4-13-1822/6

4-13-1822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-13-1822 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi AT kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) väärteoasjas nr 13004892 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) AT(isikukood XXX; elukoht: XXX; õpib PM) Linnavalitsuse (Tallinna 28.02.2013 otsuse peale Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht: Pärnu mnt 139c/1, 11317 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AT kaebus.
2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 28.02.2013 otsus väärteoasjas nr 13004892 (ÜTvp 046389) ning lõpetada AT suhtes ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteotunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad 28.02.2013 otsusega karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor AT ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Otsuse kohaselt sõitis AT 14.02.2013 kell 13.52 Tallinna ühistranspordi bussiliinil 1A/338TAK Pirita 2 tee 100 vastas ning menetlusalusel isikul puudus kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Sellise tegevusega rikkus A Tvastavalt otsusele Tallinna Linnavolikogu 20.09.2012 määruses nr 22 § 14 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Nimetatud otsuse peale esitas AT kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada. AT ei vaidlusta fakti, et ta viibis otsuses osundatud kuupäeval bussis nr 1A/338TAK ning sai piletita sõidu eest trahvi. Kaebaja väitel on ta kolmelapselisest perest, mistõttu tal on siiani olnud õigus tasuta ühistranspordile. Kaebaja ei teadnud, et ID-kaardist enam ei piisa, vaid ta peab muretsema endale rohelise kaardi. Kaebaja hinnangul oleks kontrolör saanud tema IDkaardi põhjal sõidusoodustusõiguse kindlaks teha. Ta on õpilane, vanemate ülalpeetav, tal puudub iseseisev sissetulek. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 16.04.2013.a kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses; leiab, et kaebus on põhjendatud ning palub selle rahuldada. Kohtuvälise menetleja väitel tuleneb teo objektiivne koosseis ÜTS § 547 lg-st 1 ning ühistranspordis sõidu eest tasumise kord Tallinna Linnavolikogu 20.09.2012 määruse nr 22 § 2 p-dest 2, 3 ja 14 ning § 7 lg 2 p-st
3. Nimetatud korra kohaselt on õpilasel tasuta sõidu õigust tõendav dokument valideeritud isikustatud e-kaart koos Eesti Vabariigis väljastatud isikut tõendava dokumendi, õpilaspileti või ISIC Scolar kaardiga. AT käitumine ei olnud kooskõlas ülalnimetatud määrusega, sest sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei olnud tal ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti. Eeltoodu alusel on kohtuvälise menetleja hinnangul tõendatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, samuti puuduvad teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Samas leiab kohtuväline menetleja, et AT käitumises puudub subjektiivne külg, kuivõrd tema teadmine ühiskaardi kohta tulenes seaduslikult esindajalt ning ühiskaardi puudumist ei saa lugeda vanema poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmiseks. 29.04.2013 teavitas AT, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 13004892 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul tuleb AT kaebus rahuldada, vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteo tunnuste puudumise motiivil. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis nr 13004892 on AT rikkumist kirjeldades viidatud ÜTS § 547 lg-le 1, mis sätestab karistuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis ning Tallinna Linnavolikogu määruse nr 22 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 14 lg-le 2, mis kohustab sõitjat esitama kontrolliõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi. Väärteoprotokollist nähtuvalt oli AT ühistranspordis sõites kaasas isikut tõendav dokument (IDkaart nr XXX). Nimetatud dokumenti ei pidanud kohtuväline menetleja piisavaks, heites menetlusalusele isikule sisuliselt ette seda, et viimasel puudub ühiskaart. Ühiskaardi puudumist kinnitas ka AToma ütlustes, väites, et tal puudub roheline kaart, ent tema teada on tal tasuta sõit. Protokolli kohaselt oli otsus isikule tutvumiseks kättesaadav alates 18.03.13.a. 3 Riigikohus on oma 28.09.2012 otsuses nr 3-1-1-77-12 rõhutanud varem korduvalt väljendatud seisukohta, mille kohaselt on väärteoprotokollil sarnane funktsioon süüdistusaktiga kriminaalmenetluses ning peab andma menetlusalusele isikule teada, milles teda süüdistatakse. Seetõttu peab väärteoprotokollist nähtuma kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja hinnangul süüteokoosseis täidetud. Samas otsuses toonitatakse, et kui kohtuväline menetleja heidab isikule ette kehtetu piletiga sõitmist, siis peab protokollist nähtuma õigusnorm, millele tuginedes peab menetleja piletit kehtetuks. AT on väärteoprotokollis ette heidetud seda, et ta sõitis ühissõidukis sõiduõigust tõendava dokumendita. Mis põhjusel ei pidanud kohtuväline menetleja AT poolt esitatud ID-kaarti tasuta sõidu õiguse tõendamisel piisavaks, vaid nõudis täiendavalt ühiskaarti, protokollist ei selgu. Asjaolu, et õpilase puhul loetakse sõiduõigust tõendavaks dokumendiks Tallinna Linnavolikogu 20.09.2012 määrusest nr 22 § 5 lg 1 p 18 ning § 7 lg 2 p-st 16 tulenevalt vaid valideeritud isikustatud e-kaarti koos isikut tõendava dokumendiga, tuuakse kohtuvälise menetleja poolt välja alles kohtule esitatud vastuses. Väärteoprotokollis sisalduvad puudused on tinginud selle, et kaebaja ei suutnud täiel määral mõista temale etteheidetava teo olemust. Nagu AT oma kaebuses märgib, oli ta veendunud oma tasuta sõidu õiguses ning siiani piisas ID-kaardist. Tulenevalt VTMS § 19 lg 1 p-st 1 on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu. Kohtuväline menetleja on nimetatud nõude jätnud tähelepanuta ning koostanud VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli. Kuivõrd kirjeldatud viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb väärteomenetlus ATsuhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Lisaks eelöeldule peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui AT suhtes puuduksid VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlust välistavad asjaolud, ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja otsusega määrata ATkaristus. Alaealisele, kes varem on käitunud vastustundlikult, kellel endal puuduvad rahalised sissetulekud, on rahatrahvi määramine karistuseks tema vanematele. Iga karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suurust (s.h teo toimepanemise tehiolusid), alaealiste puhul aga ennekõike süüdlase isikut. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones tema kasvatamine, mitte karistamine. Menetlejal tuleb alaealiste puhul alati kaaluda menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ja vajadusel mõjutusvahendite kohaldamist alaealiste komisjoni kaudu. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 3 tühistab kohus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 28.02.13 otsuse AT karistamises ÜTS § 547 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik