KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.04.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-11517 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Toomas LIIVA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Timofei STANOVOI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Timofei STANOVOI sünd. 16.10.1988, isikukood 38810165210, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 19.02.2009 ja lõpp 19.02.2017 Jätta Timofei STANOVOI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Toomas LIIVA taotlus, määrata tema poolt Timofei STANOVOILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest ja mõista välja riigituludest 198 (ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot (s.h. toimikuga tutvumine 18 €, kohtuistungil osalemine 18 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 30 €, sõidukulu 99 €, käibemaks 33 €). Välja mõista Timofei STANOVOILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Toomas LIIVA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 18.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Timofei Stanovoi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Timofei Stanovoi oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §199 lg.2 p.4 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat alates 19.02.
- Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2010 määrusega tühistati Viru Maakohtu otsus osaliselt ja saadeti kriminaalasi arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Viru Maakohtu 08.04.2011 otsusega mõisteti Timofei Stanovoi süüdi KarS §200 lg.2 p.4, 7, 8 ja §215 lg.3 p.1 järgi karistati KarS §63 lg.1, §64 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 10 aastat alates 19.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole ja on 9 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ilmnes vägivaldsus. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema kriminaalse käitumisega, kuritegu oli ette valmistatud ja toime pandud sarnaselt varasemale kriminaalsele käitumisele. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetava ohu tase on muutunud kõrgohtlikust ohtlikuks. Kinnipeetav töötab, osaleb sotsiaalprogrammis xxx ning on motiveeritud oma eluviisi muutma. Kinnipeetav omandas põhihariduse Viljandi Vanglas, eriala tal ei ole. Kinnipeetav ei näe hariduse omandamisel mingeid kasusid iseenda jaoks, kuid on huvitatud eesti keele õppimisest. Kinnipeetav ei ole ametlikult töötanud, tööoskused ja -kogemused on minimaalsed. Kinnipeetav sooritas kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav vajab majandusliku toimetulekuga hakkama saamiseks abi ja toetust. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 7000 €. Kinnipeetava suhted lähedastega on head. Kinnipeetaval on suur sõpruskond, neist osa on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav tarvitas alkoholi paar korda kuus, kuid alates 2004 süstis regulaarselt amfetamiini. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus, ravi ei ole saanud. Samuti on tarvitanud kokaiini, fentanüüli. Peale vabanemist on nõus minema sõltuvusravile. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud krooniline kehaline haigus. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tagajärjel esines kinnipeetaval impulsiivset käitumist, oma tahtmise saavutamiseks on kasutanud agressiivset käitumist, ei lahenda oma probleeme sihipäraselt. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 64% ja uue vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 36%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on ema, 2 venda, 2 õde ja vanaema, kinnipeetava suhted lähedastega on head. Kinnipeetava isa ei ole laste kasvatamisel osalenud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, kus elavad ema ja noorem vend. Elamispind on sobilik elektroonilise valve seadme kohaldamiseks, ema ja vend on kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Kinnipeetav on 5 korda kriminaalkorras karistatud, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 27 korda. Kinnipeetav on varem viibinud kriminaalhooldusel, katseaeg kulges mitterahuldavalt, kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Timofei Stanovoi taotles maakohtu istungil enda vabastamist ning seletas, et ta juba liiga kaua vangis olnud ja tahab välja saada. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas leidis prokuröri abi, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3 aasta 10 kuu. Prokuröri abi ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva märkis maakohtu istungil, et röövimise eest süüdimõistetud isikud on ka varem vabanenud enne tähtaega ja kinnipeetav on nõus maksimaalse elektroonilise valve tähtajaga. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta vangistust 10 aastat, millest on jäänud kanda veel 3 aastat 10 kuud. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 27 korda. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olnud, katseaeg möödus mitterahuldavalt. Lisaks sellele, et kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid, pani ta kehtival katseajal toime uue kuriteo. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on s eekord suuteline niivõrd pika katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma kõiki kontrollnõudeid. Maakohus leiab, et isegi elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisav, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval suur sõpruskond, kellest osa on kriminaalse minevikuga, kinnipeetav ise on teiste poolt mõjutatav. Arvestades seda ei ole mingilgi määral resotsialiseerumise huvides, kui kinnipeetav vabaneb taas samasse keskkonda. 3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi üle 7000 €, vanglas ta töötab. Jätkates karistuse kandmist vanglas ja seal töötamist, on kinnipeetaval võimalik asuda tasuma võlgu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid majandusliku toimetulemisega, tal on diagnoositud sõltuvus, tal esineb agressiivset käitumist, tal puudub eriala. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus nende probleemide ja puudustega tegeleda, mis kõik aitab teda vangistusest vabanemisel edaspidi taasühiskonnastuda. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, töötamist ja osalemist ühes sotsiaalprogrammis peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Elukoht, kuhu kinnipeetav soovib peale vabanemist elama asuda, sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samas ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamise ka sel alusel. Kohtuotsuste ärakirjadest nähtub, et kindel alaline sama elukoht oli tal olemas ka kuritegude toimepanemise ja süüdimõistmise ajal. Seega ei välista alalise elukoha omamine uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Mõistetud karistuse täielik ärakandmine on reegel ja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida võib käsitleda erandina. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 198 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, mõistab kinnipeetavalt välja 43,20 € ja jätab 154,80 € Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4