1-12-11950/50

1-12-11950 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-11950 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Väino Esneri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Väino Esner (ik: 34911290340; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 16.05.2013.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

1. Vabastada Väino Esner karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.01.2015.a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kooli 2a, Jõhvi) ning kohustada Väino Esnerit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Kohaldada Väino Esneri suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 3) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Väino Esner vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja Väino Esnerile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.05.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Väino Esneri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 22.02.2013.a kohtuotsusega tunnistati Väino Esner süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 349 ja § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta ja 7-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus kokku 5 päeva karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 28.06.2012.a ja lõpp on 22.01.2015.a. Väino Esneri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et V. Esneri kuriteod on enamasti vägivallatud, toime pandud võimalikult suure materiaalse kasu saamiseks. Vangistuse ajal on läbi viidud vestlused kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama aadressile XXX. Isik on töövõimetuspensionär, töövõimetus 90%, ametlikuks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension, lisaks elukaaslase pension ja töötasu. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Väino Esneri kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma elukaaslase korterisse aadressile XXX. Elektroonilise valveseadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Elukaaslane töötab ning on nõus V. Esnerit vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav on vanaduspensionär. Väino Esner taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Natalja Kutepova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Väino Esneri ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Isik kannab karistust 3 mitmeepisoodilise kelmuse, varguste ja dokumendi kuritarvitamise eest. Isikut on 12-l korral kriminaalkorras karistatud erinevate, s.h. ka varavastaste kuritegude eest. Varem oli isik mitmel korral olnud kriminaalhoolduse all, kuid katseaja jooksul jätkas kuritegude toimepanemist. Isik on vanaduspensionär. Kuritegude soodusteguriks on varalise kasu saamise soov. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V. Esneri arvamuse, leiab, et V. Esneri võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Esneri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust vangistust kannab kelmuste, varguste ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ees. Kuigi korduv karistatus näitab, et isikule on olnud omane kuritegelik mõtteviis ja vastav käitumine, peab kohus võimalikuks V. Esner tingimisi enne tähtaega vabastada, arvestades vabastamist soodustavaid tegureid. Nimelt on V. Esneril olemas lähedase isiku igakülgne toetus ning garanteeritud elukoht, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Samuti on V. Esneril kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol, isik on vanaduspensionär. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla iseloomustuses märgitut, et kriminaalhooldusel olles järgis V. Esner nõudeid – formaalne kuuletumine ja kontrollile allumine on isikule teataval määral harjumuspärane. Ka praegusel ajal avaldas V. Esner tahet alluda kriminaalhooldusele, saades aru selle vajalikkusest oma edasiase elu korraldamisel. Kuna varasemalt on kriminaalhooldus olnud V. Esnerile distsiplineeriv, võib eeldada, et ka praegusel ajal mõjutab käitumiskontroll V. Esneri käitumist positiivses suunas. V. Esneri tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetab ka Vangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise võimalikkust suhteliselt madalaks – kinnipeetava mittevägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe järgneva aasta jooksul 19% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe järgneva aasta jooksul 13%. V. Esneri püüdlusi elada edaspidi õiguskuulekalt näitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. V. Esneri tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga kuni 22.01.2015 ühes elektroonilise valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V. Esnerile võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik