega raskusi. Matemaatikas oli tal individuaalne õppekava. Lihtsustatud õppekava, mida pakutakse * koolis, saab ainult arstidiagnoosiga. Kuna S on olnud koolis kogu aeg raske, siis ilmselt on sellest tekkinud puudumised ja on toimunud ka õigusrikkumised. Vahepeal ei saatnud politsei (kui S sai 14 aastaseks) enam asju alaealiste komisjoni, tegi talle ise trahvid. Siis saatsid S * Põhikooli. * Põhikool oli viimane võimalus väljaspool erikooli põhihariduse omandamiseks, S oli ise ka lootusrikas. Paraku juba I veerandi jooksul oli selge, et sealt ei tule ka midagi.
12. jaanuari 2013.a istungil leidis komisjon, et mõjutusvahendid ei ole mõjunud ja otsustati S saata Tapa Erikooli et ta saaks kätte põhihariduse. Sõltumata sellest, et S on *kooli õpilaste nimekirjas, ei ole veendunud, et ta sealt ka hariduse kätte saab. Erikoolis tegeldakse individuaalselt, saab sealt põhihariduse, on võimalik saada ka eelkutseõpet. Täpsustas taotlust - komisjon taotleb S S suunamist erikooli 2012/2013 ja 2013/2014 õppeaastaks, sest S ei ole sel õppeaastal praktiliselt õppinud ja ilmselgelt ei ole võimalik omandada põhiharidust käesoleva õppeaasta jooksul. S S andis kohtuistungi ütlusi, et teab, et teda tahetakse saata Tapa Erikooli ja seda põhjusel, et pole koolis käinud. Oli pikalt haige, jäi teistest maha ja siis ei tahtnud kooli enam minna. Raskused õppimisega tekkisid kuskil
13. klassis.
14. klassist kuni
15. klassi lõpuni käis * Ühisgümnaasiumis. Käis alaealiste asjade komisjonis. Seal seati järelevalve. Alguses läks kenasti. Aga kuna on tihti haige, siis jäi teistest maha. Pole ainult haiguste pärast koolist puudunud, on poppi ka teinud, ei tahtnud kooli minna. Koolis pakuti järelaitamistunde, ei käinud seal, arvas, et saab ise hakkama. Uuesti õpetajate poole ei pöördunud, kool hakkas juba läbi saama ja vahetas kooli, läks * Põhikooli. See oli sellest õppeaastast, sest sai seal kohe *. klassi. * oleks *. klassi jäetud kordama. Mõtles, et saab end kokku võetud ja saab hakkama ja äkki läheb hästi, aga jäi jälle haigeks – haige jalaga ei saanud kaks nädalat koolis käia. Oleks iseseisvalt õppida saanud, aga ei teinud seda. Kooli lõpetamise kohta arvas, et kui koolis ei käi, et oleks klassikursust kordama jäänud. Kohus peaks uskuma, et järgmine kooliaasta korralikult koolis käib, sest võtab end kätte. Teda on ennem juba hoiatatud, et võidakse erikooli saata. Alaealiste komisjonis on arutatud tema suhtes ka suitsetamist, joomist ja hilja õuesolemist. Oli kellaaega määratud, kui pidi kodus olema, ema ikka helistas kui õigel ajal kodus ei olnud, aga ei tahtnud minna. Teab, et alaealine ei tohi suitsu tõmmata ja alkoholi tarbida. Kõik ÜKT tunnid on tehtud, mis alaealiste komisjoni poolt on määratud. ÜKT tegemine venis, kui oli haige, ei tahtnud õuetöödele minna. Pärast ei tahtnud sinna üldse minna. 3 1-13-1891 Otsustab jah ise, mida tohib teha ja mida mitte. Eelmistest karistustest ei ole kasu olnud. Ei oska öelda, mis mõjutaks. Teab, et põhihariduse peab kätte saama, vabatahtlikult ei ole end kätte võtnud. Ei tea, mis mõjutaks seadusekuulekalt elama ja koolis käima. Arvab, et selline kool kui Tapa Erikool ei aitaks ka. Arvab, et *suudaks kooli lõpetada. K S andis kohtus ütlusi, et ei arva, et Tapa kool on S õige. Võib-olla prooviks ikka * kooli lõpetada. Peab lootma ja mõtlema, et S võtab end käsile.
16. klassis hakkas S koolist pausi panema.
17. klassi lõpus oli rohkem puudumisi. Tal tekkisid unehäired. Pöördus perearsti poole, said mingit rohtu ja kahe nädalaga said sellest probleemist jagu. Selleks, et S koolis käiks, on hommikul teda äratanud, et õigel ajal kooli saada. S on teinud teste kooli sotsiaalpedagoogi ja -psühholoogi juures. 2010.a käisid psühholoog T. T. juures. On ka teiste spetsialistide juures käinud. S on uuritud. Sotsiaalpedagoog pakkus varianti, et saata S Vana-Vigalasse kooli, see oli siis kui S käis
18. klassis. Sinna ta ikkagi ei läinud. Siis soovitati S saata Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse uuringutele, aga sellest keeldusid. Kui S * hakkas käima ja haigeks jäi, siis tekkis vahe ja ta ei tahtnud enam üldse kooli minna, tekkis hirmutunne. Pärast viimast alaealiste komisjoni otsust ta pole enam üldse koolis käinud, keeldus minemast. Üks kord vist käis. Peale seda ei ole käinud. Selleks, et S koolis käiks, peab ta ise kohale viima. Teab, et ta on tundidest ka ära läinud poole päeva pealt, ei saa tervet päeva juures passida. * koolis nad olid nõus tegema osa õpet S jaoks kergemaks. * tehti ka lihtsustatud õppekava. On rääkinud S õigusrikkumistest, nädalavahetustel ja suurüritustel noortele on ta ikka käinud, seal seda alkoholi tarvitamist ikka on. Arvab, et Tapa Erikool teeb S elu veel hullemaks. KOHTU SEISUKOHT Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 404 kohaselt alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel. KrMS § 406 lg 2 kohaselt võib kohtunik taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse alaealise, tema seadusliku esindaja, alaealiste komisjoni esindaja ja lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi ning küsitleda neid taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Kohus korraldas taotluse lahendamiseks kohtuistungi, kus kuulas ära S.S`e, tema seadusliku esindaja K.S`e ja alaealiste komisjoni esindaja. Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 6 lg 1 kohaselt on kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel. Seaduse § 6 lg 2 kohaselt alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduseparagrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Seaduse § 1 lg 2 p 4 kohaselt võib alaealise mõjutusvahendite seadust kohaldada isiku suhtes, kes neljateistkuni kaheksateistaastasena on toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo. Lõike 3 kohaselt võib komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Lõike 4 kohaselt paigutatakse alaealine erikooli kuni kaheks aastaks ja tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Alaealiste komisjon on S.S õiguserikkumisi eelnevalt (enne 03.01.2013) arutanud kolmel korral alates 2009.aastast ja on S.S suhtes kohaldanud erinevaid mõjutusvahendeid – vestlus, üldkasulik töö, suunamine vestlusele psühhiaatri juurde. Kohaldatud mõjutusvahendi, üldkasuliku töö 4 1-13-1891 täimisega on S.S`el olnud probleeme ja alaealiste komisjon on arutanud korduvalt järelevalve korras kohaldatud mõjutusvahendi – üldkasuliku töö mittetäitmist. S.S põhjendas üldkasuliku töö mittetegemist küll haigusega, kuid alaealiste komisjoni esindaja kinnitas, et üldkasuliku töö tegemisse suhtutakse paindlikult, arvestatakse ka isiku tervislikku seisundit. Kohus leiab, et ilmselgelt nähtub asjaolust, et 15 tundi üldkasulikku tööd ei suutnud S.S ära teha peaaegu aasta jooksul, et tegemist on pigem sooviga mitte teha üldkasulikku tööd. Alaealiste komisjon on alates 2010.aasta märtsist teostanud S.S osas järelvalvet ka koolikohustuse täitmise üle. Kohus leiab, et nii S.S, tema ema kui alaealiste komisjon esindaja kinnitasid kohtuistungi üheselt, et S.S koolis käimise ja koolis edasijõudmise probleemiga on tegeldud juba eelmainitud ajast. On otsitud erinevaid lahendusi, konsulteeritud erialaspetsialistidega, kuid asjad ei ole liikunud paremuse poole. Pigem saab teha järelduse, et kuigi kõigi asjaosaliste meelest oli viimane võimalus S haridustee jätkamiseks ja põhihariduse omandamiseks kooli vahetamine, ei toonud see loodetud tulemusi. Sander puudus koolist järjest rohkem ja alates 03.jaanuarist 2013 ei ole ta koolikohustust täitnud. Kohus leiab, et S ja tema ema lootus, et kui S jääb veel üheks aastaks * põhikooli, siis ta suudab end kätte võtta ja põhihariduse omandada, ei ole reaalne. Kohus arvab seda seetõttu, et juba 26.juuni 2012 alaealiste komisjoni istungil on S teada antud, et edaspidi võib kõne alla tulla mõjutusvahendina Tapa Erikooli suunamine. Seega oli 2012/2013 õppeaasta alguseks nii S kui tema emale selge, et koolikohustuse edaspidisel mittetäitmisel on võimalik S suunamine Tapa Erikooli. Hoolimata sellest ei ole Sander 2012/2103 õppeaastal täitnud korralikult koolikohustust ja alates 03.01.2013 ei ole ta koolis üldse käinud. S.S seaduslik esindaja kinnitas kohtule, et on S hommikuti üles ajanud, et ta kooli läheks ja arvas, et peab ta hommikul kooli viima, et S koolikohustust täidaks. Samas ei taga see abinõu ilmselgelt seda, et S S koolikohustust täidaks, sest on ilmnenud, et ka käesoleval õppeaastal on tulnud pidevalt ette juhtumeid, et S lahkub koolist poole päeva pealt. Eeltoodu näitab, et alaealiste komisjonis on korduvalt püütud leida erinevaid lahendusi, et suunata alaealist õiguskuulekale käitumisele ja korralikule koolikohustuse täitmisele, kuid mõjutusvahendid ei ole soovitud tulemusi andnud. Isegi olukorras, kus S.S teadis, et ainult korralikult koolikohustust täites on tal võimalus mitte minna erikooli, ei suutnud ta oma käitumist kontrollida, ei läinud üldse kooli või lahkus poole päeva pealt koolist. S.S on ka ise leidnud, et eelnevad mõjutusvahendid ei ole mõjutanud teda käima koolis ja õiguskuulekalt käituma. Seega leiab kohus, et eelnevalt kohaldatud mõjutusvahendid ei ole taganud seda, et S.S käituks õiguskuulekalt ja täidaks koolikohustust. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et alaealine S.S on isikuks, kes vastab Alaealise mõjutusvahendi seaduse § 6 lg 2 sätestatud tingimustele – ta on toime pannud nii nooremana kui 14-aastasena kui ka 14-18 aastasena karistusseadustikus ettenähtud väärteokoosseisule ja muudes seadustes ettenähtud väärteokoosseisudele vastavad õigusvastased teod, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust. S.S ei täida korralikult koolikohustust, alates 2010.aastast teostatud järelevalve koolikohustuse täitmise üle ei ole andnud tulemusi. Seega on alaealise S.S suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli vajalik alaealise kasvatusliku järelevalve ja hariduse omandamise huvides. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 404, § 406 ja § 407 leiab kohus, et * maakonna alaealiste komisjoni taotlus S S suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud taotluses toodud asjaoludega ja tuleb rahuldada. Kohus annab loa S S paigutamiseks Tapa Erikooli 2012/2013 ja 2013/2014 õppeaastaks 2013/2014 õppeaasta õppetöö lõpuni. Vastavalt KrMS § 406 lg 5 tuleb määrus saata alaealiste komisjonile, S S`ele, tema vanemale ning Tapa Erikoolile. KrMS § 407 kohaselt võib käesoleva määruse peale alaealiste komisjon, alaealine alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse. 5 1-13-1891 /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 6