1-10-2433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2433 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liik

§ 209

lg 2 p 2, § 345 lg 1, § 121 ja § 120 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Boitsov ja kannatanu M.K Prokurör Maria Sutt Süüdistatav Sergei Boitsov 37506300328 elukoht Harju maakond XXXXXXXXXXXXXX, XXX juhatuse liige, karistatus kustunud Kaitsja advokaat Oleg Nišajev RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsus Seregi Boitsovilt M.K kasuks 24 085,84 euro (kahekümne nelja tuhande kaheksakümne viie euro ja kaheksakümne nelja sendi) väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega välja mõista Sergei Boitsovilt M.K kasuks 46 007,53 eurot (nelikümmend kuus tuhat seitse eurot ja viiskümmend kolm senti). Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
5. märtsil
6. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega üldmenetluses tunnistati S. Boitsov süüdi ja karistati

§ 209

lg 2 p 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega,

§ 345

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 121

järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 120

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mis jäeti

§ 74lg 1 kohaselt täielikult täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga.

S. Boitsovilt mõisteti M.K kasuks 24 085,84 eurot kuriteoga tekitatud kahju katteks. 2.

§ 209lg 2 p 2 järgi tunnistati S.

Boitsov süüdi kelmuse toimepanemises suures ulatuses, mis seisnes selles, et S.Boitsov OÜ B.G. Investeeringud & Areng juhatuse liikmena lõi M.K le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja sai selle tulemusel kolmandale isikule varalist kasu. S. Boitsov, teades, et M.K otsib võimalust saada laenu, kasutas ära tema võhiklikkust juriidilistes küsimustes ja selgitas, et M.K l on võimalik 150 000 krooni laenu saada, kui ta müüb laenu tagatiseks oma korteri aadressil XXXXXXX. S. Boitsov selgitas M.K le, et kui viimane maksab laenu õigeaegselt tagasi, siis kohe pärast laenu tagastamist müüakse M.K korter M.K le tagasi. M.K nõustus selliste tingimustega ning sõlmis S. Boitsovi nõudmisel OÜ-ga B.G. Investeeringud & Areng 23.09.2003 lepingu kinnisvara väljaostmisest, mida S. Boitsov ei kavatsenud algusest peale täita. Lepingu määratluse kohaselt oli M.K „KLIENT“ - füüsiline isik, kes elab EV-s seaduslikel alustel, kui kasutaja ning väljamaksete tähtaja möödumisel kui kinnisvara ostja, mille Müüja annab „PANGALE“ pandiks ostu-müügilepingu alusel. Sama lepingu punkt 7 kohaselt lõpeb leping pärast viimase väljaostusumma tasumist. 20 tööpäeva jooksul teostatakse ostu-müügitehing „KLIENDI“ ja „PANGA“ vahel. Sealjuures olid nimetatud lepingu poolteks üksnes M.K ja OÜ B.G. Investeeringud & Areng, kes ei ole kunagi olnud XXXXXXX asuva korteri omanik. See tähendab, et nimetatud leping ei olnud kuidagi siduv kõnealuse korteri omanikule, nn „PANGALE“ või „Müüjale“ ega andnud tegelikkuses M.K le õigust saada kõnealuse korteri omanikuks pärast väljaostusumma tasumist. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus M.K tasuma OÜ-le B.G. Investeeringud & Areng igakuiseid makseid ajavahemikul 15.10.2003 kuni 15.10.2012 summas 2 250 krooni. S. Boitsov, kelle igapäevaseks tegevusalaks oli kinnisvaraga seotud finantseerimise korraldamine, sai aru, et sõlmitud leping on ebapädev ja M.K tegelike huvidega vastuolus, kuid jättis viimasele mulje, et nimetatud leping tagab M.K le õiguse omandada XXXXXXX asuv korter pärast lepingust tulenevate laenumaksete tasumist. Samuti jättis S. Boitsov, teades, et tal võib tekkida kavatsus koormata kõnealust korterit hüpoteekidega, tahtlikult M.K sellest faktist teavitamata, aru saades, et ta on loonud M.K le eksliku kujutuse, nagu oleks viimasel võimalus pärast laenumaksete tagastamist XXXXXXX asuv korter osta tagasi samaväärsena (st hüpoteekidega koormamata kujul) kui seda müües. M.K, olles eksimuses, nagu oleks tal võimalik omandada XXXXXXX asuv korter pärast laenumaksete tasumist, sõlmis S. Boitsovi initsiatiivil 23.09.2003 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt müüs ta XXXXXXX asuva korteri, mille väärtuseks tol hetkel oli hinnatud 480 000 krooni, tegelikkuses raha saamata OÜ-le Kinnisvarainvest. Vastutasuks korteri müügi eest väljastas OÜ B.G. Investeeringud & Areng M.K le laenu summas 150 000 krooni, mida M.K asus OÜ-le B.G. Investeeringud & Areng tagastama. Pärast korteri väljapetmist korraldas S. Boitsov kõnealuse korteri järgnevad müügitehingud: - 13.07.2004 OÜ-lt Kinnisvarainvest S.T ja - 22.03.2005 S.T lt D.S le ning ühtlasi korraldas korteriomandi koormamise hüpoteegiga 2

§ 345lg 1 järgi tunnistati S.

Boitsov süüdi võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi. 2003.a augustis pöördus G.J (endine J) S. Boitsovi poole palvega aidata tal vormistada kõik vajalikud dokumendid, et ta saaks endale osta liisinguga korteri aadressil XXXXXXXXXXXXXX. S. Boitsov oli teadlik, et G.J l puudub püsiv regulaarne sissetulek, mis oli üheks liisingu saamise eelduseks. G.J palvel vormistas S. Boitsov liisingutaotluseks vajalikud dokumendid, sh lisas liisingutaotlusele võltsitud 07.08.

1. aasta palgatõendi, mis kinnitab, et G.J töötab OÜ V ja omab 10 000 krooni suurust brutotöötasu kuus. Tegelikkuses G.J OÜ V ei ole töötanud ega sealt töötasu saanud. G.J ja S. Boitsov, olles eelnevalt ühiselt kokku leppinud, et S. Boitsov tagab kõigi liisingu saamiseks vajalike dokumentide esitamise, esitasid (G.J ise või tema soovil S. Boitsov) 11.08.2003 AS-le Swedbank Liising (varem AS Hansa Liising Eesti) liisingu saamise taotluse XXXXXXXXXX asuva korteri omandamiseks ja lisasid sellele S. Boitsovi poolt üle antud võltsitud OÜ V palgatõendi. Oma eelkirjeldatud ühise ja kooskõlastatud tegevusega lõid G.J ja S. Boitsov AS-le Swedbank Liising ebaõige ettekujutuse sellest, et G.J l on liisingulepingu sõlmimiseks piisav legaalne sissetulek. Võltsitud dokumenti kasutasid S. Boitsov ja G.J eesmärgiga omandada G.J l õigus sõlmida AS-ga Swedbank Liising liisingleping ja saada oma valdusesse ülalnimetatud korter väärtusega 420 000 krooni. Teist korda pöördus G.J (endine J) S. Boitsovi poole 2004.a augustis palvega aidata tal vormistada vajalikud dokumendid, et G.J saaks suurendada liisingulepingu nr XXXXXXXX alusel välja makstud liisingusummat 100 000 krooni võrra, et korterit aadressil XXXXXXXXXXXXXX remontida ja osta sinna mööblit ja tehnikat. S. Boitsov oli teadlik, et G.J l puudub püsiv regulaarne sissetulek, mis oli üheks liisingu saamise ja suurendamise eelduseks. G.J palvel vormistas S. Boitsov taotluseks vajalikud dokumendid, sh lisas liisingutaotlusele võltsitud 10.08.
2. a palgatõendi, mis kinnitab, et G.J töötab OÜ J ja tema netotöötasu moodustab 9800 krooni kuus. Tegelikkuses G.J OÜ J ei ole töötanud ega sealt töötasu saanud. G.J ja S. Boitsov, olles eelnevalt ühiselt kokku leppinud, et S. Boitsov tagab kõigi täiendava liisingu saamiseks vajalike dokumentide esitamise, esitasid (G.J ise või tema soovil S. Boitsov) 10.08.
3. a AS-le Swedbank Liising (varem AS Hansa Liising Eesti) taotluse suurendada liisingusummat XXXXXXXXXX asuvasse korterisse mööbli ja tehnika ostmiseks ning lisasid sellele S. Boitsovi poolt üle antud võltsitud OÜ J palgatõendi. Oma eelkirjeldatud ühise ja kooskõlastatud tegevusega lõid G.J ja S. Boitsov AS-le Swedbank Liising ebaõige ettekujutuse sellest, et G.J l on liisingusumma suurendamiseks piisav legaalne sissetulek. Võltsitud dokumenti kasutasid S. Boitsov ja G.J eesmärgiga omandada G.J l õigus sõlmida AS-ga Swedbank Liising varem mainitud liisingulepingu lisa, mille alusel sai G.J AS-lt Swedbank Liising lisaks 100 000 krooni mööbli ja tehnika ostmiseks.

§ 121järgi tunnistati S.

Boitsov süüdi teise inimese tervise kahjustamises löömise ning valu ja kannatusi tekitanud kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et tema viibides 17.05.2008. a kella 21.00 paiku XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvas majas, korduvalt tõukas ja korduvalt lõi lahtise käega rinna piirkonda oma endist abikaasat A.G, mille tagajärjel A.G kukkus. Lisaks sellele surus ta oma käsivarrega A.G kaelapiirkonnast vastu seina, põhjustades A.G le valu ja kannatusi ning kahjustades tema tervist. 3

§ 120järgi tunnistati S.

Boitsov süüdi tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, mis seisnes selles, et tema 24.09.

1. a ajavahemikul kella 08.30 – 09.00 ähvardas Tallinnas, teekonnal XXXXXX oma endist abikaasat A.G „happega üle valada ja et tulevad inimesed, kes murravad tema kondid“, järgnes A.G le trollibussi ja kõndides järgi kesklinnas kuni XXXXXXX asuva ülekäigurajani kordas ähvardusi A.G tervise kahjustamiseks. A.G l oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna S. Boitsov oli juba eelnevalt käitunud tema suhtes agressiivselt ja teda kehaliselt väärkohelnud, tekitades sellise tegevusega A.G s reaalse hirmutunde oma elu ja tervise pärast.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav S. Boitsov ja kannatanu M.K. 3.1 S. Boitsov taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Taotlust süüdistuses

§ 209lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi õigeksmõistmiseks põhjendab S.

Boitsov asjaoluga, et ta ei ole kedagi petnud ega eksitusse viinud. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, sest kohtuotsus koosneb vaid tõendite loetelust. Lisaks sellele ei vasta kohtuotsuse järeldused tuvastatud asjaoludele. Süüdistuses

§ 120ja § 121 järgi ei olnud S.

Boitsovile süüdistust esitatud, kuid vaatamata sellele mõistis kohus ta selles süüdistuses süüdi. Seoses sellega taotleb ta ringkonnakohtult süüdistuses

§ 120ja § 121 järgi enda õigeksmõistmist.

3.2 Kannatanu M.K taotleb kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja uue otsusega mõista S. Boitsovilt M.K kasuks välja 46 007,53 eurot (719 861,50 krooni). Kannatanu on seisukohal, et kohus on rikkunud VÕS § 127 lg-s 1 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kannatanule kuulus kolmetoaline korter, mis pärast kuriteo toimepanemist väljus tema omandist. Käesoleval ajal on sarnaste korterite hinnad vähemalt 44 000 eurot. Kohtuotsusega kannatanu kasuks välja mõistetud 24 085,84 eurot moodustab kõigest 55% samaväärse korteri maksumusest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kuigi kinnisvara hinnad olid vahepeal madalamad, on nad käesoleval ajal jõudnud taas

1. a tasemele. Seega leiab kannatanu, et kohus on rahuldamisele kuuluva tsiviilhagi suuruse kindlaksmääramisel ebaõigesti lähtunud omandi ülemineku hetkel kehtinud korteri hinnast. Peale selle ei nõustu kannatanu maakohtu seisukohaga, mis puudutab VÕS § 127 lg 5 alusel tehtud väidetava kasu mahaarvamist. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitiselt tuleb maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kohus asus seisukohale, mille kohaselt sai kannatanu S. Boitsovilt 150 000 krooni laenu, millest 27 000 krooni maksis tagasi, mistõttu tuleb tagastamata jäänud 123 00 krooni kahjuhüvitiselt maha arvestada. Kohtu arvates on 150 000 krooni suuruse laenu näol tegemist kahju tekitamise tagajärjel saadud kasuga. Kannatanu selle seisukohaga ei nõustu, sest kannatanu sai laenu juriidiliselt isikult OÜ-lt B.G. Investeeringud & Areng, kellele tegi kuni
2. a septembrini lepingujärgseis tagasimakseid. Korteri on aga kannatanult välja petnud S. Boitsov, mitte OÜ Investeeringud & Areng. Kannatanu poolt saadud laen ei ole vaadeldav kelmuse tagajärjel saadud kasuna, vaid kannatanu ja Investeeringud & Areng vahel sõlmitud laenulepinguna. Seega lasub kannatanul tänapäevani kohustus tagastada OÜ-le Investeeringud & Areng ülejäänud osa
3. a saadud laenust. Asjaolu, et OÜ Investeeringud & Areng ei ole saamata jäänud laenu kannatanult siiani sisse nõudnud, ei muuda kõnealust rahalist kohustust kasuks, vaid tähendab üksnes seda, et võlausaldaja ei ole soovinud oma õigusi realiseerida. 4

§ 120

ja § 121 järgi ei olnud talle süüdistust esitatud, kuid kohus mõistis ta vaatamata sellele ebaseaduslikult süüdi. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et 25. veebruaril 2010. a oli koostatud S. Boitsovi suhtes süüdistusakt süüdistuses

§ 120ja § 121 järgi (IX köide lk 1-5).

1. juuni
2. a kohtumäärusega anti S. Boitsov selles süüdistuses kohtu alla (IX kd tl 15). Lisaks sellele oli
3. märtsil
4. a koostatud süüdistusakt S. Boitsovi süüdistuses

§ 209lg 2 p 1,2 ja § 345 lg 1 - § 22 lg 3 järgi (IX kd tl 18-22) ning 8.

juuni

1. a kohtumäärusega anti ta selles süüdistuses kohtu alla (IX kd tl 33). Pärast seda ühendati
2. juuni
3. a kohtumäärusega mõlemad kriminaalasjad ühiseks menetlemiseks (IX kd tl 16). Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtuistungi protokollist nähtub, et prokurör esitas S. Boitsovile muudetud süüdistuse

§ 209

lg 2 p 1,2,3 ja § 345 lg 1 kelmuse ja palgatõendi võltsimise osas (IX kd tl 105). Süüdistust ei muudetud

§ 120ja § 121 järgi, sest S.

Boitsov oli end nende tegude toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud ning kuriteo kvalifikatsiooni osas kohtumenetluse pooltel vaidlusi ei olnud. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium S. Boitsovi apellatsiooni väitega, et talle ei ole

§ 120ja § 121 järgi süüdistust esitatud.

1. Et S. Boitsovi apellatsioonis vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS § 61, siis kohtukolleegium osundab, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud – KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-11-88-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused S. Boitsovi poolt toime pandud kuritegude tõendatuse kohta on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Kuna S. Boitsov muutis kohtuistungil oma varasemaid ütlusi, siis on maakohus tema ütlused tervikuna põhjendatult ebausaldusväärseks tunnistanud. See on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsuses nr 3-1-1-3-07 väljendatud seisukohaga, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta.
4. Viimasena peatub kohtukolleegium kannatanu apellatsioonis tõstatatud väidetel. 7.1 Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu M.K le kuulus
5. aastal kolmetoaline korter XXXXXXXX, mis pärast kelmuse toimepanemist väljus tema omandist. Omandi ülemineku hetkel oli korteri väärtus 480 000 krooni. Pärast seda müüdi nimetatud korterit korduvalt edasi. Viimane ostja oli OÜ T, kellele müüdi korter hinnaga 700 000 krooni (IV kd tl. 7476). Seega jäi M.K ilma korteriomandist ja oli täitemenetluse käigus sunnitud oma kodust välja kolima ning maksma täitekulusid 19 861, 50 krooni (IV kd tl 77-79). Kohtueelse menetluse käigus oli esitanud kannatanu M.K kirjalikult vormistatud hagiavalduse, milles ta taotles talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist summas 719 861,50 krooni (IV kd tl.72-73). Maakohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele summas 376 861,50 krooni (24 085,84 eurot), sest korteri maksumus M.K omandist ülemineku hetkel oli 480 000 krooni (30 677,59 eurot). Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 6