) § 79 lg 3 p 1, kohus määras:
§-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tegi Ivo Piilendile kirjalikus hoiatamismenetluses
lg 1 p 2 järgi hoiatustrahvi summas 20 eurot, kuna Ivo Piilend parkis 05.02.2013 kell 14.02 Rävala puiestee 10C juures Kesklinnas, Tallinnas mootorsõiduki registreerimismärgiga nr XXX keelatud kohas, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 2 nõudeid. 13.03.2013 vaidlustas Ivo Piilend nimetatud trahviteate, kuna leidis, et menetlustoimingute läbiviimisel on toimunud olulised menetlusnormide rikkumised ning tõendamata on väärteokoosseis. Tallinna Linnavalitsus jättis 10.04.2013 Ivo Piilendi kaebuse nimetatud trahviteate peale läbi vaatamata, leides, et trahviteate saab vaidlustada ainult
lõigete 3 ja 4 alustel, seega juhtudel kui mootorsõidukit kasutas teine isik; kui isik esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele, et mootorsõiduk või selle registreerimismärk on varastatud, kadunud või hävinenud; kui isik esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Ivo Piilend esitas 15.04.2013 vastavalt
§-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2013 määrusega nr ÜP-1-16/4891 jättis PL, linna õigusdirektor linnasekretäri ülesannetes, Ivo Piilendi kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes
Kuna nimetatud asjaolusid ei esine, on kohtuvälise menetleja juht jätnud Ivo Piilendi kaebuse rahuldamata. Siiski on kohtuvälise menetleja juht asunud seisukohale ja põhjendanud, et kohtuväline menetleja ei ole Ivo Piilendi õigusi rikkunud, väärtegu on tõendatud fotodega ning hoiatustrahvi teade vastab seaduse nõuetele. 13.05.2013 saabus Harju Maakohtusse Ivo Piilendi kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22.04.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale nr ÜP-1-16/4891. Kaebuse kohaselt ei ole trahviteates nr 056874 märgitud väärteo toimepanemise kohta, kuna märgitud aadressi Rävala pst 10C ei eksisteerinud enne 12.04.2013 Maa-ameti kaardiserveri kohaselt; ainsatelt menetlusdokumentidelt – 2 fotolt ja trahviteatelt ei nähtu, kas tegemist on peatumise või parkimisega; trahviteade ei olnud kahes identses eksemplaris – allkirja kopeerimise teel saadud jäljend ei ole võrdne originaalallkirjaga. Ivo Piilend taotleb kaebuse kohaselt hoiatustrahvi tühistamist ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt vabandamist. Kohtu seisukoht
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohtuvälise menetleja juht on jätnud Ivo Piilendi kaebuse rahuldamata, kuna hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes
lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel ehk juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu kohta. Kohtuvälise menetleja juht on toetunud Justiitsministeeriumi 8. juuni 2011 vastuskirjale nr 7.1-9/6641 Tallinna Linnakantseleile, mille kohaselt kui isik vaidlustab trahviteate muudel alustel, kui seda on
lõigetes 3 kuni 6 sätestatu, siis puudub tal tegelikult vaidlustamiseks alus ning trahviteatega määratud hoiatustrahv jõustub. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi sellise seisukohaga.
lõike 1 kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Sama paragrahvi lõikes 3 on lisatud erijuht, mis selgitab, kuidas toimida juhul, kui füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, järgnevad lõiked täpsustavad seda veelgi. Seega tuleneb üldine vaidlustamise alus
§-st 545 lg 1, mille kohaselt võib hoiatustrahvi vaidlustada, kui isik mingil põhjusel ei nõustu trahviga. Selles sättes pole toodud vaidlustamise piiranguid. 2 Hoiatustrahviga mõistetakse inimeselt välja rahasumma. Hoiatus sisaldab endas ka avaliku võimu esindaja poolset negatiivset, etteheitvat hinnangut isiku käitumisele. Kuigi hoiatust ei arvestata väärteo korduvuse kindlakstegemisel, on hoiatuse tegemine mitmeski aspektis võrdsustatav lõpliku süüdimõistva lahendiga. Hoiatuse kohaldamine on võimalik juhtudel, kui on tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ning ei esine asjaolusid, mis tingivad väärteomenetluse lõpetamise alused. Seega piiratakse hoiatustrahviga isiku õigusi seoses trahvi maksmisega, ning etteheitva hinnanguga piiratakse hüpoteetiliselt PS §-s 17 sätestatud õigust aule ja heale nimele. Kohus leiab, et ei saa välistada väärteo tuvastamisel kohtuvälise menetleja poolt mistahes vigu – näiteks ekslikult peetakse lubatud ala keelatud alaks, kus mootorsõiduk pargib, jne. Olenemata kohtuvälise menetleja juhi seisukohast kaebeõiguse puudumise kohta, on ta oma määruses siiski sisulistes küsimustes seisukoha võtnud. Kohtusse saadetud kaebuse kohaselt ei ole trahviteates nr 056874 märgitud väärteo toimepanemise kohta, kuna märgitud aadressi Rävala pst 10C ei eksisteerinud enne 12.04.2013 Maa-ameti kaardiserveri kohaselt. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et fotodelt on visuaalselt tuvastav, et mootorsõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga nr XXXparkis 05.02.2013 kell 14.02 märgi 361 „peatumiskeeld“, mis keelab peatumise ja parkimise, mõjualas. Samuti on visuaalselt tuvastatav, et rikkumise toimepanemise kohaks on Rävala pst 10 hoone taga asuvate garaažibokside esine ala, seega on tõendatud, et väärtegu on toime pandud. Vastavalt Maa-ameti põhimääruse § 5 lg 1 punktile 10, on Maa-ameti tegevusvaldkonnaks muuhulgas aadressiandmete süsteemi haldamine. Seega tulnuks kohtuvälisel menetlejal kasutada Maa-ameti kehtivaid aadressiandmeid. Kohus leiab, et rikkumine on väheoluline. Kaebuse esitaja on märkinud, et sai trahviteate koos fotodega. Kohus on seisukohal, et täidetud on
lg 1 punktis 2 sätestatud nõuded, mille kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi, kui teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Fotodelt on näha, et pildistamine on toimunud 05.02.2013 kell 14.02, mil peatumise keelumärgi alasse on parkinud Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. Seega on Ivo Piilendile saadetud materjalidega tõendatud väärteo toimepanemine. Ivo Piilend ei ole ka vaidlustanud asjaolu, et tema on parkinud fotodel oleva mootorsõiduki. Kaebuse kohaselt kahelt fotolt ja hoiatustrahvi teatelt ei nähtu, kas tegemist on peatumise või parkimisega. Trahviteate kohaselt on väärteo kvalifikatsiooniks LS § 241 lg 1 ja § 262 p 2. LS § 241 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. LS § 262 p 2 kohaselt kohaldatakse kirjalikus hoiatamismenetluses hoiatustrahvi sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest. Trahviteatel märgitud väärteo lühikirjelduse kohaselt rikkus Ivo Piilend LS § 21 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab. Fotodelt on näha, et auto asub liiklusmärgi nr 361 mõjualas, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 35 ja Lisa 3 järgi „peatumiskeeld“, mis keelab peatumise ja parkimise. LS § 2 p 52 kohaselt on peatumine 3 sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Sama paragrahvi punkti 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Fotodelt on näha, et auto lähedal pole ühtegi inimest. Trahviteatest nähtub, et kohtuväline menetleja on kirjalikku hoiatusmenetlust kohaldanud
lg 1 p 2 alusel, see tähendab, et ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti, kuna viimast ei olnud kohal. Ka Ivo Piilend ei ole vaidlustanud asjaolu, et teda autos ei istunud. Seega ei olnud tegemist sõitjate peale- või mahaminekuga või veose laadimisega, mistõttu oli tegemist parkimisega. Kaebuse kohaselt ei olnud trahviteade kahes identses eksemplaris, kuna allkirja kopeerimise teel saadud jäljend ei ole võrdne originaalallkirjaga.
Trahviteate võib allkirjastada digitaalselt. Väärteoasja materjalidest nähtub, et trahviteade on inspektor Riika K poolt allkirjastatud omakäeliselt, mida nimetatud paragrahv ei keela. Seega on trahviteade nõuetekohaselt allkirjastatud. Kaebuse esitaja on ka ise tsiteerinud inspektor Riika K , mille kohaselt: „
lg 5 kohaselt koostatakse trahviteade kahes identses eksemplaris, millest üks saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule ja teine jääb kohtuvälisele menetlejale. Selliselt on ka toimitud ja ametnik on trahviteate allkirjastanud.“ Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja tegevuses puuduvad sellised vead, millega oleks rikutud Ivo Piilendi õigusi ja vabadusi. Ivo Piilendi poolt LS § 21 lg 4 p 2 järgi rikkumine on tõendatud ning hoiatustrahv summas 20 eurot on tehtud kooskõlas seadusega. Seetõttu jätab kohus vastavalt
§-le 79 lg 3 Ivo Piilendi kaebuse rahuldamata. Anne Rebane kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.