, 418 lg 2 p 1 järgi eluk XXX, ik 35406290227, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,315. Tunnistada süüdi Aleksandr Zemtsov
järgi ja mõista karistuseks vangistust,
418 lg 2 p 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust. 2 (kaks) aastat Vastavalt
lg 2 suurendada raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt A. Zemtsovile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, 2 mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. Vastavalt
kuni 13.03.2012.a., so 19 päeva, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata kinnipidamisest. Välja mõista A. Zemtsovilt riigituludesse sundraha 435 eurot ja menetluskulud 1708,80 eurot (kaitsjatasu 748,80 eurot, ekspertiiside maksumus 960 eurot). Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista A. Zemtsovilt õigusabikulud 1240 eurot J. S ( ik 38607060255) kasuks. Asitõendid: CD-plaat jätta kriminaalasja juurde; mobiiltelefon SAMSUNG (pakend nr 6) tagastada A. Zemtsovile; mobiiltelefon SAMSUNG (pakend nr 8) tagastada JS le; ülejäänud asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD A. Zemtsov on kohtu alla antud süüdistatuna
kella 05.00-05.09 paiku XXX peale kannatanu M. S poolset solvangut enda ja oma lähedaste suhtes, äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis tulistas tulirelvast – vintpüssist – M. S , tekitas kannatanule rinnakorvi piirkonda läbiva laskehaava nahaaluse rasvkoe vigastusega ja peapiirkonda läbi laskehaava unearteri ja kägiveeni vigastusega ning ägeda verekaotusega, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel M. S suri. Seega pani A. Zemtsov toime provotseeritud tapmise, so
Süüdistatav A. Zemtsov tunnistab end süüdi , kuid seletab, et ei soovinud kannatanut tappa. 23.02.2012.a. õhtul peale seda, kui kannatanu oli magama läinud, läks ta naabri J. M juurde, kus jõi paar pitsi viina. Ta ei olnud purjus. Koju läks öösel ning sisenes vaikselt magamistuppa. M. S ärkas üles ning hakkas tema peale karjuma ning teda solvama, nimetades teda kaabakaks, impotendiks, kes lõpetab rentslis. Samuti solvas kannatanu ebatsensuursete väljenditega tema ema ja poega. Tuba oli pime ning ta ei näinud M. S t. Ta seisis mõne minuti ning läks siis alla, et 3 rahuneda. M. S karjus edasi ning ta kuulis tema solvavaid väljendeid 5-10 minuti jooksul. M. S sõnad solvasid teda väga, tal oleks sees nagu midagi lõhkenud, seda enam, et M. S oli teda pidevalt solvanud juba paar aastat. Ta võttis sahtlist oma tehtud relva ja paki padruneid. Ta käed värisesid ning ta puistas padrunid pakist välja. Ühe padruni pani ta relva, kuid ei mäleta täpselt, kus ta relva laadis. Seejärel läks ta laetud relvaga pimedast trepist üles magamistuppa ja tahtis tulistada voodi kõrvale põrandasse, et lasuga M. S hirmutada. Kui ta trepist üles läks, siis kannatanu jätkas karjumist ja tema solvamist. Ta palus enda solvamine lõpetada, kuid kannatanu ei reageerinud tema palvetele. Kui ta juba magamistuppa sisenes, siis oli seal vaikne. Magamistoas oli pime. Tema magab tavaliselt sellel voodi poolel, mis jääb akna poole. Ta oli raevunud ning pimedas ei näinud, millisel voodi poolel kannatanu lamab. Ta nägi ähmaselt ainult seda voodi serva, mis jäi akna poole. Ta tulistas sinna voodi poolde, kus tavaliselt magab tema. Ta ei oska seletada, mis ta tulistas voodisse ja mitte põrandasse. Ta ei pidanud võimalikuks, et võib lasuga tabada kannatanut. Ta oli kindel, et seda ei juhtu ning tahtis kannatanut ainult hirmutada. Ta värises üle keha ning käed värisesid. Pärast lasku kuulis ta pikka ohet või hingetõmmet ja kohe lõppes M. S karjumine. Ta sai aru, et oli lasuga kannatanut tabanud, kui tuld põlema ei pannud ega kannatanu juurde ei läinud. Ta läks kohe relvaga kööki ja hakkas helistama politseisse. Kui ta politseiga ühenduse sai, siis ütles, et oli tapnud inimese. /t. 207-211; 220-223, 241-244/. Kannatanu J. S ütluste kohaselt 24.02.2012.a. hommikul sõitis ta ema elukohta, et koos tööle sõita ning sai politseinikelt teada, et ema on hukkunud. Ema elas A. Zemtsoviga koos 25 aastat. A. Zemtsov tarvitas alkoholi ning lärmas ja ähvardas ema. /tl 98-102/. Kannatanu J. S ütluste kohaselt elas ema A. Zemtsoviga koos juba ajast, kui tema ja vend olid väikesed. Viimased 15 aastat A. Zemtsov jõi palju ning joobeseisundis solvas teisi pereliikmeid. Ta kuulis ema käest, et A. Zemtsov on korduvalt ka vägivalda tarvitanud, kuid nad keegi ei kartnud A. Zemtsovi, kuna tema agressiivsus ei olnud tõsine. Ema helistas tema Küprosele, kuid ei rääkinud, et A. Zemtsov oleks teda tapmisega ähvardanud. /tl 107-112/. Tunnistaja H. Murumaa ütluste kohaselt 24.02.2012 kell 05.20 ajal sai ta juhtimiskeskuselt väljakutse XXX, kus on meesterahvas, kes helistas politseisse ning teatas, et tappis oma naise. Sündmuskohal nägi ta läbi akna köögis istuvat meest, kes neid nähes tuli välisuksele, tõstis käed üles ja ütles vene keeles, et tema tappis oma naise. Köögis laual oli relvataoline ese. Mehe sõnade kohaselt oli naine teisel korrusel magamistoas. Ta läks teisele korruse ning nägi voodil naisterahvast, kelle pea oli kergelt üle voodi ääre. Pea oli vereloigu sees ning verd oli ka pea lähedal põrandal. A.Zemtsovi taskust leiti 3 padrunit. Kiirabi konstateeris kella 05.50 ajal M S surma. A.Zemtsovi peeti sündmuskohal kinni. / tl 140-142/. Tunnistaja Y M ütluste kohaselt A. Zemtsov ja M. S on tema naabrid, kellega ta tutvus 1998.a. Juba nende tutvuse algusest kuulis ta M. S , A. Zemtsovil on vähk ja ta sureb varsti. M. S ütles, et ta jääb noorelt leseks ja hakkab elama iseendale. Neid jutte kuulsid ka teised naabrid. Nad rääkisid korduvalt M. S , et nii ei tohi lähedasest inimesest röökida. A. Zemtsov ei reageerinud M. S sõnadele ning jäi mulje, et on sellise käitumisega harjunud. M. Zemtsovi ja M. S vahel olid tülid, mille põhjusi ta ei tea. Ise oli ta ühe tüli tunnistajaks 5-6 aastat tagasi. Ta ei saanud isegi aru, millest tüli tekkis, kuid M. S hüppas püsti ja ronis A. Zemtsovi juurde kaklema. Ta tiris M. S eemale. M. S nimetas A. Zemtsovi kitseks, kuid viimane käitus rahulikult, ei öelnud halvasti ega tikkunud kaklema. Viimastel aastatel läks A. Zemtsov tihti oma vanemate juurde, et vältida tülisid. M. S rääkis alates 2000. Aastast, et tahab vara jagada ja jätab A. Zemtsovi kõigest ilma. 23.02.2012.a. õhtul tuli A. Zemtsov tema juurde. Nad jõid koos punast veini. A. Zemtsov ei rääkinud oma suhetest M. S . A. Zemtsov lahkus 20-21 vahel ning ei olnud purjus. 24.02.2012 kell 05.07 A. Zemtsov helistas ja ütles: „ Mul on laual püstol. Ta, elajas, alandas mind. Ma ei tea, mida 4 teha.“ Ta vastas, et ei saa aru, millest jutt on ja katkestas kõne. Umbes 5 minuti pärast helistas A. Zemtsov uuesti ning ütles, et tappis oma naise. /tl 143-147/. Tunnistaja L Š ütluste kohaselt 23.02.2012 A.Zemtsov oli A. Zemtsov nende juures külas. See oli üllatav, kuna ta oli varasemalt vaid paar korda nende juures käinud. Joodi punast veini ja A. Zemtsov oli kerges joobes, kuidagi hirmunud, nagu nurka aetud metsloom. A. Zemtsov lahkus kella 21.00 paiku. 24.02.2012.a. kella 05.00 ajal helises abikaasa mobiiltelefon ning peale kõne lõppu ütles abikaasa, et helistas A. Zemtsov ja kutsus teda enda juurde. Umbes 15 minuti pärast helises telefon uuesti ning kõnele vastas tema. A. Zemtsov küsis, kas see on politsei ja teatas, et tappis oma naise. Ta andis A. Zemtsovile politsei numbri, kuid üldse ei uskunud kuuldut. Juhtunust sai teada järgmisel päeval. Ta tunneb naabri alates 2006.a, kuid ei suhelnud nendega eriti. Kord tuli M. S nende juurde ja teatas kohe, et ta on noor lesk. M. S nimetas A. Zemtsovi pidevalt kitseks, rääkis temast põlglikult ja jämedalt. Seda isegi A. Zemtsovi enda juuresolekul. Umbes neli aastat tagasi sõitsid nad koos autoga ning kogu tee M. S rääkis A. Zemtsoviga väga alandavalt. Ta ei mäleta täpselt fraase, kuid M. S pani jämedalt A. Zemtsovi suu kinni, kui viimane püüdis midagi öelda. M. S lihtsalt surus teda alla. /tl 152-155/. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt A. Zemtsov kuritarvitas alkoholi ning peres olid sageli skandaalid. Kaks aastat tagasi tehti A. Zemtsovile operatsioon ning suhted perekonnas halvenesi. A. Zemtsov on oma olemuselt argpüks. Ta jooksis sageli pärast skandaale kodust ära oma vanemate juurde /tl 165-169/. Tunnistaja A. O ütluste kohaselt olid A. Zemtsovi ja kannatanu suhted pingelised, kuid peale varaliste küsimuste lahendamist skandaale ei olnud ning suhted hakkasid laabuma /tl 173-176/. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt oli M. S ja A. Zemtsovi vahel lahkhelisid. M. S elukaaslasesse hästi, kuid on kasutanud tema kohta ka solvavaid väljendeid /tl 179-183/. suhtus Tunnistaja J. Z ütluste kohaselt tunneb ta A. Zemtsovi alates 1972.a. Ta külastas ka A. Zemtsovi kodu. Suhted perekonnas olid head. Kannatanu oli külalislahke, kuid sageli sõimas A. Zemtsovi ja karjus tema peale ka ebatsensuursete sõnadega. Selle põhjuseks oli A. Zemtsovi alkoholi tarvitamine. Kannatanu oli üldiselt lärmakas, kriiskav ja ohjeldamatu jutuga inimene, kes ka tütre peale karjus ebatsensuurseid väljendeid kasutades. Viimasel ajal suhtled ta endega harvem. Ta teab, et A. Zemtsovil oli mingi operatsioon. Kui M. S sõimas A. Zemtsovi, siis viimane vastu ei vaielnud. A. Zemtsov kurtis, et M. S solvab teda ning alandab tema mehelikku väärikust /tl 193198/. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt XXX asuva maja köögist leiti relvataoline ese ja kolm padrunit, II korrusel magamistoas on voodil lasuvigastusega M S laip, majandusruumist leiti padrunid /tl 3-36/. 22.05.2012 surnu ekspertiisiaktis nr 147 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt põhjustas M. S surma kuuli-laskevigastus paremal pool rinna piirkonnas kuuli sisenemisavaga suure rinnalihase välimise serva kohal ja väljumisavaga paremal pool rangluualuses piirkonnas ning kuuli teistkordse sisenemisavaga paremal pool kaela ülaosal koos neelu läbistava vigastusega ning kuuli fragmentide peetumisega vasakus oimuluupüramiidis ja selle all, sisemise unearteri ja kägiveeni vigastusega, oimuluupüramiidi killunenud murru ning põrutus-rebimishaavaga vasaku kuulmekäigu nahal. Surm olla saabunud 1-3 tundi enne sündmuskohal 24.02.2012 kell 6.50 teostatud laiba vaatlust /tl 40-68/. 5 Asitõendi – 24.02.2012 kell 05:09:56 kõnesalvestus telefoninumbrilt 55544857 – vaatlusprotokollist nähtuvalt Aleksandr Zemtsov teatab politseile, et tappis oma naise, laua peal on relv /tl 70-72/. Asitõendi – A.Zemtsovi mobiiltelefon – vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud on mobiiltelefonilt tehtud kõnesid 24.02.2012 ajavahemikul kella 04.59 kuni 05.37, sh on helistatud numbrile 110; /tl 75-81/. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi aktis nr 168 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli A. Zemtsov 23.02.-24.02.2012.a. eelnevalt alkoholi tarvitanud ja vahetult enne inkrimineeritavat tegu vallandanud tugevas emotsionaalse erutuse seisundis, mis aga ei olnud oma raskuselt selline kompleksne psüühikahäire, et oleks takistanud temal aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtimast, st oli talle süüksarvatud teo ajal süüdivusseisundis /tl 235-239/. Kohus kuulanud ära süüdistatava ning uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et A. Zemtsovi süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole inkrimineeritud faktiliste asjaolude osas. A.Zemtsov tunnistab, et on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, kuid ta ei soovinud kannatanut tappa ning ei pidanud võimalikuks, et võib lasuga tabada kannatanut, kuna tulistas pimeduses seda voodi poolt, millel tavaliselt magab tema. Kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et M. S surma põhjustas kuuli-laskevigastus. A. Zemtsovi süüd kannatanu surma põhjustanud vigastuse tekitamises kinnitavad ka teised kirjalikud tõendid.
objektiivse koosseisu moodustab tapmine äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes.
Oluline on seejuures tähele panna, et tegemist on subjekti iseloomustava tunnusega, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne e tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista
kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms.
objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, st kannatanu(te) käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-04). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Zemtsov tulistas varahommikul pimedas toas tulirelvast voodisse, teades kindlalt, et selles voodis magab kannatanu, kusjuures tulistamise ajal ta ei näinud kannatanu täpset asukohta. Oma elukogemuse pinnalt pidi süüdistatav teadma, et öö jooksul võis kannatanu unes oma asendit muuta ning asuda seega ka voodi sellel poolel, millel tavaliselt magas tema. Seetõttu pidi ta aru saama, et lask võib tabada kannatanut igasse keha piirkonda, muuhulgas ka elutähtsate organite piirkonda. Üldteada asjaolu on, et tulirelva lask, mis tabab kannatanut elutähtsatesse organitesse, võib põhjustada kannatanu surma. Seega 6 tulistades vintpüssist pimeduses kohta, kus temale teadaolevalt viibis kannatanu, pidas ta võimalikuks igasuguste tagajärgede, sh surma saabumist ja möönis seda, pannes kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi aktis nr 168 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli A. Zemtsov 23.02.-24.02.2012.a. eelnevalt alkoholi tarvitanud ja vahetult enne inkrimineeritavat tegu vallandanud tugevas emotsionaalse erutuse seisundis. Süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu solvas teda, nimetades impotendiks, samuti kasutas solvavaid väljendeid tema ema ja poja kohta. Solvangu tagajärjel läks tal silme eest mustaks. Kuna kannatanu jätkas tema sõimamist, siis võttis ta relva, millega läks magamistuppa ja tulistas. Süüdistatava ütlused riimuvad kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega, mille kohaselt on kannatanu kasutanud solvavaid ja alandavaid väljendeid korduvalt ka kõrvaliste isikute juuresolekul. Asitõendi vaatalusprotokollist nähtuvalt on kannatanu saatnud A. Zemtsovile ka sõnumi, mille väljendusviis on solvav. Kuna kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et A. Zemtsov pani tapmise toime tugeva hingelise erutuse seisundis, mille oli põhjustanud kannatanupoolne solvamine tema ja ta lähedaste aadressil, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Zemtsovi selles, et tema, orienteerivalt 1992.a., viibides Eesti Teaduste Akadeemia erikonstrueerimisbüroo ruumis aadressil: Tallinn, Akadeemia tee 19, omamata vastavat luba, ebaseaduslikult valmistas õhupüssist padrunitega kaliiber 5,6 mm laetava vintpüssi, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr 12E-TB0037, 10.05.2012 on laskekõlbulik tulirelv – üheraudne vintpüss, mida ebaseaduslikult hoidis XXX asuvas majas, aga alates
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, vähemalt teistkordselt, tuvastamata asjaoludel ja tuvastamata ajal, omamata vastavat luba, ebaseaduslikult omandas 47 padrunit kaliiber 5,6 mm, mis vastavalt ekspertiisiaktile nr 12ETB0037, 10.05.2012 on tulirelva laskekõlbulik laskemoon, mida ebaseaduslikult hoidis kuni 24.02.2012 oma majas aadressil XXX. Sellise tegevusega rikkus Aleksandr Zemtsov RelvS sätteid: • • • § 19 lg 3, mille kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel; § 21 lg 2, mille kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti; § 32 lg 1 ja 2, mille kohaselt relvasoetamisluba on vajalik piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks. Soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi 7 • hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. § 34 lg 2, mille kohaselt relvaluba annab füüsilise isikule õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks. Seega Aleksandr Zemtsov, käideldes ebaseaduslikult tulirelva laskemoona pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
lg 2 p 1 järgi (kuni 15.03.2007 kehtinud
Süüdistatav A. Zemtsov tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ning seletab, et valmistas tulirelva, hoidis seda M.S majas XXX ja hiljem majas XXX. Samuti omandas ja hoidis padruneid kaliiber 5,6, mida hoidis oma majas peidikus /tl 207-211, 241-244/. Süüdistatava A. Zemtsovi süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema enda omaksvõtvate ütluste täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt XXX leiti relvataotline ese ja padrunid /tl 3-36/; - asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on vaadeldud 24.02.2012 sündmuskohalt leitud vintpüssi, 46 padrunit ja kesta /tl 82-83/; 10.05.2012 tulirelvaekspertiisi akt nr 12E-TB0037 kajastuva eksperdiarvamusega, mille kohaselt vintpüss kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlblik, padrunid kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja olid laskekõlbulikud /tl 86-90/. - Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Zemtsov käitles korduvalt ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, tegutsedes otsese tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud materiaalse kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Zemtsov on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras korduvalt karistatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et kuriteo raskusest tulenevalt on süüdlase tingimisi karistusest vabastamine välistatud selliste isikuvastaste kuritegude puhul, millega on põhjustatud kannatanu surm või muu raske tagajärg /Riigikohtu otsus nr III-1/1-78/95, 3-1-1-100-96/. Süüdlase vanus, puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine iseenesest ei ole aluseks süüdlase tingimisi karistusest vabastamiseks, kui tegemist on kuriteoga, millega põhjustati raske tagajärg /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-2-98/. Kohus leiab, et
A. Zemtsovile on tema tervislikust seisundist tulenevalt vajalik arstlik kontroll ning ravi tagatud ka kinnipidamiskohas. Kannatanu Jekaterina S on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 1255 eurot, mille moodustab lennupiletite maksumus matusele sõiduks. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et M. S surma põhjustas A. Zemtsov. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva 8 kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kulutused lennupiletitele ei ole hõlmatud VÕS § 129 kaitsealaga. Lisaks tuleb märkida, et selgusetu on, millised lennud olid seotud matusega. Kahju ulatust tõendatakse lennupiletite arvetega, millest nähtuvalt on tasutud 01.03.2012.a. ja 30.03.2012.a. Larnaca-Tallinn reiside ja 04.05.2012.a. Tallinn-Larnaca reisi eest. J. S on kohtuistungil selgitanud, et seoses juhtunuga tuli ta koos lapsega Küproselt Eestisse ning viibis siin 2 kuud. Samas kohtule esitatud arvetest võib järeldada, et J S lendas Tallinnasse 01.03.2012.a. Kriminaalasja materjalides puuduvad andmed selle kohta, millal J S lendas tagasi Küprosele. Esitatud arvetest nähtuval lendas ta uuesti Tallinnasse 30.03.2012.a . Kohus leiab, et kahju ulatus on ei ole selge ning hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kannatanud J ja J S taotlevad ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kannatanud on asunud seisukohale, et mõistlikuks summaks on 20 000 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Sama paragrahvi lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on mittevaralise kahju väljamõistmist käsitledes asunud seisukohale, et üldjuhul on vanemate ja laste näol tegemist lähedaste isikutega. Teiseks on oluline, et esineks VÕS § 134 lg 3 tähenduses „erakordne asjaolu“, milleks VÕS § 134 lg 3 tähenduses ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ega ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline. Lähedase kahju hüvitamise nõuet õigustaks VÕS § 134 lg 3 kohaselt lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal. Teiseks võib nimetatud sätte rakendamine tulla kõne alla nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral. Kolmandaks võib VÕS § 134 lg-le 3 tugineda nt juhul, kui tegelikult soovitigi rünnata või mõjutada kannatanu lähedasi. Viimaks võib VÕS § 134 lg-t 3 kohaldada ka siis, kui kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Juhul, kui nõude rahuldamine võib kõne alla tulla, siis tuleb tuvastada ka lähedaste hiljem esinenud üleelamised /Riigikohtu otsused nr 3-2-1-19-08, 3-1-1-57-10/. Kriminaalasjas on tuvastatud, et A. Zemtsov tegutses kannatanu surma põhjustades tahtlikult nii
Seega võiks nõude rahuldamine kõne alla tulla. Tsiviilhagi kohaselt pidid J ja JS seoses ema vägivaldse surmaga taluma suuri hingelisi üleelamisi. JS on pidanud kannatama ka tõsiseid tervisprobleeme. Teda on vaevanud unetus ning uuesti on ägenenud psoriaas, mida ta on põdenud aastaid. Lisaks pidi ta nägema, kuidas ema elutu keha majast välja kanti ning verejälgi majas. J S on pidanud peale juhtunut pöörduma psühholoogi poole, tal on unetus ning ta tarvitab unerohtu ja rahusteid. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole tõendatud erandlike asjaolude olemasolu, mis annaksid aluse mittemateriaalse kahju hüvitamiseks. Hingelised üleelamised, hingevalu ja unehäired kaasnevad sageli, kui on tegemist ema kaotusega ükskõik millistel asjaoludel. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kannatanutel oleksid esinenud tõsised psüühikahäired. Psoriaasi on J S põdenud aastaid ning kroonilise haiguse süvenemist ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks VÕS 134 lg 3 mõttes. Samuti ei viibinud kannatanud sündmuskohal ema surma põhjustamise ajal. Samuti nõustub kohus kaitsjaga selles osas, et ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tagajärje kutsus enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, kuna tapmine oli reaktsioon varasemale solvamisele. Arvestades eeltoodut tuleb hagi jätta rahuldamata. 9 Samuti taotleb JS esindaja poolt osutatud õigusabi kulude väljamõistmist summas 3317,31 eurot. Kohus leiab, et arvestades kriminaalasja mahtu on põhjendatud kulu kannatanu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 1240 eurot. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.