1-11-11559/13

1-11-11559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.mai

1. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11559 Kohtukoosseis Istungisekretär Erakorraline ettekanne Kohtunik Piia Jaaksoo Kersti Särgava Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Tiia Üksik erakorraline ettekanne taotlusega pöörata K P`ile Pärnu Maakohtu 24.10.2011 kohtuotsusega nr 1-11-11559 mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele RESOLUTSIOON 1.Jätta rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik taotlus K P`ile (isikukood *, elukoht *, *) Pärnu Maakohtu 24.10.2011.a kohtuotsusega nr 1-11-11559 mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks. 2..Edastada määruse ärakiri K.P`ile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 24.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11559 mõistis kohus K.P süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus K.P`ile liitkaristuseks vangistuse 4 kuud, mille asendas üldkasuliku tööga 240 tundi, mille tegemise tähtajaks määras kohus 24-kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.P kohustatud järgima kontrollnõudeid, täitma kohustusi – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, omandama üheksanda klassi kursuse hiljemalt 01.augustiks 2012 ning mitte viibima ilma vanemata väljaspool kodu kell 23-
2. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 14.05.2013 saabus kohtule erakorraline ettekanne K P kohta, mida kohus arutas kohtuistungil 28.05.
3. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 1 1-11-11559 24.10.2011 Pärnu Maakohtu otsusega on K P süüdi tunnistatud KarS 266 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2 kuud vangistust Pärnu MK Haapsalu kohtumaja 23.11.2011 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 kuud vangistust võrra ja talle mõisteti liitkaristus vangistus 4 kuud, milline KarS § 69 lg 1 ja alusel asendati üldkasuliku tööga 240 tundi. Tööde sooritamise lõpptähtajaks määrati 08.11.
4. Kohtu poolt oli määratud ka lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 15.04.2013 sain politseist paberkandjal indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtub, et tuvastatud on joove 0,38 mg/l. Sündmus leidis aset 23.
5. kell 00.
6. Seega on K P poolt rikutud KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis on aluseks erakorralise etteande koostamiseks KarS § 69 lg 6 alusel. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Seletuskirjas K P kirjutas, et 22.03.2013 oli tal sünnipäev ja tähistas seda sõbra M R juures. Tarbis õlut Saku Original 3 pudelit 5 tunni jooksul. Sõber elab kodu lähedal üle tee ja kui hakkas üle tee minema, siis peatas teda politsei ja pani puhuma. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE K P on töötanud Kärdla LV juures heakorratöödel. Tööde teostamise üldise ajakava järgi pidi K P töötama kuus 10 tundi, sest vaja oli koolis käia ja eelmisel aastal põhikool lõpetada. Eelmisel kevadel lõpetas hooldusalune * Ühisgümnaasiumi ja praegu õpib * I kursusel. Kui põhikoolis olid suured probleemid õppimisega ja esines palju põhjuseta puudumisi, siis õppetöö * sujub tunduvalt paremini. Telefonivestluses kursuse juhendaja S H kinnitas, et K käitub koolis korralikult, hetkel on küll paar tegemata tööd, kuid neid on tal aega likvideerida tegelikult 25.08.
7. Samas ütles S.H, et K on juba õpetajatega kontakti võtnud, et need võlgnevused kohe likvideerida. 13.maist algas 7-nädalane praktika. 14.04.2013 Kärdla Linnavalitsuse töötundide arvestuslehe alusel on nimetatud kuupäevaks tehtud 133,5 tundi. 06.05.2013 registreerimisel hooldusalune kinnitas, et on vahepeal 10 tundi tööd juurde teinud. Lõpliku tundide arvestuslehe esitan kohtuistungi toimumise päevaks. Üldkasuliku töö tundide tegemisega oli esialgu probleeme sellega, et pidevalt ei olnud linnavalitsusel tööd pakkuda . Ka kohusetundega oli esimesel poolaastal K probleeme. Nüüd on olukord selles osas samuti paranenud . Sellest sügisest on K saanud töötada vaid reede õhtupoolikutel ja nädalavahetustel, kuna õppetöö kestab * õhtuni ja ainult reedene päev on lühem. K ema J G on teinud kriminaalhooldajaga tihedat koostööd. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele Juhindudes KrHS § 31 ja KarS § 69 sätetest, saab kriminaalhooldaja teha vaid ettepaneku saata K P temale Pärnu Maakohtu poolt 24.10.2011 kohtuotsusega nr 1-11-11559 mõistetud ja ärakandmata vangistust kandma. Tegemata töötundide hulk 14.04.2013 seisuga oli 116,5 tundi, kuid kuna kriminaalhooldajale teadaolevalt on K vahepeal sooritanud töötunde, siis lõpliku töötundide arvestuslehe esitan kohtuistungi toimumise päevaks. Samas ei saa kriminaalhooldaja jätta tähelepanuta asjaolu, et K P on muutunud kohusetundlikumaks, õppetöö uues koolis kulgeb paremini. Alkoholi kohustuse rikkumisega ei ole olnud katseaja vältel mingeid probleeme ja kriminaalhooldus tema üle on kulgenud juba 1,5 aastat. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldaja, et kui on võimalik, siis karistust ei peaks täitmisele pöörama. Kriminaalhooldaja põhjendas seda asjaoluga, et K.P on tegelikult kriminaalhooldusel olnud juba märtsist 2011 ja selle aja jooksul on olnud selge areng paremuse poole. K.P on muutnud kohusetundlikumaks, töössesuhtumine on paranenud. Ametikoolis õppimise ajal on tulemused läinud oluliselt paremaks ja seni ei ole olnud probleemi ka alkoholiga. K.P`ile tuleks anda võimalus karistus üldkasuliku tööna ära kanda ja see tagab ka selle, et ta saab õpinguid jätkata. K P andis kohtuistungil ütlusi, et kannaks karistuse üldkasuliku tööna ära. Siiani pole kõiki tunde saanud ära teha, sest koolipäevad on olnud pikad. Praegu on kaks nädalat vabam aeg, siis saab 2 1-11-11559 rohkem tööd teha. Kahe nädala pärast algab praktika, siis saab jälle tunde teha peale praktikapäeva lõppu. Tahab suve jooksul kõik üldkasuliku töö tunnid ära teha. Tahab kindlasti kooli ära lõpetada. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et K.P on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. K.P on seda tunnistanud ise ja seda näitab ka kohtule esitatud 23.03.2013 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Kohtus on tõendamist leidnud, et muus osas on karistuse kandmine K.P poolt kulgenud arenguga paremuse suunas. Kriminaalhooldaja esitas kohtule tõendid selle kohta, et seisuga 27.05.2013 oli K.P poolt tehtud 240 tunnist üldkasulikust tööst 168 tundi, tegemata seega 72 tundi. Nii K.P kui kriminaalhooldaja kinnitasid, et K.P on üldkasulikku tööd teinud õppetöö, mis on päris pingeline, kõrvalt. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 8,november
8. Kriminaalhooldaja ja K.P leidsid mõlemad, et üldkausliku töö teostamine tähtajaks on reaalne. Kriminaalhooldaja leidis, et karistuse kandmise käigus on K.P kohusetunne ja töösse suhtumine muutunud paremaks, areng on olnud positiivne. K.P enda ütlustest saab kohus teha järeldused, et K.P suhtub karistuse kandmisse täie tõsidusega ja püüab pingelise õppetöö kõrvalt ka üldkasulikku tööd teha. Kohus leiab, et oluline on ka sajaolu, et K.P on omandanud põhihariduse ja jätkab õpinguid ametikoolis, kus tema õpitulemused on head. K.P ütlustest kohtus tulenes, et K.P on valitud erialaga rahul ja suhtub õppetöösse tõsiselt. Kohus leiab, et ameti omandamine K.P poolt on ilmselgelt üheks oluliseks eelduseks, et isik edaspidi õiguskuulekalt elaks. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et käeoleval ajal vangistuse täitmisele pööramine ei täida karistuse eesmärki. Süüdismõistetu K.P suhtumistes on toimunud positiivne muutus, K.P on muutunud kohusetundlikumaks ja omandab elukutset. Kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine nulliks senised edusammud ja ei soodusta K.P edasist resotsialiseerumist. Asjaolu, et K.P rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on märk sellest, et edaspidise karistuse kandmise käigus tuleb tööd teha selle nimel, et K.P ise muutuks vastutustundlikumaks ja selgelt teadvustaks endale oma käitumise tagajärgi. Aga kohus leiab, et senine positiivset areng näitab, et karistuse eesmärke on K.P suhtes võimalik saavutada ilma vangitust täitmisele pööramata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3