1-06-2806/157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-2806 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Juri Gontšarovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Juri Gontšarovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Tartu Maakohtu 12.04.2013 määrusega jäeti Juri Gontšarov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Gontšarov mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 19.11.2010 otsusega KarS § 298 lg 1 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.05.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 21 päeva võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 19.11.2010 loeti 2 aastat 8 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 19.11.2010 ja lõpp 09.08.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 12.03.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Kohus, osundades KarS § 76 lg 2 p-s 2 ja KarS § 76 lg-s 3 sätestatule ning tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, prokuröri kirjaliku arvamusega ja kuulanud ära J. Gontšarovi selgitused, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Kohtul puudub küllaldane alus järelduseks süüdimõistetu õiguskuulekale teele asumise kohta. Nimelt pani J. Gontšarov vangistuses olles, kandes 7- aastast vangistust KarS § 184 lg 2 p 1,2 alusel, toime uue kuriteo – vangivalvurile altkäemaksu lubamise ja sellele järgnevalt altkäemaksu andmise. Isik, kes pikaaegse vanglakaristuse kandmise ajal paneb toime uue tahtliku kuriteo, ei ole õiguskuulekale teele asunud ja ei kuulu seetõttu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Kohtu hinnangul lähtuvad J. Gontšarovi vabadusse naastes temast jätkuvalt kõrged uue kuriteo toimepanemise riskid, mistõttu on põhjendatud, et süüdimõistetu kannab vangistuses oma karistuse lõpuni ära. 2.2 Ka J. Gontšarovi senisest elukäigust nähtuvalt ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Vabaduses viibimise ajal oli tal väljakujunenud kuritegelik elustiil ja käitumismuster. Vaatamata tema suhtes kohaldatud erinevatele karistusõiguslikele meetmetele, jätkas ta vabaduses olles üha uute ja raskemate kuritegude toimepanemisega. Olles teise süüdimõistva kohtuotsusega karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuritegude eest ja olles nende tegude eest ära kandnud 2 aastat reaalset vanglakaristust, jätkas J. Gontšarov vabadusse naastes üha uute ja suurtes ulatustes narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuritegude toimepanemisega. Ta käitles 4,451 kg hašišit, 1000 MDMA (ecstasy) tabletti, 99,30 g heroiini ja 398,9 g kanepiõisikuid. 2.3 Kohus leidis, et J. Gontšarov ei ole vanglas karistuse kandmisest teinud järeldusi enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Isik, kellel oli vabaduses viibides väljakujunenud kuritegelik käitumismuster narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise näol, ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et üksnes asjaoludest, et J. Gontšarovil on vabaduses võimalus elama asumiseks oma venna juurde, ta on vangistuses osalenud riigikeeleõppes ja kunstiringi töös ning töötanud lühiajaliselt OÜ-s XXX , ei piisa süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus J. Gontšarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta ja teha uus määrus, millega vabastada ta koheselt ennetähtaegselt. J. Gontšarovi põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette materiaal- ja menetlusõiguse rikkumist. Kohus on rikkunud KrMS § 145 määrusele sätestatud nõudeid, moonutades asjaolusid ja nimetades valesti kohtuid, millega on rikutud määruse mõtet ja mis näitab kohtu pinnapealsust nii kohtumenetluses kui ka kirjalike ja suuliste avalduste läbivaatamisel. Kohus on kohustatud põhjendama oma seisukohti. 2 3.2 Kohus ei kohaldanud KrMS § 426 lg-t 1, ehkki oli kohustatud läbi vaatama KarS §-des 73-76 sätestatu. Konkreetsemalt juhib määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et vangla mõju ja režiim soodustas teda halbadest harjumustest loobuma, nt loobus ta pärast 38 aastat suitsetamisest, mida tõendab diplom. Lisaks on ta võtnud osa haridusprogrammidest (tunnistused lisatud kaebusele), et tõsta kvalifikatsiooni ja perspektiivi elada seaduskuulekalt ning ühiskonna norme järgivalt. Kohus ei arvestanud programmide läbimist, ehkki oli selleks kohustatud. Samuti ei arvestanud kohus, et J. Gontšarov on teinud administratsiooniga koostööd ja osalenud programmides, mis toetavad ennetähtaegset vabastamist. Kui tekkis võimalus minna tööle või õppima, siis kasutas J. Gontšarov seda. Lisaks on tal mitu ametit – ta on laia profiiliga elektrimontaažitööline, mis võimaldab töötada erinevatel ametikohtadel (keevitaja, lukksepp jne) ja kõikide kategooriate juhiload. Seega on tal võimalus asuda tööle erinevatel aladel. Murru Vanglas alustatud elektrikeevitaja kursust ei lõpetanud ta põhjusel, et teadmised vastavas valdkonnas olid tal juba enne olemas, samuti avanes võimalus asuda tööle ettevõttesse XXX , kust ta lahkus seoses teise vanglasse üleviimisega.
9. aastal töötas J. Gontšarov Ämari vangla puutöökojas, kus tegi mööblit. Mööbli tegemise plaanid on J. Gontšarovil ka vabanemisel. Lisaks soovib ta vabal ajal hakata hoolitsema loomade eest ja tegelema sepatööga. J. Gontšarov märgib veel, et tal on ka hiljem olnud soov õppida elektrikeevitust, ent Tartu Vanglas ei ole talle vastavat kursust võimaldatud. J. Gontšarov leiab, et kohus ei arvestanud tema suulisi tõendeid, elukoha olemasolu ja töötamist vangistuses, tema kohustusi ja elatusvahendite kohta antud selgitusi. Kohus arvestas vaid isiklikke asjaolusid kuriteo sooritamisel, mitte aga ennetähtaegse vabastamise eesmärgipärasust. Kohus ei nimetanud ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise alust, motiveerides otsust vaid teiste süüdimõistvate otsuste läbi, mille eest on karistuski juba kantud. J. Gontšarov märgib, et on asunud seaduskuulekale teele, mida tõendab kõikidest programmidest osavõtmine. 3.3 J. Gontšarov leiab, et kohus ei hinnanud, milline risk seondub tema vabastamisega ja sellist hinnangut on ka võimatu anda, kuivõrd igaüks võib kogemata toime panna kuriteo. Kohus pidanuks tuvastama konkreetse ohuallika, ent on jätnud selle tuvastamata ja määruses motiveerimata. 3.4 Vangla peab töötama tihedas koostöös ametkondadega, s.h kohtuga vabastatutega koostööd tehes. Kohus seda ei arvestanud ja luges pealiskaudselt vaid vangla materjale, selle asemel, et lahata asja sisuliselt ja lubada isikut tagasi ühiskonda pöörduda. J. Gontšarov nimetas ka istungil kohad, kuhu ta kavatseb tagasi pöörduda, mida aga kohus ei kontrollinudki. J. Gontšarov soovib hakata tegelema puutöö ja disainiga ning asuda elama endise naise V. juurde. Samuti on talle pakutud teistki elukohta ja äärmisel juhul saaks ta minna venna juurde. 3.5 Määruskaebuse esitajal on mitmeid etteheiteid tema iseloomustuse koostanud M.B. . Ta leiab, et iseloomustus on koostatud ebakompetentselt. 3.6 Puutuvalt distsiplinaarkaristustesse, märgib J. Gontšarov, et kohus jättis arvestamata, et 1aasta möödudes karistus kustutatakse, kui isik pole toime pannud uut rikkumist (vt ka Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-1-1-43-06). Ta leiab, et kõik need karistused on kustunud selle 7 aasta jooksul, mis talle mõisteti Harju Maakohtu otsusega. Ta märgib, et on ära kandnud 7aastase karistuse ja praegu kannab karistust KarS § 298 lg 1 alusel, s.o kanda on jäänud 4 kuud. Otsuse vaidlustab ta teistmismenetluses. J. Gontšarovil on mitmeid etteheiteid tema suhtes tehtud kohtuotsuste tegemisele. 3 3.7 Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et prokurör ei osalenud menetluses, millega ta näitas oma lugupidamatust nii J. Gontšarovi kui ühiskonna vastu tervikuna. Lugedes ebakompetentsete vanglaametnike eelnevalt ette valmistatud negatiivset iseloomustust ja võtmata arvesse positiivseid asjaolusid, jättis kohus täiesti tähelepanuta, et vabaduses hakkab J. Gontšarov maksma makse ja elama seaduskuulekalt.
10. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 24.04.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 29.04.
11. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata KarS § 76 lg 2 p-s 2 formaalsete eelduste esinemisele võimalik J. Gontšarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. Gontšarovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kes on toime pannud raske kuriteo ja keda on vangistuses toime pandud kuriteo eest karistatud, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 J. Gontšarov heidab maakohtule ette, et viimane on teda n-ö topelt karistanud, kui arvestas kuriteo toimepanemise asjaolusid ennetähtaegse vabastamise otsustamisel teistkordselt, sest esimese teo eest mõistetud karistuse 7 aastat on ta ära kandnud ja teise teo eest mõistetud karistuse soovib teistmiskorras vaidlustada. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel m.h kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seejuures võetakse arvesse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Sestap on maakohus õigesti nimetatud asjaolusid analüüsinud ja sedastanud, et J. Gontšarovi poolt toime pandud kuritegu oli I astme rahvatervisevastane kuritegu, mille muudab eriti taunimisväärseks, et pärast eelmise karistuse ärakandmist jätkas J. Gontšarov suures koguses erinevate narkootiliste ainete käitlemist. 5.3 Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isiku ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on tema õiguspärane käitumine vangistuses. Maakohus on J. Gontšarovile ette heitnud uue kuriteo toimepanemist vangistuses, mistõttu õigustatult ka leidnud, et uus kuritegu näitab, et isik ei ole õiguskuulekale teele asunud. 5.4 Määruskaebuse esitaja on teinud ka etteheite, nagu oleks maakohus, arvestamata vangistusseaduses sätestatut, arvestanud kehtetuid distsiplinaarkaristusi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt ei ole maakohus määruse põhistavas osas distsiplinaarkaristuste osas midagi öelnud. 5.5 Ringkonnakohus peab J. Gontšarovi puhul positiivseks, et vabanedes oleks tal elukoht, samuti ei oleks tal ilmselt tema töö- ja kutseoskusi arvestades raske leida erialast tööd. J. Gontšarov on avaldanud soovi elada seaduskuulekat elu ja töötada. Lisaks on ta ka 4 vangistuses õppinud, töötanud ja osalenud kunstiringis. Nimetatud oskused aitavad kindlasti kaasa J. Gontšarovi õiguskuulekale elule vabaduses. Määruskaebusest nähtub, et J. Gontšarov ei ole rahul tema kohta koostatud iseloomustusega. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et J. Gontšarov on saanud selgitada ka asjaolusid, millega ta iseloomustuses rahul ei ole ja mida tahtis ümber lükata (tlk 10-12). Kohtus on J. Gontšarov samuti rääkinud teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. Seetõttu on väär määruskaebuse väide, et kohus on lähtunud üksnes vanglas koostatud iseloomustusest. Maakohus on kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud ka kohtus esile toodud asjaoludega, ent pidanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, arvestades J. Gontšarovi poolt toime pandud kuritegude laadi ja raskust, ebapiisavaks. 5.6 Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et vastavalt KrMS § 432 lg 33 on kohtul õigus tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimust läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. 5.7 Kohtukolleegium leiab, et isiku poolt toime pandud kuritegudel ja tema käitumisel karistuse kandmise ajal on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-11-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5.8 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude raskusega ja käitumisega vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud tingimustega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.9 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas