← Eesti

1-12-10991/10

Obsah (9)§ 200§ 184§ 74§ 65§ 68§ 83§ 199§ 56§ 69

1-12-10991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2013.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-10991 (12230110552) Kohtunik J

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi, lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Natalia Miilvee Dmitri Mandrik Isikukood 37906265221, elukoht: XXX, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kohtulikult karistatud 8-l korral, viimane: 03.10.2011 Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1,2, § 202 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat,

§ 74

alusel koheseks kandmiseks 1 aasta, 2 aasta osas katseaeg 2 aastat; korduvalt karistatud väärteokorras Tõkend – vahistamine alates 04.08.2012.a, kahtlustatavana kinnipidamine 03.08.2012.a. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Dmitri Mandrik

§ 200lg 2 p 4,8 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 2 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Dmitri Mandrik´ule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.10.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta võrra ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 03.08.2012.a. Süüdistatava Dmitri Mandriku suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: hõbedane käekett, hõbedane kaelakett, roosa nahast rihmaga käekell Amrini, kaks hõbesõrmust, mis on tagastatud kannatanule KK– jätta kohtuotsuse jõustumisel kannatanu kätte; Kokkupandav nuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, aadressil Tallinn Rahumäe tee 6 – kohtuotsuse jõustumisel

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada; CD Sadama Marketi turvakaamerate salvestistega ja CD kõnesalvestisega, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista Dmitri Mandrik´ult riigituludesse menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 (kaheksasada) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 595 (viissada üheksakümmend viis) eurot ja 20 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Dmitri Mandrik, 1-12-10991, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 11.02.2013.a. SÜÜDISTUS Dmitri Mandrikku süüdistatakse selles, et tema 03.08.2012 kella 17.30 ja 18.00 vahel Tallinnas Sadama 6 asuva klubi Arena 3 naiste tualettruumis võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ähvardas noaga KK ja jõudu kasutades tõmbas viimase kaelast ära hõbedast kaelaketi, käelt hõbedast käeketi, tekitades käeketi ära tõmbamisega kannatanule füüsilist valu. Kannatanu vasakut kätt randmest jõuga kinni hoides võttis tema vasaku käe sõrmest ära kuldset tooni hõbesõrmuse, seejärel haaras parema käe randmest ning 3 võttis sõrmest hõbesõrmuse, ühte sõrmust ei saanud mees kätte. Samuti võttis kannatanu käe pealt ära tema käekella Amrin. Kuriteoga tekitas D. Mandrik kannatanule moraalset, füüsilist ja varalist kahju. Seega Dmitri Mandrik pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o pani toime

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav Dmitri Mandrik tunnistas ennast süüdi osaliselt, nimelt tunnistas ennast süüdi kannatanu vara hõivamises, kuid ei tunnista kannatanu suhtes vägivalla kasutamist. Kahetseb toimepandut ja palub kergemat karistust. Süüdistatava kaitsja advokaat Leelo Viil avaldas, et süüdistus on põhjendatud osaliselt, süüdistatav ei ole kannatanu suhtes vägivalda kasutanud, mistõttu tuleb tegu kvalifitseerida avaliku vargusena

§ 199lg 2 p 5 järgi.

Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada varalise kahju puudumisega, süüdistatav andis kohe pärast kinnipidamist kõik kannatanu asjad tagasi ja vabandas kannatanu ees, samuti pole D.Mandrik menetlust takistanud. Lisaks palus kaitsja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kuna isikul pole sissetulekut ja ei ole põhjust arvata, et ta lähiajal asub tööle. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud ning D.Mandriku tegevus on õigesti kvalifitseeritud röövimisena

§ 200lg 2 p 4,8.

Palus karistada Mandrikut keskmisele määrale ligilähedase karistusega, kuna kannatanule ei ole tekitatud tervisekahjustusi. Prokurör taotles D.Mandriku karistamist 6-aastase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 4 aastani ja suurendada mõistetavat karistust ärakandmata karistuse võrra, seega liitkaristuseks taotles 6 aastat vangistust alates kinnipidamisest 03.08.2012. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavale Dmitri Mandrikule esitatud süüdistus

§ 200lg 2 p 4,8 järgi, s.o.

võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohus leiab, et D.Mandriku süü selles süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega. Kannatanu KK ütluste kohaselt nägi ta 03.08.2012 kella 17.30 ja 18.00 vahel Tallinnas Sadama 6 asuva klubi Arena 3 naiste tualettruumis viibides tema ees seisvat tundmatut meesterahvast, kelle käes oli nuga ja selle tera oli suunatud kannatanu poole. Meesterahvas liikus noaga KK suunas, kannatanu taganes ning seejärel meesterahvas tõmbas jõuga ära kannatanu kaelas olnud hõbedast keti, mis purunes. Meesterahvas liikus tualeti eesruumi ning kannatanu järgnes talle, et oma ketti kätte saada. Isik suundus uuesti kannatanu poole, kannatanu taganes kraanikausside juurde ning meesterahvas võttis jõudu kasutades ära kannatanu käeketi, mille tagajärjel kannatanu tundis valu. Kannatanu vasakut kätt randmest jõuga kinni hoides, võttis meesterahvas kannatanu vasaku käe sõrmest ära kuldset tooni hõbesõrmuse, seejärel haaras parema käe randmest ning võttis sõrmest hõbesõrmuse. Samuti võttis kannatanu käe pealt ära tema käekella Amrin. Ründaja ei tekitanud kannatanule kehavigastusi, kuid noaga ähvardamine tekitas kannatanule hirmu ja ta kartis oma elu pärast (tl 3-4; 5-6). Asitõendite vaatlusprotokollide kohaselt (8-9, 10-11) vaadeldi kannatanult röövitud ja tagasi saadud hõbedast kaelaketti, teine hõbedast ketti, nahast roosat värvi käekella „Amrini“ , hõbedast sõrmust ja kuldset värvi hõbesõrmust. 4 Sadama Marketi turvakaamerate 03.08.2012 videosalvestistest nähtub Dmitri Mandriku liikumine sündmuskohal vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemise aega (tl 17-18). CD-l oleva politsei lühinumbrile 110 tehtud kõne salvestise kohaselt saabus 03.08.2012 kell 18:09:32 telefoninumbrilt 55924999 juhtimiskeskusesse kõne seoses Sadama 6, Tallinn asuvas klubis Arena toimepandud ehete röövimisega tütarlapselt (tl 20-21). Tunnistajad RK ja VA andsid ütlusi, et kuulsid 03.08.2012, olles Tallinnas Sadama 6 asuva klubis Arena, naisterahva karjumist WC-st ning pidasid kinni koos tunnistaja KK meesterahva, kes tütarlapse sõnade kohaselt oli noaga ähvardades temalt röövinud ehteid ning keda tunnistaja RK nägi vahetult peale naisterahva karjumist WC-st välja jooksmas. Tunnistajate riimuvate ütluste kohaselt viskas kinnipeetud isik oma taskutest välja muu hulgas kannatanult röövitud ehted (keti tükid, roosa käekell, 2 sõrmust) ja noa. Samuti ilmneb tunnistajate RK, S M , V A ´i ja KK riimuvatest ütlustest, et kannatanu avaldas sündmuskohal, et teda rööviti noaga ähvardades (tl 22-24, 25-27, 30-33, 28-29, 34-36). Tunnistaja MK ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sai ta augustis 2012 juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile Sadama 6, Tallinn, kus oli katusel isik, kes olevat WC-s ühte tüdrukut röövinud. Kohale jõudes, nägi tunnistaja, et katuseterrassi põrandal istus mees ning maas oli näha lahtikäiv taskunuga, mille tunnistaja üles võttis (tl 37-38, 12). Süüdistatav Dmitri Mandrik on eeluurimisel antud ütlustes tunnistanud noaga naiste tualettruumis viibimist, kuid eesmärki, miks tal nuga käes oli, ei mäletanud. Selgitas, et tualetiboksist astus välja neiu, kes süüdistatava käes nuga nähes, hakkas karjuma. Neiu andis talle sõrmused, neiu kaelas olnud keti tiris süüdistatav ise ära. Käekella võis kannatanu talle ise anda. Nuga kandis süüdistatav kaasas enesekaitseks. Kui on midagi halba teinud, siis kahetseb (tl 4344). Kohtuistungil aga andis süüdistatav ütlusi, et nuga oli tal käes selleks, et avada ette jäävaid uksi, kuna olles narkootikumide mõju all, oli tal tol päeval tegelikult vaid eesmärk midagi varastada. Samas on süüdistatava kohtuistungil antud ütlused vastuolulised. Üks hetk väitis ta, et ta ei puutunud kannatanut ja viimane andis talle ise ehted, järgmisel hetkel tunnistas D.Mandrik, et võttis kannatanu käelt kella, kuid ei rebinud seda ja rebis ka kaelaketi. Samuti kinnitas süüdistatav kohtule, et klubis liikudes, hoidis ta kogu aeg nuga käes. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga nagu oleks tegemist avaliku vargusega. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süükohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Vägivalla kasutamisel on tegemist röövimisega. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kannatanu ütluste pinnalt järeldab kohus, et kannatanu poleks asju ära andnud, kui tema suhtes poleks psüühilist ja füüsilist vägivalda kasutatud. Kohtu hinnangul ei saa seega käesoleval juhul rääkida avaliku varguse toimepanemisest, millele ümberkvalifitseerimist kaitsja taotles. Tulenevalt

§ 200

lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

  1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
  2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Antud juhul on nii kannatanu KK, kui ka tunnistajate RK ja VA ütluste pinnalt leidnud tuvastamist, et nimetatud asjaolud leidsid aset. On tuvastatud, et vägivald, mida oli kasutanud D.Mandrik, oli ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et D.Mandrik kasutas kannatanu suhtes vägivalda asjade äravõtmise ajal ja see seisnes kannatanu kaelast keti ja käeketi jõuga ära tõmbamises, kannatanu vasaku käe randmest kinni hoidmises ja 5 parema käe randmest kinni haaramises. Samuti on tuvastamist leidnud, sealhulgas D.Mandirku ütlustega, et ta kasutas kannatanu suhtes ka psüühilist vägivalda, mis seisnes noaga ähvardamises. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt liikus D.Mandrik nuga käes kannatanu suunas, kusjuures noa tera oli suunatud K.K poole. Sellest tulenevalt on ilmselge, et kannatanu tundis reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Kannatanu ütlused leiavad kinnitust nii tunnistajate ütlustega, kellele kannatanu vahetult pärast WC-ruumis toimunut oli avaldanud, et teda röövinud isik ähvardas teda noaga, kui ka asitõendi – noa vaatlusprotokolliga (t.l.12-15) ja teiste toimiku materjalidega. Seega kohus leiab, et kuna kannatanu suhtes kasutatud vägivald ja noaga ähvardamine oli otseselt seotud tema vara hõivamisega ning oli kannatanu asja äravõtmise vahendiks, kuna oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, samuti oli süüdistatava eesmärk saada varalist kasu võõraste vallasasjade omastamise näol, on arutatava teo puhul tegemist röövimisega. Kohus leiab, et süüdistatava käes noa hoidmise eesmärk ei oma määravat tähtsust ega muuda teo kvalifikatsiooni. Dmitri Mandrik ei eitagi noa enda käes hoidmist, seega pidi ta endale teadvustama, et sellisel viisil nuga hoides, võib ta ähvardada kannatanut. Tallinna Linnakohtu 24.05.2005 otsuse väljatrükist kriminaalasjas nr 1-786/05 nähtub, et Dmitri Mandrikut on varem karistatud röövimise toimepanemise eest. Seega oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal

§ 200

lg 2 p 4 märgitud isikuks ning sellest tulenevalt on D.Mandriku tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4,8 järgi.

KARISTUS

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on küll ülekuulamisel ja kohtuistungil toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav ei pannud isikuvastast süütegu toime esmakordselt, teda on varasemalt karistatud röövimise eest. Peale selle on süüdistatav andnud ülekuulamisel ja kohtuistungil ütlusi, mille usutatavus on väike ning kohus kahtleb avaldatud kahetsuse siiruses. Süüdistatavale

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 8 korda. Viimati Harju Maakohtu 03.10.2011 otsusega

§ 184

lg 2 p 1,2, § 202 lg 1 vangistusega 3 aastat,

§ 74

alusel kuulus koheselt täitmisele 1 aasta ning 2 aastat jäeti tingimus kohaldamata 2-aastase katseajaga. Käesolevas kriminaalasjas menetleva kuriteo on süüdistatav toime pannud viimase otsusega määratud katseajal. Arvestades seda, et süüdistatav pole varasematest karistustest järeldusi teinud, leiab kohus, et Dmitri Mandrik´u tingimisi vabastamine oleks vastuolus kohtupraktikaga. Samuti eeldab vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on uue kuriteo toime pannud katseajal, tarvitab narkootikume, leiab kohus, et Dmitri Mandrik ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada

§ 69sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et röövitud vara on kannatanule tagastatud 6 ning süüteo toimepanemise tulemusena kannatanule tervisekahjustust ei tekkinud. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et mõista talle karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ületavana, samas ei saa süüdistatav loota varasemast leebema karistusõiguslikule kohtlemisele ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale süü suurust arvestades karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd süüdistatav on inkrimineeritud teod toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, kuulub süüdistatavale mõistetav karistus suurendamisele

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 sätete alusel eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus asub seisukohale, et Dmitri Mandrik’u puhul on tegemist terve ja töövõimelise isikuga. Seetõttu leiab kohus, et puudub õigustav alus osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning süüdistatavalt kuuluvad menetluskulud täies ulatuses väljamõistmisele. Samas peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulud vabatahtlikult hüvitada, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks, mistõttu kohustab kohus süüdistatavat KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitama menetluskulud täies ulatuses 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.