1-12-6356 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2013.a, Tallinn, Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Kohtuistungi t

§ 13lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises Kr

MS § 202 lg 1 alusel. 2. Lõpetada kriminaalmenetlus MS (ik: XXX) suhtes KarS §

§ 13lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises Kr

MS § 202 lg 1 alustel.

1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada solidaarselt HA´t ja MS´t tasuma kriminaalmenetluse kuludena ekspertiisikulud summas 222.00 (kakssada kakskümmend kaks) eurot riigituludesse hiljemalt
2. juuniks 2013.a. Väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „112-6356, HA, MS, kriminaalmenetluse kulud“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
3. Kohustada HA´t ja MS´t kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks solidaarselt tasuma kannatanule NJ´le 5 000 (viis tuhat) eurot ja kannatanule OB´le 5 000 (viis tuhat) eurot kannatanute esindaja vandeadvokaat Nadežda Kikkas´e vahendusel hiljemalt
4. juuniks 2013.a. Hüvitatav summa, s.o kokku 10 000 (kümme tuhat) eurot on kantud deposiidina kannatanute esindaja OÜ Advokaadibüroo Nadezda Kikkas pangaarvele nr XXXXXXXXXX Swedbankis vastavalt kannatanute OB ja NJ esindaja ning süüdistatavate HA ja MS vahel 29.05.2013.a sõlmitud kompromissilepingule. OB ja NJ tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
5. Asitõendid ja salvestised: 5.
6. 3 CD-plaati, mis materjalide juures materjalide juurde. asuvad jätta kriminaalasja kriminaalasja 5.
7. Asitõendina SS´i seljas olnud riided: halli-valge triibuline triiksärk, must nahkjakk karusnahkse voodriga, džemper, halli-valge-pruuni triibuline sall, aluspüksid, mustad püksid, mustad talvesaapad, talvemüts, kaks musta sokki, üks must nahast kinnas – hävitada kohtumääruse jõustumisel. Süüdistatava HA suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtumääruse jõustumisel. Süüdistatava MS suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. Asjaolud: Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi HA ja MS süüdistuses KarS §

§ 13lg 1 järgi üldmenetluses.

Käesolevas kriminaalasjas HA´t süüdistatakse selles, et tema, töötades OÜ-s PK kinnisvara haldurina ja olles Tallinnas XXX/XXX asuva hoone haldamise eest vastutavaks halduriks, jättis täitmata NEOF XXX OÜ ja Osaühing PK vahel 29.07.2009.a sõlmitud kinnisvara korrashoiuteenuse osutamise lepingu punktis 1.

1. sätestatud, kinnisvarahaldaja poolt kinnistu ja ehitise omanikult üle võetud kohustused heakorra tagamisel, s.o hoonelt jääpurikate ja lume eemaldamise korraldamine, millised tööd vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 tuleb vajadusel teostada avariitööna, teatades sellest linna infotelefonile 1345, tagades tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise ja piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. 02.12.2002 sõlmitud töölepingu kohaselt on kinnisvara halduri HA töö sisuks tööandja teeninduses olevate objektide haldus- ja hooldustöö korraldamine vastavalt sõlmitud lepingutele, kehtivale standardile ja tööjuhendile (töölepingu p. II.2); töölepingust ei tulene, et HA puhkepäevad oleksid nädalavahetusel (s.o 8, ja
2. jaanuar 2011) ja vastavalt töölepingu p.II.3 on halduri töö eritingimuseks ööpäevaringne kättesaadavus. Kinnisvarahalduri ametijuhendist (jaost Kohustused) tulenevalt on kinnisvarahalduri kohustuseks ettenägematute ülesannete täitmine vastavalt vajadusele ning takistuste korral on haldur kohustatud pöörduma tööandja või teda asendava töötaja poole. Hoolimata sellest, et ilmastikuoludest tingituna sadas 07.01.2011.a. päeva jooksul maha erakordselt suurel hulgal sademeid lume näol, samuti oli avalikkusele teatavaks tehtud sajule järgnevalt oodatav lumesula, ei korraldanud HA XXX maja katusele kogunenud lume katuselt puhastamist edasilükkamatu avariitööna, samuti ei ole ta korraldanud Tallinnas Pikk 36 maja ees tänaval ohutu liiklemise tagamist, eelnimetatud tööde võimalikke takistavate asjaolude esinemise korral ei ole HA tööandjale nendest teatanud. Korrashoiuteenuse osutamise lepingu p 3.6 kohaselt ei vastuta haldaja kohaliku omavalitsuse poolt hoone valdajale kehtestatud heakorraeeskirjadest kinnipidamise eest üksnes juhul, kui on tellija tähelepanu juhtinud kinnistul vastavate nõuete rikkumisele või nõude järgimise võimaluste puudumisele ning tellija pole vastava olukorra kõrvaldamiseks või parandamiseks vahendeid eraldanud. Haldaja HA ei ole XXX hoone valdaja poole katuselt lume erakordse koristamiseks vahendite eraldamiseks ajavahemikus
3. kuni
4. jaanuar 2011 pöördunud. HA tegevusetuse tagajärjel kukkus 09.01.2011.a. kella 21.30 paiku Tallinnas XXX maja katuselt alla jäämass, tabades maja ees kõndinud SS pea piirkonda, põhjustades SS peavigastuse (pealömastuse), mille tagajärjel S. S 19.01.2011.a. suri. Oma tegevusetusega süüdistuse kohaselt pani HA toime teise isiku surma põhjustamise ettevaatamatusest, mis on karistatav kuritegu KarS § 117 lg 1 – KarS § 13 lg 1 alusel. Samuti süüdistatakse MS´t KarS § 117 lg 1 ja KarS § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise isiku surma põhjustamise ettevaatamatusest, mis seisnes järgmises: MS, OÜ PK juhatuse liikme ja osaühingu tegevjuhina, sõlmis 29.07.2009 OÜ PK nimel NEOF XXX OÜ-ga Tallinnas XXX/XXX asuva kinnistu ja hoone haldamiseks kinnisvara korrashoiuteenuse osutamise lepingu, mille punkti 1.3 kohaselt (alamjagu Heakord) on Haldaja (OÜ PK) kohustuseks muu heakorra tagamise kohustuste hulgas hoonelt jääpurikate ja lume eemaldamise korraldamine, kinnitades lepingu punktis 3.6, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud heakorraeeskirja nõuete täitmise eest Haldaja ei vastuta üksnes juhul, kui on juhtinud Tellija tähelepanu nõuete järgimise võimatusele ning Tellija ei ole andnud korraldusi olukorra likvideerimiseks ega eraldanud selleks vahendeid. Lepingu p-s 6.2.
5. määrati objekti haldajaks HA. MS OÜ MH nimel, mille õigusjärglaseks on OÜ PK, sõlmis 02.12.2002 HA kinnisvara halduri töölepingu, mille p II.2 kohaselt on H.A töö sisuks objektide haldus- ja hooldustööde korraldamine vastavalt sõlmitud lepingutele, kehtivale standardile ja tööjuhendile; vastavalt töölepingu p II.4 tööülesannete täitmist kontrollib tegevdirektor. Sõlmides HA töölepingu, mille pp II.3 ja III.
6. kohaselt on halduri töö kestvuseks päevas 8 tundi ja nädalas 40 tundi ning eritingimuseks ööpäevaringne kättesaadavus, jättis MS määratlemata puhkepäevad, tööaja alguse ega lõppu, jättes määratlemata töölepingus ja enda poolt kehtestatud kinnisvarahalduri ametijuhendis ettenägematus olukorras halduri asendamiskorra, kehtestades ametijuhendi jaos Kohustused üksnes, et kinnisvarahalduri kohustuseks ettenägematute ülesannete täitmine vastavalt vajadusele. Selliselt jättis MS täpselt määratlemata Tallinnas Pikk 36 asuva objekti halduri tööaeg, mille jooksul on ta kohustatud tagama halduslepingust tulenevate kohustuste täitmist, samas jättis ta kehtestamata korda, millest tulenevalt objekti halduri puhkeajal või tema äraolekul on tagatud ettenägemate ülesannete täitmine avariitöödena. 07.01.2011 algust saanud erakordsetes ilmastikuoludes, kui 07.01.2011.a. päeva jooksul sadas maha erakordselt suurel hulgal sademeid lume näol, samuti kui avalikkusele oli teatavaks tehtud sajule järgnevalt oodatavast sulast, jättis OÜ PK tegevjuht ja juhatuse liige MS kontrollimata Tallinnas XXX objekti halduri HA poolt 29.07.2009 sõlmitud halduslepingust tuleneva kohustuse täitmist. M.S ei määranud oma tööülesandeid täitmata jätnud HA´le asendajat, et tagada OÜ PK poolt võetud kohustuse – hoone katuselt lume eemaldamise korraldamise täitmist, samuti OÜ PK juhatuse liige ja tegevdirektor MS ei kehtestanud HA äraoleku ajaks või tema poolt tööülesannete muul põhjusel täitmata jätmise juhuks alternatiivset korda tagamaks avariiolukorras 8-
7. jaanuaril 2011 Pikk 36 objektilt lume ja jääpurikate eemaldamist edasilükkamatult, s.o kooskõlas OÜ PK poolt võetud kohustusega ja vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9, millest tulenevalt katuselt lume koristamine tuleb vajadusel teostada avariitööna, tagades tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise ja piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. MS, OÜ PK tegevjuhina ja juhatuse liikmena, kes juhib ÄS § 180 lg 1 alusel osaühingut ning ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab ta oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, hooletuse tõttu jättis korraldamata Tallinnas Pikk 36/Olevimägi 5,7 maja katuselt sinna 07.01.2011 alanud lumesaju tulemusena kogunenud ja sellele järgnevalt sulama hakanud erakordses ulatuses lume eemaldamist edasilükkamatult, samuti jättis korraldamata tänaval ohutu liiklemist, mille tagajärjel 09.01.2011.a. kella 21.30 paiku kukkus maja katuselt alla jäämass, tabades maja ees kõndinud SS pea piirkonda, põhjustades SS peavigastuse (pealömastuse), mille tagajärjel S.S 19.01.2011.a. suri. 30.05.2013.a. toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel, märkides et kriminaalmenetluse väliselt süüdistatavate ja kannatanute esindajate vahel, süüdistatavate tööandja OÜ PH osavõtuga on 29.05.2013.a sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt on pooled leppinud kokku kahju suuruses ja selle kahju hüvitamise korra selliselt, et kahju hüvitamisena tasutud raha on deponeeritud OÜ advokaadibüroo NK arvelduskontole. Kompromissilepingu tingimuste täitmisel kannab kannatanute esindaja N. Kikkas deposiiti kantud raha edasi kannatanutele. Prokurör märkis, et kaalumisel, kas menetluse jätkamiseks esineb avalik menetlushuvi ja kas avalik menetlushuvi prevaleerib kannatanute huvide üle, peab ka teise astme kuritegudes kindlasti eelkõige arvestama kannatanute huvidega, tuleb hinnata ning kaaluda, kas üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on vältimatult vajalik süüdistatavate karistamine kriminaalkaristusega. Prokurör märkis, et kriminaalmenetluse üldpreventiivse eesmärgina oli menetluse ajal eelkõige oluline juhtida avalikkuse tähelepanu heakorra eeskirjade täitmata jätmise tagajärgedele ja täitmata jätmise tagajärjel tekkivate olukordade ohtlikkusele ning samuti asjaolule, et tegemist on õigusrikkumisega ning sellel õigusrikkumisel võivad olla tõsised tagajärjed ka toimepanejate jaoks. Prokuröri hinnangul on eelnimetatud eesmärk kriminaalmenetluse käigus saavutatud. Süüdistatavad on kriminaalkorras karistamata isikud, puuduvad andmed, et nende suhtes oleks varem menetlusi lõpetatud. Prokurör leidis, et süüdistatavate mõjutamine on võimalik ka karistuse kohaldamiseta, isikute süü ei ole antud kriminaalasjas suur. Prokuröri seisukohalt on täidetud kõik KrMS § 202 sätestatud eeldused. Prokurör taotles menetluse lõpetamise korral kohustada HA´t ja MS´t kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks solidaarselt tasuma NJ´le 5 000 eurot ja OB´le 5 000 eurot viimaste esindaja vandeadvokaat Nadežda Kikkase vahendusel hiljemalt kohtu poolt määruse tegemise päeval. Samuti kohustada HA´t ja MS´t tasuma kriminaalmenetluse kuludena ekspertiisitasud summas 222 eurot hiljemalt kohtumääruse tegemisele järgneval päeval. Asitõendite osas märkis prokurör, et kuna hukkunu abikaasa ei soovi asitõenditena olevaid riideid, kuuluvad SS riided hävitamisele. Kaitsja ning kannatanute esindaja nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega KrMS § 202 lg 1 alusel. Süüdistatavad HA ning MS nõustusid prokuröri taotlusega kriminaalasja lõpetamiseks ning kinnitasid mõlemad kohtuistungil, et on nõus menetluskulude hüvitamisega prokuröri nimetatud ulatuses ning on nõus vastavalt kompromissilepingule hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatavate, kaitsja ja kannatanute esindaja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna süüdistatavale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatavate näol tegemist isikutega, kelle süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Tegemist oli ettevaatamatuse tõttu toimepandud II astme kuriteoga, milline pandi toime tegevusetuse vormis. HA ja MS on varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 58 mõttes karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kannatanud on prokuröri väitel avaldanud, et nad ei soovi osaleda kriminaalmenetluses ning on nõustunud süüdistatavate ja kannatanute esindaja vahel 29.05.2013.a sõlmitud kompromissilepinguga. Kaalumisel kas menetluse jätkamiseks esineb avalik menetlushuvi ning kas avalik menetlushuvi prevaleerib kannatanute huvide üle, peab eelkõige arvestama kannatanute huvidega, mida on ka tehtud. Hindamaks avaliku menetlushuvi esinemist, tuleb kaaluda, kas üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on vältimatult vajalik süüdistatavate karistamine. Kriminaalmenetluse esemeks olnud sündmuse puhul on üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks eelkõige oluline juhtida avalikkuse tähelepanu heakorra eeskirjade täitmata jätmise tagajärjel tekkivate olukordade ohtlikkusele ning asjaolule, et tegemist on õigusrikkumistega, millised võivad olla karistatavad kriminaalkorras. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et eelnimetatud eesmärk on kriminaalmenetluse käigus saavutatud. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 1 alusel. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb solidaarselt HA´l ja MS´l riigituludesse tasuda ekspertiisikulud summas 222.00 eurot ning seda hiljemalt
8. juuniks 2013.a. Samuti kohustab kohus HA´t ja MS´t kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks solidaarselt tasuma kannatanule NJ´le 5 000 eurot ja kannatanule OB´le 5 000 eurot kannatanute esindaja vandeadvokaat Nadežda Kikkas´e vahendusel hiljemalt
9. juunil 2013.a. Hüvitatav summa, s.o kokku 10 000 eurot on kantud deposiidina kannatanute esindaja OÜ Advokaadibüroo Nadezda Kikkas pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbankis vastavalt kannatanute OB ja NJ esindaja ning süüdistatavate HA ja MS vahel 29.05.2013.a sõlmitud kompromissilepingule. Kannatanute esindaja taotles jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, kuna kannatanu soovib jätkata tsiviilhagi menetlemiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kohus peab taotlust põhjendatuks. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 3 CD-plaati salvestistega, millised tulenevalt KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta (kui dokumentaalsed asitõendid) kriminaalasja materjalide juurde. Kuivõrd asitõendina hukkunu SS´i seljas olnud riiete (halli-valge triibuline triiksärk, must nahkjakk karusnahkse voodriga, džemper, halli-valge-pruuni triibuline sall, aluspüksid, mustad püksid, mustad talvesaapad, talvemüts, kaks musta sokki, üks must nahast kinnas) tagastamist prokuröri väitel kannatanud ei soovi, kuuluvad nimetatud asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad hävitamisele. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1, 4, § 145, § 202, § 206, § 385 p
10. Merle Parts Kohtunik