KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14.05.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-15473 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Maili ÕUNAAED Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir STAVITSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladimir STAVITSKI sünd. 23.12.1974, isikukood 37412230294, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 20.12.2010 ja lõpp 22.10.2013 Jätta Vladimir STAVITSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 26.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vladimir Stavitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Stavitski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.06.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 31.10.
- Viru Maakohtu 17.12.2008 määrusega vabastati Vladimir Stavitski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Harju Maakohtu 03.11.2010 määrusega pöörati kandmata karistus 2 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust täitmisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, käitumine on sarnane varasemaga. Vanglas on kinnipeetav keeldunud töötamast, läbis sotsiaalprogrammi 1 Sotsiaalsete oskuste treening ja osales xx tugigrupi programmis. Kinnipeetaval on kutseoskused ja kogemused, ta on motiveeritud asuma tööle. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1020,57 €. Võlgade tasumise ja igapäevaeluga toimetuleku takistuseks võib saada sissetuleku puudumine. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja endisest kooselust sündinud poeg, kelle eestkostjaks on vormistatud kinnipeetava ema. Kinnipeetava isa ja elukaaslane on surnud. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav on tarvitanud heroiini ja „valget hiinlast“. Kinnipeetav on ametnikega suheldes viisakas ja koostöövalmis. Katseajal toimepandud uued kuriteod näitavad ükskõikset suhtumist ühiskonda. Kriminaalhooldusega on valmis koostööd tegema. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on eakohased, agressiivset käitumist täheldatud ei ole, kinnipeetav teadvustab probleemide olemasolu, kuid lahendab neid ainult enesekeskselt. Ohu ilmnemise riskid on kõige suuremad, kui kinnipeetav jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, kui ta ei tee järeldusi sooritatud kuritegudest ning kui tal puudub kindel töö ja sissetulek. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava suhted ema ja pojaga on head, kuid emal on mure, kas kinnipeetav suudab loobuda narkootikumidest. Kinnipeetava sõpradest ema rääkida ei osanud. Ema kasvatab kinnipeetava 15-aastast poega, saab sellega hakkama. Negatiivselt võivad kinnipeetavale vabaduses mõjuda sõbrad, kellega koos tarvitati narkootikume. Vabanemise korral on kinnipeetava elamistingimused head. Kindlat töökohta ei ole kinnipeetavale garanteeritud, ema on esialgu nõus toetama. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladimir Stavitski taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et tal on head suhted emaga ja vabaduses leiab kindlasti töö. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistust kannab teist korda. Kinnipeetav oli süüdi mõistetud Harju Maakohtu 13.06.2006 otsusega I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest ja karistatud liitkaristusega 6 aastat vangistust, mille kandmisest vabastati ta 2 aastat 10 kuud 2 päeva enne tähtaega tingimisi. Katseaega ta ei läbinud ja pani katseajal toime uue narkootikumidega seotud kuriteo. 2 Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole millegagi põhjendatud kinnipeetava teistkordne vabastamine ühe ja sama karistuse kandmisest. Kinnipeetavale oli kord usaldust osutatud, seda ta ei õigustanud. Vangistuses on kinnipeetaval 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk suur siis, kui kinnipeetaval puudub töökoht ja legaalne regulaarne sissetulek. Maakohus nõustub sellega ja märgib, et riski suurendab veel asjaolu, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 1000 €. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval olnud probleeme narkootikumidega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub kinnipeetava ema kartus, et kinnipeetav ei suuda narkootikumidest loobuda. Vanglas on kinnipeetav osalenud xxx tugigrupi tegevuses. Jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalus kinnistada läbitud tugigrupis saadud teadmisi ning tegeleda veel oma sõltuvusega. Kindla alalise elukoha omamise ja sotsiaalprogrammi läbimise vanglas loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3