4-13-1977/5

4-13-1977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Kohtuasja number 4-13-1977 Menetluse ese Natalia Tselikova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo tegevuse peale väärteoasjas nr 2230,12,048804 Menetlustoiming Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta ja asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi Pooled ja nende esindajad Kaebaja Natalia Tselikova, isikukood 47808102735, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo, registrikood 70008747, asukoht Vikerlase 14 Tallinn Harjumaa
2. RESOLUTSIOON
3. Jätta Natalia Tselikova kaebus Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo tegevuse peale väärteoasjas nr 2230,12,048804 läbi vaatamata.
4. Selgitada, et isikul on õigus pöörduda kaebusega Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo tegevuse peale halduskohtusse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. ASJAOLUD Natalia Tselikova esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo tegevuse peale väärteoasjas nr 2230,12,
5. Natalia Tselikova palub tunnistada õigusvastaseks Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo tegevus ja tegevusetus, mille tulemusena ei saanud kaebaja õigeaegselt kätte trahviteadet ja trahviteade edastastati hoiatustrahvi mittetasumise tõttu koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile. Samuti palub kaebaja peatada ja tühistada täitemenetlus 193/2013/
6. 10.04.2013 määrusega taandus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Heli Sillaots käesoleva kohtuasja menetlusest põhjusel, et kohtunik Heli Sillaots ei pruugi jääda kohtuasja menetlemisel erapooletuks, sest kaebaja Natalia Tselikova töötab Tartu kohtumajas tõlgina ja tööalane suhtlus tõlk Natalia Tselikova ning kohtunik Heli Sillaotsa vahel on vältimatu. 15.05.2013 jagati Tartu Maakohtu esimehe Liivi Loide käskkirjaga ümber Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses olev kohtuasi nr 4-13-1977 Võru kohtumaja menetlusse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 14 lg 2 ja § 85 p 1 alusel kontrollib kohus kohtulikku arutamist ette valmistades väärteoasja kohtualluvust. Kohus selgitab, et kaebemenetlus väärteoasjas saab maakohtus toimuda VTMS-s sätestatud juhtudel. VTMS § 114 punktid 1 ja 2 näevad ette menetlusosalise õiguse esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse ja üldmenetluse otsuste peale. Sama sätte lg 2 järgi ei saa kaebust esitada VTMS § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab Natalia Tselikova politsei tegevust trahviteate kättetoimetamise asjaoludes. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine maakohtule saab toimuda vaid juhul, kui üheaegselt on täidetud VTMS §-des 76 ja 78 sätestatud tingimused, mis on järgmised: kaebus on eelnevalt esitatud kohtuvälise menetleja juhile enne asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemist, kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Käesoleval juhul need tingimused täidetud ei ole, maakohtul puuduvad andmed, et Natalia Tselikova oleks läbinud väärteomenetluses sätestatud kohtueelse kaebemenetluse. Maakohtul puudub pädevus sellisel kujul esitatud kaebuse menetlemiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 näeb ette halduskohtu pädevuse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamisel, kui muust seadusest ei tulene kohustus asja menetleda teises vormis. Halduskohtu pädevuses on vaidlused, mis toimuvad erinevate isikute vahel, kus üheks osapooleks on avaliku võimu kandja ja poolte vahel on avalik-õiguslik suhe. Antud juhul on vaidlevateks poolteks Natalia Tselikova ning Politseija Piirivalveamet, kelle tegevus on lõppastmes taandatav riigile. Seega on antud juhul tegu kahe erineva isikuga ja üheks neist on avaliku võimu kandja. Politsei ja Piirivalve seaduse (PPVS) § 1 lg 2 järgi on Politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, 2