lg 1 ja LS § 33 lg 2 p 9 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 242 lg 1,
S 661 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor O. Lodeikin karistas Stanislav Dombrovskit väärteoasjas nr. 2302,12,012528 02.10.2012.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1, § 63 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3 LS § 242 lg 1 ja LKindlS 661 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest LKindlS 661 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot, samuti
Samuti mõisteti temalt välja menetluskulud (ekspertiisitasud) summas 132 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt. Kaebuses on taotletud vähendada LS § 242 lg 1 ja LKindlS § 661 lg 1 alusel määratud karistust poole võrra. Samuti on palutud tühistada
Kaebuse esitaja on leidnud, et narkojoobes olekut ei saa samastada narkootikumide tarvitamisega, narkojoove ei ole tegu, vaid terviseseisund ning seega ei ole joobeseisund iseenesest karistatav. Kohtuväline menetleja ei ole kogunud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhtimise ajal tarvitas ta narkootilisi aineid, mis võis ohustada teisi liiklejaid ja seada ohtu teda ennast. Kaebaja organismi tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sattumise kohta oletab ta, et eelnevalt oli ta baaris ning võis paluda baarikülastajatelt sigaretti, tõmbas mõne mahvi ja midagi kahtlast talle siis ei tundunud. Kaebuse esitaja on viidanud, et
sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kaebuse esitaja on tarvitanud kanepit ja pannud toime
Kaebuses on viidatud Riigikohtu praktikas poolt väljendatule, mille kohaselt on
§-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine, joobeseisund ei ole
Samuti, viidatu kohaselt tuleb esmalt tuvastada narkootilise aine tarvitamine ning seejärel teha kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikume tarvitas või kas ta oleks sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Alles pärast sel moel tuvastatud koosseisupärast tegu ning õigusvastaste ja süüd välistavate asjaolude puudumisel, vastutab isik
Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et tal ei olnud kehtivat kindlustust. See oli inimlik eksimus. Tal oli sõlmitud leping, mis pikeneb automaatselt. Narkootilise aine leidumist tema uriiniproovis seletab ta sellega, et ta käib pärast tööd söömas sellises asutuses nagu Hansa Grill. Kanepit on võimalik sisse süüa, on võimalik, et suitsuruumis hingas ta seda passiivselt sisse. Ta on küsinud ka teiste käest 2 suitsu ja ta ei tea, mis nende sees on olnud. Ta kinnitas, et teda on karistatud narkootiliste ainete valmistamise eest kriminaalkorras, kuid ta ei tunne narkootilisi aineid liiga hästi. Enda sõnul on tal varasemad rahalised karistused tasutud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus väärteootsuse tühistamiseks ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Esindaja leidis, et väärteo toimepanemine S. Dombrovski poolt on tõendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et narkootilise aine tarvitamine on tõendatud Wismari haigla ekspertiisiaktiga ja EKEI uuringuga. Isik ei suutnud nõuetekohaselt sõidukit juhtida, tal oli probleeme liigutuste tegemisega. Esindaja sõnul ka tunnistaja ütlustest nähtub, et ta ei suutnud stabiilselt sõidukit juhtida ja seetõttu sõiduk peatatigi. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: - kohtuvälise menetleja 02.10.2012.a. otsust väärteoasjas 2302,12,012528 (tl 5-7); - väärteoprotokolli (tl 15-16); - joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 19); - narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti nr 24/28( tl 20); - joobeseisundi tuvastamise saatekirja koopiat (tl 21); - saatekirja joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks (tl 22); - saatelehte laboratoorseks sõeluuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes (tl 23); - väljatrükki kindlustuskaitse kehtivuse kohta (tl 24); - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtteid (tl 25-26); - karistusregistri väljavõtet (tl 40-41). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasja tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kaebuse esitaja oma kaebuses ja kohtus väitis, et ta ei ole teadlikult narkootilist ainet (kanepit) tarvitanud, enda arvates võis ta seda sisse süüa või hingas ta seda sisse suitsuruumis passiivselt, samuti on ta teiste käest suitsetamiseks sigarette küsinud ja ta ei tea, mis on olnud nende sigarettide sees. Kaebuse esitaja seisukohtadest tulenevalt on vaidlusalusteks küsimusteks see, kas S. Dombrovskil tuvastatud seisund on üldse karistatav
järgi, samuti isik on väitnud, et ei ole teadlikult kanepit tarvitanud, see võis tema organismi sattuda juhuslikult. Isik ei ole vaidlustanud joobeseisundi tuvastamise korda ega viidanud menetluslikele rikkumistele. Kohus, lahendades väärteoasja täies ulatuses, peab vajalikuks märkida, et menetluslikke rikkumisi asjas kogutud ja uuritud tõendite pinnalt ka ei nähtu. Väärteoprotokoll on korrektselt vormistatud, isik on tutvunud väärteoprotokollis toodud õiguste ja kohustustega, saanud esitada omapoolsed ütlused, tutvunud enda seisundi fikseerimisega ning seda ka oma allkirjadega kinnitanud (tl 15-16, 20). Kohus on seisukohal, et isikule selgitati nõuetekohaselt tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, ta oli teadlik talle tutvumiseks näidust ning väärteoasjas koostatud dokumendid on vormistatud korrektselt. 3 Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et S. Dombrovski juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ning allutati pärast kinnipidamist ka narkootilise aine tuvastamise protseduurile, seda on möönnud nii S. Dombrovski ise ning see nähtub ka väärteoasjas kogutud tõenditest: väärteoprotokollist, joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamist aktist. Kohus on samuti seisukohal, et tõendamist on leidnud S. Dombrovski poolt sõiduki juhtimine kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatava kehtiva poliisita. Kehtiva poliisita sõiduki juhtimist möönis S. Dombrovski kohtuistungil, viidates, et tegu oli inimliku eksimusega Samuti nähtub antud asjaolu väärteoasjas kogutud tõenditest: sõidukil Opel Omega reg nr XXX kindlustuskaitse puudumine 18.06.2012.a. nähtub kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli kohta tehtud väljatrükist (tl 24); antud sõiduki omanikuks on Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt Stanislav Dombrovski (tl 25). Antud rikkumine vastab LS § 33 lg 2 p-le 9, mille kohaselt, kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, tuleb juhil veenduda enne sõidu alustamist lepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Antud väärtegu on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 toodud mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena ja LKindlS § 661 lg 1 järgi, mis näeb liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Väärteotsuses on õigesti leitud, et tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 tuleb karistus määrata seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud väärteo pani S. Dombrovski toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd olles sõiduki juhina ja sõlmitud kindlustuslepingust tulenevalt teadlik kehtiva poliisi olemasolu kohustuslikkusest ja selle väljastamise korrast, pidi ta võimalikuks pidama, et poliisi kehtivus võib olla lõppenud ning seda ka möönma. Narkootilise aine tarvitamise tunnused on leidnud tuvastamist narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktis nr 24/28 arsti poolt esitatud hinnanguga, millest nähtuvalt esinesid kliinilise pildi põhjal 18.06.2012.a. kella 12.05 ajal kanepi tarvitamise tunnused, kuid joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide häirumine ei ole sedastatav (tl 20). Nimetatud aktist nähtub ka asjaolu, et isikul esines silmade punetus, pupillide reaktsioon valgusele oli aeglustunud ning pupillid olid laienenud, hingamissagedus oli suurenenud, sõrme-nina katse sooritamine oli aeglustunud, kandvarvas kõnd sirgjoonel oli ebastabiilne ning täpsemate liigutuste tegemine oli aeglane (tl 20). Samuti 18.06.2012.a. samal päeval võetud proovist tuvastati S. Dombrovskil joobeseisundi uuringuga tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidi (THC-COOH) esinemine antud proovis (tl 19). Kohus on seisukohal, et eeltoodust nähtuvalt on veenvalt tõendamist leidnud, et S. Dombrovskil esinesid kanepi tarvitamise tunnused. Nimetatud asjaolu on ka väärteoprotokollis ja väärteootsuses õigesti märgitud. Kohtule esitatud kaebuses ning ka kohtus isik väitis, et ta võis enda teadmata sisse hingata teiste isikute poolt kanepi suitsetamisel tekkivat suitsu või teistelt sigarette küsides, nende sigarettide sisaldust teadmata, tõmmata kanepit sisaldavaid sigarette. Kohtu hinnangul on sellekohased väited eluliselt ebausutavad. Kaebuses on isik viidanud, et oletab, et oli eelnevalt baaris, kus küsis sigarette baari külastajatelt ja tõmbas enese teadmata kanepit sisaldavat sigaretti. Kohtus isik nimetas, et võis söögikohas passiivselt kanepisuitsu sisse hingata või teistelt sigarettide küsimisel enese teadmata suitsetada kanepit sisaldavat sigaretti. Seega nähtub eeltoodust, et kaebuses on isik üksnes oletanud baaris viibimist, seejuures konkreetset kohta nimetamata ning kohtus seostas ta võimaliku kanepi enese teadmata tarvitamise kohana söögikohta. Kohus märgib, et väärteoprotokollist jt kogutud materjalidest nähtub, et S. Dombrovski peeti kinni 18.06.2012.a. päevasel ajal kl 12 paiku. 4 Kaebuse esitaja kohtus väitis, et viibis söögikohas Hansa Grill, kus käib pärast tööd söömas (tl 43). Antud oletuse kohta ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi tõendit, kuigi regulaarselt samas söömas käies võivad teda mäletada antud söögikoha töötajad, niisamuti väljastatakse arveldamisel kassatšekke. Kohus leiab, et asjaolu, millises konkreetses kohas isik viibida võis, ei oma tähtsust antud väärteo toimepanemise seisukohast ka põhjusel, et eluliselt ebausutav on, et kanepit ehk narkootikumi tarvitavad isikud sooviksid seda teha avalikult söögikohas või selle suitsuruumis. Seejuures tuleb rõhutada, et kanepi suitsetamisel tekib iseloomulik tugev lõhn, mis antud narkootikumi tarvitavate isikute tegevusele kahtlemata nende jaoks ebasoovitavat tähelepanu tõmbab. Seega ei ole eluliselt usutav ka S. Dombrovski poolt väidetu talle tundmatute isikute poolt viibimine päevasel ajal avalikus söögikohas või baaris. Kuivõrd üldteada on, et kanepi mõju (sh koordinatsiooni häirumine, reaktsioonide aeglustamine jmt) tekib selle suitsetamisel kiiresti (mõne minuti jooksul) ja need kestavad tarvitamise järgselt mõned tunnid, siis tuleb asuda seisukohale, et S. Dombrovski poolt kanepi tarvitamine sai aset leida vaid tema enda poolt mõni aeg enne tema kinnipidamist. Isiku selline tegevus (kanepi tarvitamine) pidi olema teadlik, ta pidi aru saama, et tarvitab narkootikumi. Antud isiku poolt narkootiliste ainetega varasem kokkupuude nähtub karistatuse õiendist (tl 40), mis kinnitab samuti asjaolu, et isik omab teadmisi narkootiliste ainetega seonduvalt. Kohus leiab, et täidetud on ka Riigikohtu praktikas väljendatud seisukoht, et esmalt tuleb tuvastada narkootilise aine tarvitamine ning seejärel teha kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab (vt RKKKo 3-1-1-49-09, p 12). Kohus nõustub kaebuse esitaja poolt viidatuga, et joobeseisund ei ole
Samas leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud narkootilise aine tarvitamine, seda ennekõike terviseseisundi kirjeldamise aktis järeldatuga. Terviseseisundi kirjeldamise aktis kirjeldab arst isikul esinevaid väliseid tunnuseid ja esitab oma järelduse. Narkootilise aine (kanepis sisalduv THC-COOH) leidumine isiku organismis, mis leidis tuvastamist uuringuga (tl 19) kinnitab seda, et terviseseisundi kirjeldamise aktis märgitud kanepi tarvitamine sai olla võimalik põhjusel, et isiku organismis leidus narkootilise ainet, mis tekitaski antud narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemise. Kohus viitab, et kuna tegu ei olnud joobeseisundiga LS § 69 tähenduses, on välistatud isiku karistamine KarS § 424 alusel kriminaalkorras (alustatud kriminaalmenetlus lõpetati) ning samuti LS § 224 alusel, antud järeldusele on väärteoasja materjalidest ja väärteootsusest nähtuvalt jõudnud ka kohtuväline menetleja. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on väärteootsuses välja toonud nagu olnuks S. Dombrovski kõnealuse väärteo toimepanemise ajal sellises terviseseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusreeglite kõrvalekaldumatut täitmist, milline kirjeldus vastab LS § 70 lg-s 1 toodud rikkumisele (liiklusohtlik terviseseisund). Liiklusohtlik terviseseisund ei ole väärteoasjas tuvastatud, kuna see eeldab LS § 70 lg-s 10 viidatud liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisi tegemist, nimetatud ekspertiisi ei ole väärteoasjas teostatud. Kuivõrd antud rikkumist ei ole aga väärteoprotokollis märgitud ning seda ei ole ka kohtuvälise menetleja otsuses karistamise alusena välja toodud, ei mõjuta see aga antud väärteootsuse kehtivust muuhulgas
Antud juhul on S. Dombrovski tegevus väärteoprotokollis ja -otsuses õigesti käsitletud
S. Dombrovski uriinis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Tetrahüdrokannabinooli isomeerid ja nende stereokeemilised teisendid on lisatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja 5 psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 sisalduvasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o tetrahüdrokannabinooli metaboliidi puhul on tegu narkootilise ainega.
lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või
-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Selliseid erandlikke õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Eeltoodut arvesse võttes on väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud
lg 1 rikkumine õigesti kvalifitseeritud
Kohus on seisukohal, et S. Dombrovski pani antud süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd üldteada on asjaolu, et tetrahüdrokannabinooli metaboliiti sisaldavat narkootilise ainet (ka S. Dombrovski poolt väljendatud seisukohtadest nähtuvalt, sisaldub tema organismis tuvastatud aine just kanepis) tarvitades pidi isik võimalikuks pidama, et sellise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta ei ole lubatud ning seda ka möönma. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et S. Dombrovski poolt LS § 242 lg 1, LKindlS § 661 lg 1 ja
järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest ja kohtuvälise menetleja otsusega S. Dombrovskile määratud rahatrahvid LKindlS 661 lg 1 alusel 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot, samuti
S 661 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut,
Karistuste määrasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isiku süü on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistustega, LKindlS 661 lg 1 puhul jääb karistus keskmise määra juurde ning
Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut karistatud 1-l korral kuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 2 p 1 alusel (tl 40), seega on isik ka varasemalt narkootikumidega seotud süüteo toime pannud. Narkootikumide käitlemine mis tahes moel on kahtlemata väga ebasoovitav nähtus ühiskonnas ning seega ei saa uue narkootilise aine käitlemisega seotud süüteo eest
alusel määratud karistus olla sanktsiooni miinimumi lähedane, seda isegi juhul, kui käideldi väikest kogust vaid enese jaoks. Lisaks kriminaalkaristusele on isikul 8 kehtivat väärteokaristust, mis iseloomustab tema suhtumist õiguskorda üldisemalt. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused arvestavad ka karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, s.o võimaldavad tagada nii konkreetse isiku hoidumise uute süütegude toimepanemisest, kui ka tagavad õiguskorra kaitsmise eesmärki. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus viitab, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu, lähtudes KrMS § 180 lg-st 1, on põhjendatud ka väärteootsuses sisalduv menetluskulude otsustus, millega jäeti menetluskulud summas 132 eurot (uriinis aine tuvastamise ja terviseseisundi tuvastamise toimingute maksumus) menetlusaluse isiku kanda. 6 Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.