1-13-3867/4

MÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Milvi Pruus Kohtuistungi aeg 07.juuni 2013.a. Määruse tegemise aeg 10.juuni 2013.a. Kriminaalasja number 1-13-3867 Kriminaalasi Tõnis Loidi süüdistusasi KarS § 169 järgi lühimenetluses Süüdistatav Tõnis Loit, isikukood 38007140338, EV kodanik, emakeel eesti, perekonnaseisult vallaline, keskeri haridusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxxx küla xxxx xxx Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 385 p. 10, 274 lg. 5, 276 lg. 2, RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasja menetlus Tõnis Loidi süüdistuses KarS § 169 järgi avaliku huvi puudumise tõttu. Tõnis Loit on alates määruse tegemisest kuue kuu jooksul kohustatud tasuma EMle 31.märtsiks 2013.a. tekkinud elatise võla 2800.42 eurot s.o. igas kuus 466 eurot. Tõnis Loit on alates määruse tegemisest kuue kuu jooksul kohustatud tasuma riigi tuludesse 54 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-13-3867. Kohustuse mittetäitmise korral uuendab kohus prokuröri taotluse alusel kriminaalmenetluse. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 64.80 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud Tõnis Loiti süüdistatakse selles, et ta olles kohustatud Pärnu Maakohtu 06.oktoobril 2011.a. määruse alusel tasuma alates 27.maist 2011.a. EMle igas kuus 139 eurot elatist tütar CR (sünd.08.09.2004) ülalpidamiseks, on alates elatise väljamõistmisest hoidunud elatise tasumisest kõrval, tasudes vaid xx xxxxxxxxxx xxxx 150 eurot, 13.veebruaril 2012.a. 70 eurot, 28.aprillil 2012.a. 60 eurot, 24.detsembril 2012.a. 20 eurot ja 24.veebruaril 2013.a. 15 eurot. Elatisraha koguvõlgnevus seisuga oli 31.03.2013.a. seisuga 2800.42 eurot. Tõni Loidi käitumine on kvalifitseeritud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena s.o. KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteona. T.Loit tunnistas end täielikult süüdi ja võttis kohtuistungil omaks, et elatise tasumine ei ole olnud võimalik alalise töö ja sissetuleku puudumise tõttu. Ta on teinud ehituse alal juhutöid. Viimase poole kuu jooksul on olnud tööd iga päev, varem sai teha 1-2 päeval nädalas. T.Loit soovib minna tööle välismaale ja elatise võla tasuda. Võimalikust töökohast veel midagi teada ei ole. Prokurör esitas taotluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks seoses avaliku menetlushuvi puudumisega vastavalt KrMS § 202 lg. 1 ja teeb ettepaneku panna süüdistatavale kohustus kuue kuu jooksul elatise võlg tasuda. Süüdistatav, kaitsja ja kannatanu on niisugusel tingimusel menetluse lõpetamisega nõus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud kuriteo tunnused on T.Loiti tegevuses tõendatud, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 06.oktoobril 2011.a. on Pärnu Maakohus teinud maksekäsu kiirmenetluses määruse ja kohustanud K.Loiti tasuma lapse ülalpidamiseks elatist. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav on pärast elatise väljamõistmist tasunud elatist kolm korda08.detsembril 2011.a. 150 eurot, 13.veebruaril 2012.a. 70 eurot ja 28.aprillil 2012.a. 60 eurot. Samuti ei ole T.Loit muul moel võtnud osa lapse ülalpidamisest. Kohtutäituril ei ole olnud võimalusi T.Loidi vara arvel kohtu määrust täita. Kohtu määruse on täitmisel alates 12.oktoobrist 2011.a. Prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg. 1 alusel tuleb lugeda põhjendatuks, kuna T.Loit on avaldanud valmisolekut elatise võlg tasuda s.o. kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Enne kriminaalasja kohtusse saabumist on teine isik tasunud T.Loidi eest 55 eurot elatist. Kohus leiab, et T.Loidi süü elatise tasumata jäämises ei ole nii suur, et see peaks koheselt kaasa tooma kriminaalkaristuse. Kannatanu on huvitatud üksnes elatise võla tasumisest ega soovi T.Loidi karistamist kriminaalkorras. Seepärast kohus leiab, et avalikku menetlushuvi asjas ei ole ja süüdistatavale tuleb anda võimalus võlg tasuda. KarS § 202 lg. 2 kohaselt võib kohus kriminaalasja lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ning kaitsja ja süüdistatava nõusolekul panna süüdistatavale kohustuseks hüvitada kriminaalmenetluse kulud ja kuriteoga tekitatud kahju. Arvestades süüdistatava varalist olukorda peab kohus otstarbekaks panna süüdistatavale kohustus hüvitada riigile menetluskulud pooles ulatuses. Ainsaks menetluskuluks on antud juhul määratud kaitsjale makstud tasu. Muude KrMS § 202 lõikes 2 loetletud kohustuste panemine ei ole antud juhul otstarbekas, kuna need takistaksid süüdistataval töötamast ja elatise võlga tasumast. Indrek Saar Kohtunik