) § 262 järgi Menetlusalune isik Peeter Pärna isikukood: 37801102732; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; töökoht: I OÜ; varem väärteokorras karistatud, sh 29.02.2012 ja 01.03.2012
Menetlusaluse isiku Taimar Erlich kaitsja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond; asukoht: Kolde pst 65, Tallinnas; kohtuistungil osalesid volitatud esindaja Terle Keskküla RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107 lg 1, § 108-111, § 38 lg 1, KrMS § 177 p 5, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Peeter Pärna
2.
lg 1 järgi määrata, et Peeter Pärna võib talle määratud aresti kanda ositi, sh nädalavahetustel.
) § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusaluse isiku seisukoht ja taotlused: Menetlusalune isik esitas kaitsja kaudu 16.10.2012 kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei ole väärteoprotokoll koostatud korrektselt, sest on vormistatud liiklusrikkumise vormile. Väärteoasjas kogutud materjalid on vastuolulised ning nendes ei ole käsitletud Peeter Pärna poolt väidetava öörahu rikkumise toimepanemist. Väärteoprotokollis on ebaselgelt määratletud väärteo toimepanemise aeg, mis ei vasta väärteoasja kohtualluvusse saatmise määruses märgitud ajavahemikule. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistajad ei kinnita väärteoprotokollis märgitud ajavahemikul öörahu rikkumise toimepanemist. 16.10.2012 kirjalikus seisukohas esitas menetlusalune isik taotluse jätta asja lahendamisel tähelepanuta 21.09.2012 kaaskirjas nimetatud CD-plaat videosalvestustega – VtMS § 69 lg 2 p 7 kohaselt peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed ja tõendid, mis on vajalikud asja lahendamiseks; 24.08.2012 väärteoprotokollis sisalduva tõendite loetelu hulgas puudub viide videosalvestusele. Lisaks taotles menetlusalune isik väärteoasja lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Täiendavalt märkis menetlusalune isik, et väärteomenetluse lõpetamata jätmisel oleks kohane karistus rahatrahv, kuid juhul, kui kohus peab vajalikuks aresti kohaldamist, tuleks see asendada üldkasuliku tööga; aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmise korral taotles menetlusalune isik selle ositi kandmise määramist. Menetlusalune isik oli seisukohal, et muusika ei saanud olla põhjendamatult vali – ülejäänud naabrite öörahu ei olnud häiritud. Elamu ehitustehnilised vead ja tavapärasest elutegevusest tingitud müra ei saa olla aluseks väärteoasja alustamisele. Menetlusalusele isikule jäi arusaamatuks tema kinnipidamine ning korterisse tahte vastaselt sisenemine – politsei poolt rakendatud meetmed ei olnud antud olukorras kohased. Menetlusaluse isiku hinnangul on juhul, kui tema väärtegu leiab tõendamist, karistuse eesmärgid saavutatavad ka rahatrahvi kohaldamisega. Käesolevaks hetkeks on ta oma naabritega korterist XXX leppinud, ta on tarvitusele võtnud meetmed oma korterist kostuvate helide summutamiseks. Menetlusalune isik töötab, ta on pere ainus ülalpidaja, tal on alaealine laps. Aresti kohaldamine mõjutaks negatiivselt lapse tundemaailma. Samuti on menetlusalune isik I OÜ ainukene juhatuse liige, töölt eemalviibimine mõjutaks äriühingu käekäiku ja kliendisuhteid. Kohtuistungil jäi Peeter Pärna oma kirjaliku seisukoha juurde ning jäi selle juurde, et ta ei ole öörahu rikkumist toime pannud – tema alaealine laps oleks sarnase müra korral saanud rahulikult magada. Ülejäänud naabrid väidetavat rikkumist ei kuulnud ning seega on J. V korterisse heli ülemäärane levik tingitud elamu ehitustehnilistest iseärasustest. Ta on naabritega leppinud ja käitub edaspidi naabrite rahu arvestavalt. Sellises olukorras on põhjendatud väärteoasja menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Moraalselt ta endal mingisugust süüd ei tunne – ta ei olnud teadlik heli kostumise tasemest. Asjas kogutud tõendid, sh videosalvestus ei kinnita, et helitase oleks olnud ülemäärane. Aresti kohaldamine sellises olukorras on ebaõige. Menetlusaluse isiku kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta ning esitas taotluse väärteoasja lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Juhul, kui tema kaitsealusele siiski määratakse karistuseks arest, siis taotles kaitsja aresti ositi täitmisele pööramist. Menetlusaluse isiku kaitsja taotles kaitsjatasu – 924,00 EUR väljamõistmist. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht ja taotlused: Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on Peeter Pärna väärteoasi
Kohtuvälise menetleja hinnangul on isikut varem kahel korral öörahu rikkumise eest karistatud, seega ei ole mõeldav Peeter Pärna mõjutamine rahatrahviga – eelmised karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlusaluse öö sündmused tervikuna osundavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puudub lugupidamine naabrite, nende öörahu ja politsei kui avaliku võimu vastu. Kohtuväline menetleja taotles Peeter Pärna süüdimõistmist ja karistamist
Kohtuväline menetleja nõustus kaitsja taotlusega asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga. Samuti palus kohtuväline menetleja Peeter Pärnalt välja mõista menetluskulud 50,00 EUR. Kohtus uuritud tõendid: Väärteoasja kohtulikul uurimisel kuulati ära tunnistajad M. V , J. V , S. S , M. Š , M. T , U. S , E. P , H. P a, M. S , R. K , uuriti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale ning vaadati videosalvestust. Kohtu seisukoht: VtMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 69 lg 2 p 7 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Väärteoasja juurde oli võetud salvestus CD plaadil, mille tõendina arvestamisele vaidles kaitsja VtMS § 69 lg 2 p 7 järgi vastu. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja seisukoht põhjendatud. Tunnistaja M. T kuulati üle 24.08.2012, tunnistaja ülekuulamise protokollile on lisatud sündmuskohal tehtud videosalvestused, mis on talletatud CD-plaadile. 01.10.2012 käis menetlusalune isik kohtus toimikuga tutvumas ning esitas taotluse väärteoasja materjalidest täielike koopiate saamiseks (tlk 33). 04.10.2012 edastas kohtuväline menetleja videosalvestuse kohtule ning taotles selle edastamist menetlusalusele isikule või tema kaitsjale (tlk 36). 09.10.2012 on menetlusaluse isiku kaitsja saanud CD-plaadi videosalvestusega isiklikult kätte (tlk 37). VTMS § 31 lg 1 järgi peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima KrMS vastavaid sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lg 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis, sh videosalvestus. Käesolevas väärteoasjas on jälgitav, et videosalvestuse esitas selle teinud politseiametnik M. T oma ülekuulamisel; videosalvestis esitati P. Pärnale ja tema kaitsjale tutvumiseks. Seega oli tagatud menetlusaluse isiku kaitseõigus. Kohus märgib täiendavalt, et väärteoasja menetlemisel ei pruugi protokolli koostamise hetkeks tõendusteave olla täielik ning täiendavate tõendite lisamist VtMS iseenesest otsesõnu ei keela. Tõendite lisamisel tuleb hoolikalt jälgida, et menetlusaluse isiku kaitseõigust ei rikutaks – so menetlusalusel isikul peab olema võimalus esitada täiendavatele tõenditele omapoolseid vastuväiteid. Käesolevas asjas on menetlusaluse isiku kaitsja omapoolse vastulause esitanud 16.10.2012, so peale videosalvestusega tutvumist. P. Pärna on kohtuvälisele menetlejale omapoolse vastulause esitanud 08.09.2012 (tlk 20-25), oma vastulauses on P. Pärna osaliselt tuginenud ka tunnistajate ütlustele. Seega on mõistlik eeldada, et P. Pärna oli enne vastulause koostamist tutvunud asjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja M. T ülekuulamise protokolliga, millest nähtus videosalvestuse olemasolu. Kohus jätab tõendite kogumist kõrvale 24.08.2012 Joobeseisundi kontrollimise protokolli; P. Pärna ei eita, et tarvitas ööl vastu 24.08.2012 alkoholi; joobeseisund ei ole samuti
teokoosseisu tõendamisesemeks.
näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 43 (25.08.2005) kinnitatud Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 2 kohaselt on avaliku korra nõuete täitmise tagamiseks keelatud häirida öörahu kella 23:00st kuni kella 07:00ni, välja arvatud samas punktis kehtestatud erandjuhtudel. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust, et avaliku korra rikkumine võib toimuda ka isiku kodus, juhul kui toimunu häirib kaaskodanike rahu ja turvalisust. Kohtu arvates on käesolevas asjas oluline see, kas öörahu rikkumine korterelamus kolmandate isikute poolt on
EV Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-102-03 sedastanud, et väärteona on võimalik käsitleda vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid ning tegemist on teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teise isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Kohus leiab, et kuna alates kella 23:00st on Tallinna linnas kehtestatud öörahu, mille ajal on selliste tajutavate mõjude tekitamine, mis häirivad naaberkorteri elanikke, nii ühiselureeglite vastu eksimine kui ka öörahu rikkumine. Seega saab selliseid juhtumeid teatud tingimuste esinemisel käsitleda avaliku korra rikkumisena
Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et tavapärastest toimetustest tingitud olmemüra tekitamise eest isiku karistamine ei ole lubatav, kuid kohtu arvates on oluline hinnata tavapärase olmemüra mõistet. Kohtu arvates ei ole tavapärase olmemüra alla paigutatav näiteks öisel ajal korteris peo korraldamine, kõvahäälne muusika või teleriheli mis võib häirida samas elamus elavaid isikuid. P. Pärnale heidetakse ette XXXasuvas korteris ajavahemikul 23.08.2012 kella 23:00 – 24.08.2012 kella 01:10 ja ajavahemikul 24.08.2012 kella 01:30 – 05:45 öörahu rikkumist; protokolli kohaselt häiris P. P XXXkorteris elavate isikute öörahu valju muusika kuulamisega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, P. P majanaabrid M. Š ja S. S ütluste kohaselt ei kuulnud nad ööl vastu 24.08.2012 P. Pärna korterist midagi häirivat; tunnistaja S. S selgitas, et kuulis öösel tõstuki müra ja ukseluku puurimise heli. Tunnistaja M. Š hinnangul levib majas müra ventilatsiooni kaudu, tunnistaja S. S sõnul kostab tema korterisse koridoris ja majast väljas leviv heli. Seega on tunnistajate M. Š ja S. S ütlustega tõendatud, et neid P. Pärna poolne väidetav öörahu rikkumine ei häirinud; tunnistajad viitasid oma ütlustes kaudselt probleemidele maja heliisolatsiooniga – tunnistaja M. Š hinnangul on XXX meenutab korterelamu kõlakoda. Samas on kohtu arvates eluliselt usutav, et korruselamus ei pruugi heliisolatsioon olla elamu piires ühtlane; segavate helide erinevale levipiirkonnale viitasid oma ütlustes nii tunnistaja M. Š kui tunnistaja S. S . Tunnistaja M. V ja J. V ütlustega on tõendatud, et P. Pärna korter asub nende korteri peal. Tunnistaja M. V selgitas, et P. Pärna korter asub viimasel korrusel. Mõlemad tunnistajad välistasid võimaluse, et nende korterisse kostnud heli võinuks tulla kusagilt mujalt. Tunnistajad M. V ja J. V andsid riimuvaid ütlusi selles, et P. Pärna korteris algas häiriv tegevus 23.08.2012 kella 22:00 paiku. Tunnistaja M. V selgituste kohaselt läks kella 24:00 muusika stabiilselt tugevamaks; tunnistaja J. V andis ütlusi selles, et kella 24:00 ei olnud võimalik lärmi välja kannatada ning ta helistas politseisse – politsei reageeris väljakutsele, politsei tulekuks oli peo I etapp möödas; J. V arvates käis politseipatrull ka ülemise korteri ukse taga. Tunnistaja U. S kinnitas J. V ütlusi selles, et nad käisid südaöö paiku väljakutsel XXX tänaval seoses öörahu rikkumisega. Saabumise hetkel oli rahu – muusika oli vaiksemaks pandud; avaldajatelt ütluste võtmise ajal pandi üleval muusika valjemaks, ta käis üleval, koputas – ust ei avatud, kuid samas pandi muusika vaiksemaks. Tunnistajate M. V ja J. V ütlustega on tõendatud, et peale esimest väljakutset politseisse ülemises korteris pidu jätkus: tunnistaja M. V sõnul oli kella 02:00 heli juba päris võimas, tunnistaja J. V andis ütlusi selle kohta, et peale politsei lahkumist läks pidu edasi – nad abikaasaga proovisid magama heita, kuid see ei õnnestunud; J. V helistas seetõttu uuesti politseisse. Mõlemad tunnistajad andsid riimuvaid ütlusi selles, et nende jaoks saabus vaikus kella 05:00 paiku hommikul. P. Pärna oli väärteoasja kohtuliku uurimise lõpuni seisukohal, et tema korterist kostnud helid ei saanud ülemisi naabreid segada määral, mis tingiks tema karistamise
Kohus menetlusaluse isikuga ei nõustu. Kohtus üle kuulatud tunnistajad J. V ja M. V selgitasid, et nad ei ole müratundlikud inimesed: tunnistaja M. V selgitas, et on eelnevalt elanud korrusmajas, kus on suurem helikostvus ning olmemüra (asjade nihutamine, sammud, väikese lapse jooksmine jne) on tema jaoks normaalne nähtus; tunnistaja J. V sõnul oli tema jaoks häiriv vali muusika, tegemist ei olnud inimeste elamisega kaasneva olmemüraga, mis teda ei häiri. Tunnistaja J. V märkis samuti, et tema jaoks on öörahu äärmiselt oluline – ta ärkab kella 05:30 ning seetõttu peab ta magama minema 23:00 paiku. Kohus märgib, et ei kahtle tunnistajate M. V ja J. V ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et neid ei häiri tavapärane olmemüra, mille tekitamine ei ole kohtu arvates
Mõlema tunnistaja isikust ja olekust jäi kohtule mulje kui rahulikest, tasakaalukatest ja mõistlikest inimestest. Kohtu arvates ei saa M. V ja J. V puhul rääkida korruselamus elavatest kõrgendatud müratundlikkusega isikutest, kes teeksid politseisse väljakutseid pelgalt olmemüra tõttu. Tunnistajate M. V ja J. V ütlustega selle kohta, et enne vaidlusalust sündmust olid nad P. Pärnaga eelnevatest öörahu rikkumistest vestelnud, on ümber lükatud P. Pärna ütlused selle kohta, et korteritevaheline nõrk heliisolatsioon tuli talle üllatusena. Tunnistaja M. T ütlustega on tõendatud, et 24.08.2012 öösel kella 03:00 paiku tuli korduv väljakutse XXXseoses väidetava öörahu rikkumisega. Tunnistaja selgitas, et sündmuskohale jõudes oli ülemise korruse korterist kosta muusikat ja meeste kõva kõnet, lärmi. Tunnistaja E. P , kes oli tunnistaja M. T samas patrulltoimkonnas, kirjeldas kohtus samuti, et vali muusika oli läbi lahtiste akende kuulda juba maja ees. Tunnistaja E. P ütluste kohaselt olid nad P. Pärna korteri ukse taga mitu tundi, vahepeal pandi muusika vaiksemaks ning oli kuulda inimeste samme ja vestlust. Sündmuskohale kutsuti päästeteenistus, kuid korteris lasti ruloo alla ning akent nad ära lõhkuma ei hakanud. Tunnistaja M. T sõnul mindi tõstukiga akna taha kella 04:00 paiku, ta koputas aknapiidale, kuid sellele ei reageeritud. Tunnistaja M. T ütluste kohaselt tuli mingil hetkel P. Pärna välimusega mees ning lasi rulood alla – vajutas elektriruloo nuppe; nad loobusid pakettakna lõhkumisest. 24.08.2012 Järelevalve meetmete kohaldamise protokolli kohaselt avati korrarikkumise kõrvaldamiseks P. Pärna korteri XXX uks ukseluku lõhkumise teel; isikut hoiatati enne meetmete rakendamist. Tunnistajate M. T ja E. Pikka ütlustega on tõendatud, et vaatamata korduvatele koputustele ja korraldustele ust ei avatud. Videosalvestus kinnitab tunnistajate ütlusi nii muusika kostvuse kui korralduste eiramise kohta; kohus jätab tähelepanuta P. Pärna ütlused videosalvestuse helitundlikkuse reguleerimise kohta – asjaolu, et P. Pärna korterist kostis kõva muusika, on kohtu hinnangul küllaldaselt tõendatud tunnistajate M. V , J. V , U. S, M. T ja E. P ütlustega. P. Pärna selgitas, et ärkas puurimise peale, siis ei näinud ta põhjust ukse avamiseks, sest puurimine juba käis. P. Pärnaga samas korteris viibinud tunnistajad R. K ja M. S ei mäletanud toimunust midagi – tunnistajad selgitasid, et uinusid varakult tarbitud alkoholi tõttu. Samuti märgib kohus, et alkoholijoobe tõttu magama jäänud isiku uni võib olla keskmisest sügavam ning seega tuleb jätta tähelepanuta P. Pärna väited selles, et muusika tugevus ei takistanud korteris viibinud R. K ja M. S und. Tunnistaja H. P selgitas, et muusika võis natukene valjem olla, kuid nad said õhtu jooksul rahulikult vestelda. Tunnistaja H. P ütluste kohaselt oli ta terve öö üleval, kuid nähes akna taga päästeametit, hakkas ta oma mõistuses kahtlema; politsei pidi ilmselt enne luku puurimist koputama, kuid koputust ta ei mäleta. Tunnistaja H. P sõnul tema P. Pärnat öö jooksul magamas ei näinud, ei näinud P. Pärnat samuti ruumist väljumas ega sisenemas, kuid see ei tähenda, et P. Pärna ei võinud ära käia. Tunnistaja E. Pikka kinnitab tunnistajate R. K ja M. S ütlusi, selgitades et korterisse sisenemisel 2 korteris viibinud meesterahvast magas ning 2 olid üleval. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad P. Pärna väited selles, et ta ei kuulnud politsei koputamist ning korraldusi ukse avamiseks. Videosalvestusega on tõendatud, et politsei koputamine ja korraldused olid võrdlemisi intensiivsed; P. Pärna korteri uks oli puidust ning kohtu hinnangul pidanuks korteris viibivad inimesed politsei korraldusi kuulma, eriti olukorras, kus tunnistaja H. P ja P. Pärna ütluste kohaselt muusika tugevus nende vestlust ei häirinud. P. Pärna väitis, et ta magas, kuid tunnistaja H. P ütluste kohaselt tema P. Pärnat magamas ei näinud. P. Pärna väitel võinuks politsei talle enne ukse lõhkumist helistada. Tunnistaja M. T ütlustega on tõendatud, et tunnistaja sai korrapidajalt korteriga seotud isiku – P. Pärna - telefoninumbri millele ta helistas; telefoni ei võetud vastu, kuid korterist kostus telefonihelin. Seega ei ole õiged P. Pärna etteheited selles, et politsei oleks võinud talle enne ukse lõhkumist helistada. Kohtu hinnangul on Peeter Pärna tegevus õigesti kvalifitseeritud
Pärna pidi olema teadlik, et tema korterist kostuv muusika võib häirida naabrite öörahu. Kohtu arvates pani P. Pärna väärteo toime kaudse tahtlusega. P. Pärna ja menetlusaluse isiku kaitsja esitasid taotluse väärteoasjas menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlejal on reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Eeltoodust tuleneb seega, et süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS § 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku taotlusega väärteoasja lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. P. Pärna ning tunnistajad M. V ja J. V andsid riimuvaid ütlusi selles, et käesolevaks ajaks on P. Pärna poolsed öörahu rikkumised lõppenud ning pooled on omavahel P. Pärna algatusel korduvalt kohtunud ja probleeme arutanud. Kohus möönab, et olukorras, kus pooled on leppinud ning uusi rikkumisi ei ole järgnenud, on kohtul alust kaaluda väärteoasjas menetluse lõpetamist VtMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samas leiab kohus, et P. Pärna süü on suur: menetlusalune isik oma süüd ei tunnista, süüdistades tekkinud olukorras elamu nõrka heliisolatsiooni; samuti on väärteoasjas tõendatud, et rikkumise kõrvaldamine oli P. Pärna tahtliku passiivsuse tõttu erakordselt ressursimahukas – operatiivüksused (päästeamet, politsei) olid mitu tundi hõivatud öörahu rikkumise lõpetamisega. Sellises olukorras on kohatu rääkida menetlusaluse isiku süü vähesusest ning avaliku huvi puudumisest. Märkimist väärib samuti, et tunnistaja M. V hinnangul peaks P. Pärna teole siiski järgnema karistus. Karistus:
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. Kohus arvestab P. Pärnale karistuse määramisel tema süü suurust: isikule väärteoprotokollis ette heidetud tegu on väärteoasjas uuritud tõenditega täielikult tõendatud. P. Pärna poolne öörahu rikkumine ei olnud lühiajaline – tunnistajad M. V ja J. V ütlustega on tõendatud, et ajavahemikul kella 23:00 – 05:00 oli tunnistajate öörahu häiritud; tunnistaja J. V selgitas, et pidi 24.08.2012 kella 05:45 tõusma. P. Pärna oma tegu ei tunnista ning endal toimunus süüd ei näe. Samuti ei reageerinud P. Pärna sündmuskohale saabunud politsei seaduslikele korraldustele adekvaatselt. P. Pärnat on eelnevalt
järgi karistatud rahatrahvidega, viimati 01.03.2012 otsuse alusel rahatrahviga 120,00 EUR. Kohtu hinnangul ei ole eelnevalt määratud rahatrahvid mõjutanud P. Pärnat väärtegude toimepanemisest hoiduma, samuti ei ole väärteoasjas tuvastatut ja P. Pärna süüd arvesse võttes mõeldav järjekordse rikkumise toimepanemise eest rahatrahvi määramine. Kohus nõustub menetlejaga selles, et P. Pärnat tuleks mõjutada arestiga. Samas nähtub P. Pärna karistusregistri õiendist fakt, et P. Pärnat ei ole eelnevalt arestiga karistatud, seega võib esmakordne arest kohtu hinnangul olla lühiajaline. Kohtu hinnangul tuleb P. Pärnat
24.08.2012 isiku kinnipidamise protokolli kohaselt oli P. Pärna kinni peetud 24.08.2012 kella 06:00 – 11:10.
lg 1 järgi arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka, 24 tunnile kinnipidamisele vastab 1 päev aresti. Otsuse tegemise ajal kehtiva kohtupraktika kohaselt ei arvata kinnipidamisaega karistusaja hulka juhul, kui kinnipidamisaeg jääb alla 24h. Seega tuleb P. Pärnal ära kanda arest 5 päeva. P. Pärna kaitsja esitas taotluse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga; kohtuväline menetleja toetas kaitsja taotlust. P. Pärna vastas kohtu küsimusele üldkasuliku töö kohaldamise võimalikkuse kohta selgitusega, et on seda meelt, et talle tehakse kohtu juhtumiga liiga. P. Pärna ei avaldanud kohtule selgesõnaliselt oma nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks.
Kohtu hinnangul ei ole õige omistada kaitsja poolt esitatud nõusolekut P. Pärnale olukorras, kus isik ise ei ole üheselt mõista andnud, et peab võimalikuks üldkasuliku töö tegemist. Seega tuleb P. Pärna kaitsja taotlus aresti asendamises üldkasuliku tööga jätta rahuldamata. Arvestades asjaolu, et P. Pärnal on kindel töökoht, leiab kohus, et
Pärna talle määratud aresti kanda ositi, sh nädalavahetustel. Menetluskulu: Väärteoasjas on järgmine menetluskulu: 1) Lukuabi OÜ esitatud arve XXXTallinnas asuva korteri ukse avamise eest summas 50,00 EUR (tlk 18); 2) P. Pärna lepingulisele kaitsjale makstud tasu 924,00 EUR (tlk 129). VtMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 177 p 5 järgi on KrMS § 175 lg 1-10 nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Lukuabi OÜ arve tasus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseiosakond, seega on riigiasutusel seoses väärteomenetlusega tekkinud kulu 50,00 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Eeltoodu alusel tuleb Peeter Pärnalt välja mõista menetluskulu 50,00 EUR. P. Pärna lepingulise kaitsja tasu jääb menetlusaluse isiku kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.