Obsah (4)

§ 199§ 183§ 274§ 403

1-13-2622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 03. juunil 2013, Narva kohtumaja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Isik, kelle suhtes sun

§ 199lg 1 p 1 järgi.

Kohaldada X X suhtes psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Kohtumääruse jõustumisel paigutada X X psühhiaatrilisele sundravile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku Sundravi osakonda asukohaga Jämejala küla, Pärsti vald, Viljandimaa. 1 1-13-2622 X X valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: - S R kuuluvad riideesemed: spordipluus, trikotaažist kõrge kaelusega särk, ruuduline särk, teksad, tossud, sokid, aluspüksid, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 76), hävitada kohtumääruse jõustumisel; - X X kuuluvad riideesemed: jope, spordipüksid, tossud, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 76), tagastada kohtumääruse jõustumisel X X emale T K (xxx); - M D kuuluvad riideesemed: spordipüksid, tossud, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 76), tagastada kohtumääruse jõustumisel omanikule M D ; - Pakk, milles on sündmuskohalt ära võetud käterätik, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 76), hävitada kohtumääruse jõustumisel; - V D kuuluvad riideesemed: jope, spordipüksid, T-särk, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 76), tagastada kohtumääruse jõustumisel omanikule V D ; - nööp, klaasikild, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 76), hävitada kohtumääruse jõustumisel; - mobiiltelefonid, telefonilaadija, võtmed, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 76), tagastada kohtumääruse jõustumisel X X emale T K (xxx).

§ 183

alusel jätta kannatanu ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot, kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot, DNA ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 2137 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend seitse) eurot ja 50 senti, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot, surnu täiendekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel õigusabi osutamisega seotud kulud summas 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot ja 74 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku koopiate tegemisega seotud kulud summas 0,45 eurot - riigi kanda. CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

§ 274

lg 4, § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu I R tsiviilhagi summas 645,25 eurot, kannatanu O T tsiviilhagi summas 20 eurot ja kannatanu R E F AS tsiviilhagi summas 150 eurot läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagid uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 403

lg 1 alusel kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel.

§ 403

lg 3 alusel kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, otsustab kriminaalmenetluse üldkorras 2 1-13-2622 jätkamise prokuratuur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Kriminaalasjas nr 12240104521 alustati menetlust 27.09.2012 KarS § 114 p 1 tunnustel. X X 17.05.2012 kella 20.58 paiku Säästumarketi taara vastupunkti, mis asub nimetatud kaupluse taga aadressil Sillamäe, Viru pst.2 võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil hõivas taarapunkti seinalt turvakaamera maksumusega 150.00 eurot, millega tekitas R E F AS varalist kahju. Nimetatud tegevusega pani X X toime KarS § 199 lg 1 ettenähtud õigusvastase teo. Peale selle, X X, kes pani 17.05.2012 toime KarS § 199 lg 1 ettenähtud õigusvastase teo, 27.08.2012 kella 00.10 paiku võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eemärgil aknaklaasi lõhkumise teel tungis O T kuuluvasse sõiduautosse VAZ reg.nr. xxx, mis oli pargitud aadressil xxx tn maja nr xx juures, tõmbas välja süütejuhtmed, ühendas need otse ning sõitis autoga Sillamäel Ranna tn. majani nr xx kus jättis auto ja jooksis ära. Nimetatud tegevusega pani X X toime KarS § 215 lg 2 p 1 ettenähtud õigusvastase teo. Peale selle, X X, 26.09.2012 kella 20.00 paiku olles alkoholijoobes, tegutsedes grupis V D tungis korterisse aadressil xxx, kus S R tüli käigus peksid kannatanut rusikate ja jalgadega, seejuures X X lõi S R taburetiga ja klaaspurgiga pähe ja koos V D korduvalt jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule hulgaliselt roidemurde vasakul, seinmist pleurat vigastamata, verejooksuga vasaku kopsu pleura ja rinna pehmete kudede alla, verevalumid ja marrastused näol, peas, kerel ja jäsemetel, millega tekitasid talle elule mitteohtliku tervisekahjustuse. 26.09.2012 kella 21.51 ajal X X taas tuli korterisse aadressil xxx kus ootamatult läks kallale korteris viibinud V Š , haaras tal ühe käega kaelast kinni ja ähvardades tapmisega, teise käega tekitas kannatanule kaela pindamise haava, mis ei ole elule ohtlik. Nimetatud tegevusega pani X X toime KarS § 121 ettenähtud õigusvastase teo. Peale selle, 26.09.2012 vahetult peale S R peksmist ajavahemikul 20.00-21.00 X X koos V D tassisid S R korterist hoovi ja viskasid maha. Peale V D lahkumist, X X tuli tagasi kannatanu juurde ja tapmise eesmärgil tegutsedes eriti julmal viisil lõi S R noaga vähemalt 15 korda vastu pead ja keha, tekitades temale hulgaliselt rinda, kõhtu, selga, vasakusse kätte tungivaid ja mittetungivaid torke-lõikehaavasid, mille tagajärjel S R suri sündmuskohal. Nimetatud tegevusega pani X X toime KarS § 114 p 1 ettenähtud õigusvastase teo. 22.02.2013 X X suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis (akt nr.13), mille tulemusega on tuvastatud, et ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal süüdiv, kuid käesoleval ajal kannatab neurootiliste reaktiivse häire all ja oma terviseseisundi kohaselt ei saa X X osaleda juurdluses ja kohtus. X X ilmutab agressiivseid tendentse, ta on ohtlik endale ja ümbritsevatele. Kohus kohtuistungile X X ei kutsunud. 3 1-13-2622 Kohus leiab, et X X poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastased teod on tõendatud järgmiste tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Vaatluse käigus on kirjeldatud koht, kus oli leitud S R surnukeha ja surnukehal avastatud vigastused (k 1, lk 1-17); - surnu ekspertiisiaktiga nr

1. Ekspertiisi alusel olid S R surma põhjuseks hulgalised kehaõõntesse ulatuvad siseelundeid vigastavad torke-lõikehaavad rindkerel ja kõhul koos järgneva massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Kehaõõntesse ulatuvad ja pindmised lõike- ja torke- ja lõikehaavad võisid tekkida ühe ja sama torke-lõikevahendi toimel. Vigastuste saamise momendil võis kannatanu olla erinevates asendites: seista, lamada, istuda, kuna haavade paiknemise piirkond võimaldab neid sellistes asendites tekitada (k 1, lk 36-57); - kannatanu V Š ütlustega selles, et 26.09.2012 õhtul oli ta omas toas. Ta oli vintis, oli ära joonud umbes 250-300 grammi kanget alkoholi. Tal oli uks seestpoolt lukus. Ta kuulas naabri toas vestlust. Hääle järgi tundis ära B sõbra S R . Nad rääkisid veidi ja R läks ära. Umbes tunni aja pärast tuli uuesti keegi B juurde. Ta tundis jälle hääle järgi ära R . Möödus veidi aega, võib-olla pool tundi, kui olles omas toas, kuulas uut meesterahva häält. See oli kannatanule võõras. Hääl, nagu ta arvas, oli noore mehe hääl, rääkis midagi kõvasti ja nõudlikult, kuid mida nimelt, kannatanu ei kuulnud. Pärast toimus B toas pogromm. Mingi metallasjaga peksti kuhu juhtus, siis midagi kukkus, lõpuks kuulas klaasiklirinat. Pärast hakkas karjuma, et kõik läheksid ära. Siis jäi kõik vaikseks. Kannatanu enda toast peale seda väljas ei käinud ja mis toimus B toas, ta ei tea. Möödus veel pool tundi, võib-olla rohkem, kui kannatanu korteri välisuksele koputati. Ta läks toast välja, avas ukse. Ta jõudis märgata, et ukse ees seisis pikk laiaõlgne noormees. Kuna sissekäigus tuli ei põle, siis rohkem ta midagi ei näinud. Noormees tõstis käe tema kaela suunas. Kannatanu ei märganud noormehe käes midagi, kuid tundis tugevat valu. Läks kohe oma tuppa, kus nägi, et tal oli kael haavatud. Siis ta läks B tuppa, kus nägi samuti võõrast noormeest. Teda kirjeldada ei oska. Samuti ta ei tea, kas see oli sama noormees, kes lõikas kannatanul kõri või oli teine. Nähes tema kõril haava, noormees küsis B telefoni ja kutsus kannatanule kiirabi. Peale seda noormees läks ära. (k 1, lk 58-63); - tunnistaja A B ütlustega selles, et 26.09.2012 oli ta valves patrullekipaaži koosseisus koos konstaabel V K . Kella 21.50 ajal (kooskõlas patrulllehega) said väljakutse korterisse aadressil xxx. Teate järgi korteris on mees, keda on kõrist pussitatud. Jõudnud 5 min pärast nimetatud aadressile, leidsid, et trepikojas treppidel on värsked veretilgad.
2. korrusel trepist paremal uks oli kinni, aga mitte lukus. Sisenesid korterisse. Ka esikus põrandal olid mõned vereplekid. Uksest vasakul esimeses toas oli eakas mees, ta ei olnud kaine. Tunnistaja nägi, et tema kaelal eespool, rohkem vasakul pool, oli umbes 5-7 cm pikkune pindmine haav, kogu haav oli verine, aga verd juurde ei tulnud, ei tilkunud ega voolanud. Tunnistaja küsimustele mees selgitas, et korterisse justkui oli tunginud noormees, pannud talle noa kõrile, nõudnud midagi, siis tõmmanud noaga üle kaela. Mehelt ei õnnestunud saada selget vastust selle kohta, et mis noormees see oli, miks ta teda pussitas, mida ta nõudis. Mees oli purjus ja kordas ühte ja sama, et noormees tungis sisse, pussitas teda kaelast. Praktiliselt kohe jõudis kohale ka kiirabi. Meditsiiniline personal töötles haava ja pani selle plaastriga kinni. Kuna kannatanu midagi arukat ei öelnud, läksid korteris edasi. Nägid, et kõrvaltoas kušetil on veel üks mees. Tema toas vaibal nägid verd, katkise purgi kilde, osaliselt purunenud lühtrit. Jäi mulje, et toas oli toimunud kaklus. Samal momendil sisenes korterisse V D . Tunnistaja tundis teda, kuna teda on korduvalt kinni peetud erinevate kuritegude ja korrarikkumiste eest. Mis tal seljas oli, tunnistaja ei mäletanud. K jätkas suhtlemist teise mehega toas, tunnistaja tundis huvi, et mis V D korteris teeb. V D vastas, et kutsus kiirabi 4 1-13-2622 mehele, keda kaelast pussitati. Kes seda meest kaelast pussitas, V D ei öelnud. (k 1, lk 6771); - tunnistaja N A andis eeluurimisel ütlusi selle kohta, et alates 2012.aasta jaanuarist elab aadressil xxx koos elukaaslase M T. Nendega ühes korteris, kuid teises toas, elab M T koos mehe ja emaga. Tunnistaja majas teises korteris elavate S B ja V Š on samuti tuttav. Suhted on normaalsed. B sõpra S R teadis samuti umbes aasta aega. Suhted temaga oli normaalsed. Viimati nägi teda 26.09.2012 kella 17.00 paiku. Ta oli päris purjus, kuid jalul seisis. 26.09.2012 kella 21.00-22.00 vahel oli koos elukaaslasega kodus, kui kuulsid kas koputust või kolinat. Tunnistaja arvas, et uksele koputatakse, kuid seal polnud kedagi. Kolinat oli umbes pool tundi, kuid seejuures mingit karjumist polnud. Tunnistaja ei osanud seda kolinat täpsemalt selgitada. Alguses oli see monotoonne peaaegu ühtlase sagedusega, pärast muutus üldse mingiks arusaamatuks ja kaootiliseks. Järgmisel päeval 27.09.2012 kella 10.00-11.00 paiku läks ta S B juurde suitsu võtma. Nende toa uks lukus ei käi nagu ka B toa uks. B toas vasakus nurgas kapi ja kapikese vahel nägi verd, klaasikilde. Toa keskel oleval vaibal oli samuti palju vereplekke. Laelamp oli katki, selle tükid vedelesid vaibal. Tunnistaja küsis B käest, et mis juhtus. Ta rääkis tunnistajale, et eelmisel 26.09.2012 õhtul, kui ta koos S R napsitas, tulid tema tuppa kaks noormeest. B ütles, et ta ei tundnud neid. Kuidas noormehed välja nägid, B ei rääkinud. Tema jutu järgi üks noormees pöördus R poole ja küsis, millal ta tagastab džinni, mille nagu B aru sai, R võttis ära millalgi mingilt neiult. Peale seda, B jutu järgi, need noormehed hakkasid R peksma. Kuidas see toimus, B täpsemalt ei rääkinud. Peale seda, noormehed tassisid R toast välja. Peale seda, B jutu järgi, R enam tagasi ei tulnud. 27.09.2012 kella 17.00 paiku, kui tunnistaja kodus olid M T koos emaga ja N B , tuli T Z ja teatas, et vastasmaja tagant leiti S R . Tunnistaja, M T ja T Z läksid xxx maja juurde. Trepist alla minnes nägid astmetel vereplekke, sissekäigu ukse ees tsementmademel oli samuti vereplekk. Kui nad läksid xxx maja taha, siis seal olid naaber sissekäigus elavad K ja veel üks naine, tema andmeid tunnistaja ei teadnud. Rohkem kedagi polnud. Autosid samuti läheduses ei olnud. Maja taga teel lamas selili, käed laiali, S R . Tema käelabad, nägu ja kampsun olid verised. Tunnistaja nähes teda keegi ei puutunud. Vaadanud lähemalt, veendusid, et ta ei hinga. Peale seda Katja, kes elab xxx teises sissekäigus 2.korrusel, kutsus välja kiirabi. (k 1, lk 79-83); - kannatanu I R ütlustega sellest, et S R on tema vend. Kes tappis venna, ei tea. Ta mattis S R oma rahadega, selleks kulus 645,25 eurot (k 1, lk 85-91); - tunnistaja I R andis ütlusi sellest, et tema tundis S R hüüdnimega R , kuid mingeid suhteid temaga pole. Seda, et ta leiti surnult, sai teada 27.09.2012 õhtul kella 22.00 paiku M D , kes tuli koos M L tunnistaja juurde, kui ta jõi õlut kaupluse Družba läheduses, s.o Sillamäel Tškalovi tänaval. M D teatas, et Sillamäel, endisel Matrosa tänaval, praegu Sõtke, Rossi lõigati klaasiga ja pärast pussitati surnuks. Rohkem mingeid üksikasju ta ei rääkinud. Tunnistaja hakkas uurima, kuid ta ei öelnud rohkem midagi. Leius üldse seisis ja oli vait. Sel hetkel D nägi politseioperatiivautot ja jooksis kohe ära. D olid sinised dressipüksid ja samuti sinine jope veekindlast riidest. Leius oli teksades ja valge-mustaga dressipluusis. (k 1, lk 121 – 125); - tunnistaja M D ütlustega sellest, et 26.09.2012 koos venna V jalutasid mööda Sillamäed, jalutasid põhiliselt T-Marketi juures, pärast napsitasid. Kella 18.00 paiku kohtasid M L . Rääkisid temaga ja läksid lahku. Peale seda tunnistaja, vend V D ja X X, keda linnas kohtasid juhuslikult, läksid tunnistaja korterisse ja hakkasid napsi võtma. Tunnistaja ei teadnud, mis kell oli, kuna ta kella ei vaadanud, kuulas karjumist, seepärast otsustas vaatama minna. Läks oma maja 1.sissekäiku 1.korrusele paremale poole, korterinumbrit ei teadnud. Ta läks sellesse korterisse üksinda. Varem ta oli aegajalt selles korteris olnud, umbes korra kuus. Selle korteri elanikega on tuttav, kuid nende nimesid ei teadnud. Nad mõlemad on vist 5 1-13-2622 invaliidid. Nende korteri uks on alati lahti. Tunnistaja sisenes esikusse ja nägi kaugemas toas põrandal lamamas R , s.o S R . Selles toas voodis lamas mees, keda kindlalt ei teadnud. R lamas kõhuli. Tunnistaja teda ei puutunud. Ta läks kohe ära. Ta ei löönud R ega lõhkunud midagi korteris. Läks tagasi oma korterisse. X enam seal polnud. Umbes poole tunni pärast otsustas uuesti siseneda sellesse korterisse, kus R nägi. Uks polnud lukus. Ta läks sisse ja nägi koridoris oma venda V . Toas välisukse juures istus tugitoolis vanamees. V helistas ja kutsus välja kiirabi. Ta ütles, et seda vanameest haavati. Tunnistaja ütles V aadressi, kuhu kiirabi tuleb kutsuda ja läks ära. Vanamehe juures toas ei käinud ja ei näinud, mida tal haavati. R enam korteris polnud. Pärast läks jalutama maja taha üle tee ja nägi seal lamamas kõhuli R . Tema juures polnud kedagi. R oli elus. Järgmisel päeval sai teada, et R leiti surnuna maja tagant. Tunnistaja teda ei löönud ega tapnud. Kes seda tegi, tunnistaja ei tea. Esimeses sissekäigus nägi ta esikus venda ja X X. Mida nad seal tegid, tunnistaja ei teadnud. Peale seda läks ta tuppa, nägi seal R põrandal ning läks kohe ära. Mida peale seda tegid X ja tunnistaja vend, tunnistaja ei teadnud. Ta jalutas ringi, kui oma koju läks, siis kuulas sellest korterist karjumist. Siis läks sisse ja nägi seal oma venda, kes kutsus välja kiirabi. (k 1, lk 132 – 138); - tunnistaja S K ütlustega sellest, et tema elab sotsiaalkorteri toas üksinda. Selle korteri naabertoas elavad T Z ja A , tema perekonnanime tunnistaja ei mäletanud. Vastaskorteris, aadressil xxx elab noormees nimega M . Sõbralikke suhteid eriti pole olnud, kuid kohtumisel suhtlesid. S B ja tema naabri V Š , kes elavad xxx, on ammu tuttav, käis neil külas. Tunnistaja ei mäletanud täpselt, millal see oli, tunnistajale tundus, et kuu aega või vähem tagasi oli B külas. Tunnistaja, Š ja B istusid neil köögis, võtsid napsi. Tuli S R - B tuttav. Tunnistaja tundis teda, kuid ei suhelnud. R oli purjus. Ta võttis küsimata laua pealt džinnipurgi, mille tunnistaja kaasa viisis. Tunnistaja hakkas R riidlema. Ta saatis tunnistaja ropult pikalt. Nad sõimlesid. Sellest rääkis tunnistaja juhtumisi oma naabrile M . Kus vestlus toimus, tunnistaja ei mäletanud. Kuid M polnud üksinda, tema kõrval seisis veel mingi noormees. Kuid teda tunnistaja ei uurinud ja kirjeldada ei osanud. Tunnistaja lihtsalt rääkis M , et R võttis ära tunnistaja džinni. Tunnistaja ei palunud M kasutusele võtta mingeid meetmeid, karistada või peksta R . Ta lihtsalt rääkis. Kuid peaaegu kohe M tõi džinnipurgi tunnistajale tagasi. Kuidas ta selle sai, kellelt või kust võttis, see on R või teiselt, tunnistaja ei teadnud.
3. või 28.09.2012, täpselt tunnistaja ei mäletanud, sai teada, et vastasmaja tagant, s.o Sõtke 4 tagant Sillamäel leiti surnult R . Kes ta tappis ja mille eest, tunnistaja ei teadnud. Kuid peale seda läks B juurde ja tema rääkis tunnistajale, et paar päeva tagasi, kui R tal külas oli, teda peksid mingid noormehed ja tassisid korterist välja. Peksmise üksikasju B ei rääkinud ja mille eest noormehed R peksid, ta ei rääkinud. (k 1, lk 142 – 146); - kahtlustatava V D ütlustega sellest, et 26.09.2012 kohtas linnas noormeest, kelle hüüdnimi on S , s.o X X. Pärast läksid V venna X juurde, aga sealt kauplusesse Nika, mis asub basseini juures. Juhuslikul möödujal palusid osta alkoholi, andsid talle 7 eurot. Ta ostis 3 pudelit veini ja 2-liitrise pudeli õlut. Pärast läksid tagasi venna juurde, kell oli vist 18.0019.00, vaatas kella. Hakkasid napsi võtma. Pärast otsustasid käia korteris, mis asub 1.korrusel, paremal, maja naaber sissekäigus, kus vend elab. V selles korteris varem polnud käinud, kuid teadis, et seal elavad kaks eakat invaliidi ja R , s.o S R . V läks korterisse niisama. V jooksis järgi X. Selle korteri uks polnud lukus. Nad sisenesid temaga esikusse ja läksid edasi kaugemasse tuppa, seal istus seljaga ukse poole oranžil toolil R . X jooksis tema juurde ja haaras tal õlgadest ning heitis ta nägu alapidi vasakusse nurka. Seejuures ta hõikas talle džinni kohta, mille R umbes kuu aega tagasi võttis ära naabrinaiselt, kes elab venna vastaskorteris. V ise oli juures, kui ta seda rääkis ja palus purgi ära võtta. Selle purgi nad võtsid R ära ja tagastasid naabrinaisele, andisid talle veel sigarette. Kui R nurka kukkus, siis X haaras tooli ja virutas sellega ülevalt R . Seejuures ta riivas laelampi ja see lagunes laiali. Seejärel X haaras laualt purgi ja lõi purgiga R vastu pead. Purk purunes. R haaras ühe klaasikillu ja vehkis sellega tema kõrval seisva X suunas. X rääkis pärast V , et ta tabas tema 6 1-13-2622 kätt. X, pekstes R , muutus üha vihasemaks ja vihasemaks. Vitali isegi lõi talle kolm korda vastu nägu, et peatada. Kuid tema peksis edasi R ja sõimas ropult. Vitali läks naabertuppa, kus oli 10 minutit. Kui tagasi läks, siis nägi, et R lamas põrandal. Tema nägu oli üleni verine, silmad olid kinni. Ta oli kindlalt elus, kuna hingas. Vanamees, kes toas oli, hakkas rääkima, et nad korjaksid ta ära. Siis X palus, et V aitaks teda. Nad võtsid kahekesi R kätest ja vedasid korterist välja. Ta ei osutanud vastupanu. Nad tassisid ta vastasmaja taha. X ütles, et V läheks ära. V läks eemale naabermaja juurde, aga kui umbes 10 minuti pärast tagasi läks, siis X palus V vaadata, mis R on. V läks selili lamava R juurde. Tema valge kampsun oli rinnal üleni verine. V pööras tema pead ja nägi, et oimukohta oli noaga torgatud. Noahaavasid nägi kaelal ja rinnal. Sai kohe aru, et R on surnud. X käes nuga V ei näinud, kuid arvas, et ta pani selle taskusse ära. Pärast läksid ära. V läks tagasi korterisse, kust nad R välja tassisid. Koos mehega, kes elab korteris sissepääsu kõrval, panid välisukse kinni. Nad istusid seal pool tundi, pärast hakati uksele kõvasti taguma. See mees avas ukse. Esikusse sisenes X. Ta haaras ühe käega selle mehe kaelast ja pööras ringi, aga teise käega, milles oli väiksem sinise käepidemega nuga, pikkusega umbes 15 cm, tõmbas mehel mööda kaela. Seejuures X ütles talle, et kui nemad, pidades silmas invaliide naabertoast, midagi ütlevad politseis, siis ta sõidab kohale ja tapab nad. Peale seda X pani noa ära ja jooksis ära. V võttis naabertoast invaliidilt telefoni ja kutsus välja kiirabi. (k 1, lk 148 – 156); - kahtlustatava X X ütlusetega sellest, et ta tunnistab, et peksis S R , aga teda ei tapnud. Ta ei ole varem kohtu poolt karistatud, haldusvastutusele pole justkui võetud. Mitu aastat on arvel psühhiaatri juures, kuna peaga pole kõik korras. Mis nimelt, ta ei teadnud. Pidevalt võttis ravimeid, milliseid, ei teadnud. Kui pool aastat tagasi tabletid otsa sai, hakkas alkoholi kuritarvitama. Tollest ajast hakkas suhtlema M D , V D ja M L . M tunneb üldse kooliajast, alguses olid vaenujalal, pärast sõbrunesime. Tema venna V tutvus M kaudu, pärast õppisid kõik ühes koolis. S R teab lapsepõlvest, ta suhtles X onuga. Ta kuritarvitas pidevalt alkoholi. Purjus olles tuli X rusikatega kallale. Ta jooksis ära. Temaga X ei ole kunagi joonud. 26.09.2012 peale seda, kui M ja V D lammutasid kolm vana külmikut ja andsid need metalli, läksid Sillamäel basseini juurde kauplusesse. Sealt ostsid kolm pudelit veini Volga ja õlut
4. Peale seda läksid Maksimi juurde koju. Koos nendega tuli M L . M D elab majas, mis on tehase, sadama ja jõe kõrval, tänava nime ei mäletanud. Maja on nr x. Korterinumber on kas x või x, täpselt ei mäletanud. Tema korter on 1.korrusel. Nad läksid sinna peale kella 17.00, kuna oli veel valge. Jõid ära, mille viisid. Pärast V D tegi X ettepaneku käia koos temaga naabersissekäigus R , s.o S R juures. V ütles, et on vaja temaga rääkida, sest ta võttis naabrinaiselt džinni ära. Ta nõustus temaga minema. Nad läksid sama maja naabersissekäiku, korterisse 1 .korrusel paremal pool. Ta ei olnud varem selles korteris käinud, välja arvatud kord, kui oli purjus, eksis ja läks sinna. Vitali lükkas korteri välisust. Uks polnud lukus. Nad läksid sisse. Vasakpoolses toas istus seljaga ukse poole R . Neid nähes, ta küsis V : „Mis, võtsid turvamehe endaga kaasa?" V vastas, et X on tema sõber. R tõstis käe millegagi X suunas, millega, X ei näinud. V ütles, et X on otsmik verine. Ta sai vihaseks. Lõi rusikaga tema ees seisvale R vastu nägu. Ta kukkus, püüdis püsti tõusta. Laual oli purk. Ta võttis selle, tahtis juua. Kui nägi, et see oli tühi, siis võttis selle ja lõi purgiga R vastu pead. Purk läks katki. Ta lõi teda veel mõned korrad rusikaga ja paar korda jalaga. Peksis, kuhu juhtus. Nägi, et R hakkas ninast verd jooksma. Mõned korrad lõi ka V D maas lamavat R . Peksis teda rusikatega. Vanamees (ma ei tunne teda), kes samuti toas oli, hakkas karjuma, et nad koristaksid R toast ära. Sel ajal R lamas põrandal. X palus V vaadata, mis temaga on. Ta toksas teda ja küsis: „Elad?" X kuulas, et R mõmises kinnitavalt vastuseks. Peale seda X ja V D võtsid R kätest ja tassisid ta korterist välja. Tassisid ta üle tee naabermaja juurde, kuhu jätsid ta. Peale seda ütles X V, et ta vaataks tema järgi ja läks ära. Läks sillani, seal hakkas X paha. X oksendas. Umbes kella 21.00 paiku, täpsemalt ei teadnud, läks koju. Isa oli kodus. X heitis magama. Järgmisel päeval kohtus X uuesti M ja V D teel baasi, kus nad metalli lammutasid. Jutu käigus V teatas, et ta pussitas R surnuks. (k 1, lk 169 – 176); 7 1-13-2622 - tunnistaja R K ütlustega sellest, et tema poeg M K on arvel psühhiaatri juures. Tunnistajal on poega normaalsed suhted, kuid poega kontrollida on väga raske. Ta teeb, mida tahab, koduseid majapidamistöid tegemast keeldub, tuleb sundida. Viimasel ajal on M tihedalt hakanud suhtlema vendadega, nende perekonnanime tunnistaja ei teadnud. Kui on veendunud, et nad pole normaalsed. Nendega suhtlemisest M muutus enam närvilisemaks. 26.09.2012 poeg tuli hilja koju, umbes kesköö paiku, s.o juba 27.09.
5. Oli vintis, väga närvis, täielik närvipundar, ajas mingit jama. Ta rääkis, et kakles kellegagi, et ta on kõigist tüdinenud. Midagi sellest, et tappis inimese või lõi kedagi noaga, ei rääkinud. Verd tema riietel ega kätel tunnistaja ei näinud. Tunnistaja märkas vaid, et ta otsa ees oli kriimustus. Tunnistaja palus tal rahuneda ja magama heita. Ta jäi magama. Tunnistaja pesi ära tema püksid, seejuures tunnistaja ei märganud neil verd. Järgmisel päeval M ärkas üles, läks sigalasse, kus lammutas metalli. Kui ta sealt tagasi tuli, siis teatas tunnistajale, et sõidab ema juurde Tallinnasse. Miks ta järsku nii otsustas, tunnistaja tema käest ei küsinud. Tunnistaja andis pojale raha ja ta sõitis ema juurde Tallinna. (k 1, lk 178 – 182); - tunnistaja M D ütlustega. Tunnistaja kinnitas täielikult ütlusi, mida andis 03.10.2012 ülekuulamisel, jäi nende juurde. Kinnitas, et viimati nägi R 26.09.2012 naabersissekäigus, kuhu läks. Korteris olid veel tunnistaja vend V D ja Sim- X. R lamas põrandal. Tunnistaja läks kohe ära. Teist korda läks sellesse korterisse, kui kuulas karjumist. Korteris nägi oma venda ja vanameest, kes istus tugitoolis. Tunnistaja vend ütles, et vanameest haavati ja hakkas helistama kiirabisse. Vend küsis aadressi. Tunnistaja ütles talle aadressi, ütles: „Ütle, et tal on kaelal lõikehaav," ning läks ära. Kes vanamehe kõri lõikas, vend ei rääkinud. Järgmisel päeval, kui kolmekesi (tunnistaja, tunnistaja vend ja X) läksid, tunnistaja vend hakkas rääkima eelmise õhtu sündmusi. Ta rääkis, et Siinil, s.o X„sõitis katus ära", et suskas noa R pähe ja rinda. Aga pärast lõikas veel vanamehel kõri. X kuulas seda, midagi ei öelnud. Aga pärast ütles: „Teie pole mind näinud," ja läks ära. (k 1, lk 184 – 188); - kahtlustatava X X ütlustega. X nentis, et 04.10.2012 ülekuulamisel ta ei rääkinud kogu tõde. Kuni selle hetkeni, kui ta koos V D läks naabersissekäigu korterisse, ta rääkis tõtt. X palus sellesse korterisse minna V D , et klaarida S R , s.o R , kuna ta võttis naabrinaiselt džinni ära. Ta läks. Peale seda, kui Vitali vahetas R paar sõna, too tõusis üles. Ta tõstis käe X suunas ja tabas vastu otsmikku. Mis R käes oli, X ei näinud. Kuid V teatas, et X on otsmikul veri. X katsus, nägi käel verd ja vihastas. Alguses lõi R rusikaga vastu nägu, seejärel veel. Ta vajus nurka. X lõi teda mõned korrad jalaga. Pärast haaras tooli ja lõi paar korda tooliga ülevalt. Pärast lõhkus vastu tema pead purgi, mille võttis laualt. V lõi ka paar korda jalaga lamavat R . Invaliidist taat, kes toas oli, ütles, et nad viiksid R õue värske õhu kätte. X koos V võtsid R käte alt kinni ja viisis õue. Nad ei arutanud, mida R teha, lihtsalt tahtsid ta värske õhu kätte viia. R nägu oli üleni verine. Kuid ta oli kindlalt elus, sest mõmises. X ja V tassisid ta vastasmaja taha. V jäi R juurde, aga X jooksis X korterisse. Sealt võttis kööginoa, pikkusega umbes 30 cm, musta plastmassist käepidemega, sakilise tera ja nõelterava otsaga. Läks tagasi. V enam polnud. Aga R ajas end juba püsti. Ta läks tema juurde, kui ta põlvili oli. Nuga oli X vasakus käes. Ta võttis hoogu ja lõi noaga R kõhtu. Peale seda X ei mäletanud rohkem midagi. Silme ees läks mustaks. Toibus alles järgmisel hommikul kodus, kui üles ärkas. Seda, mis R juhtus, sai teada sel päeval peale seda, kui kohtus D . V rääkis X, et ta pussitas korralikult R . Ütles, et X lõi noaga talle südamesse, pärast oimu piirkonda ja veel kuhugi. Aga samuti, et X pussitas R naabrit. X seda ei mäletanud. Mäletas vaid esimest lööki kõhtu. Kuhu X noa pani, X ei mäletanud. (k 1, lk 198 – 204); - X X ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, mille käigus X X seletas ja näitas kuidas peksis ja hiljem tappis S R . (k 1, lk 206 - 208); 8 - 1-13-2622 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 12E-KPS0007 kohaselt esinevad X X nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul ja alkoholsõltuvus. Temale inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal 26.09.2012 oli X X tarvitanud alkoholi. X X tegutses kuriteo toimepanemise ajal sihipäraselt, kooskõlas reaalsuse ning enda kogemustega, sest peksis järjekindlalt pikema aja vältel ainult kannatanut, viis viimase korteriomaniku käsul välja, seejärel tõi noa, lõi kannatanule eluohtlikke haavu, omas kogemust noaga kaklemises, haavas kannatanu naabrit hoiatamaks teda politseile juhtunust teatamise eest. X X on kasvanud füüsilist karistamist tunnistavas keskkonnas, on lapseeast käitunud vägivaldselt ja sellega pälvinud tunnustuse: ohtlik, hulljulge, hüüdnimi Surematu. X X oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Käesoleval ajal ei esine X X vaimuhaigust, ta on suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. X X on võimeline osalema menetlustoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust. X X ei vaja oma vaimse seisundi tõttu meditsiiniliste sunnivahendite rakendamist: tema enesevigastused on manipuleerivat laadi: algasid arestimajas, varem pääses nende tõttu erikoolist, on teadlik, et haiget ei tohi karistada. X X ei olnud temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, sest ta tegutses pika aja vältel sihipäraselt: tarvitas alkoholi, läks kannatanu elukohta ja hakkas teda peksma. (k 1, lk 220 – 226); - DNA ekspertiisiaktiga nr. 12E-GE
6. Ekspertiisis tehtud järeldus, et X X spordijalatsilt võetud proovist, mis sisaldas verd saadi DNA analüüsil täisprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada X X pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ei saa kindlalt välistada ja S R pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (k 2, lk 3-20) - tunnistaja T K ütlustega sellest, et X X on tema poeg. 27.09.2012 ta tuli tema juurde, oli veidi närvis. Midagi selle kohta, et ta kellegi tappis Sillamäel, X ei rääkinud, ta ütles vaid, et kakles. Kui X saabus, tema parema käe sõrmenukid olid katki, ta oli üleni kriimustatud. (k 2, lk 21-27); - X X ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga nr
7. Ekspertiisist nähtub, et X X tegutses kuriteo toimepanemise ajal sihipäraselt, kooskõlas reaalsuse ning enda kogemustega. X X on suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Käesoleval ajal osaleda juurdluses ja kohtus ei saa. Hingelise seisukorra küsimus kuulub psühholoogi kompetentsi, mitte aga psühhiaatri kompetentsi. Peale ravi Tartu psühhiaatriahaiglas ja kahtlustatava tagastamist Viru Vanglasse, tekkis X X neurootiline reaktiivne häire, mis nõudis üsna võimsate neuroleptikumidega ravi määramist. Käesoleval ajal on tema seisund ebastabiilne, ilmutab autoagressiivseid tegusid ja tendentse, mis on märgitud ka vangla arsti märkmetes. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi raames võib vaid konstateerida fakti, et käesoleval ajal vajab uuritav neuroleptilise teraapia jätkamist, seda soovitatavalt statsionaarsetes tingimustes, kuna tema seisund on ebastabiilne, mis nõuab tõsist neuroleptilist ravi ja kuna ta ilmutas autoagressiivseid tendentse, on kahtlustatav ohtlik endale ja übritsevatele. Peale ravi lõpetamist võib teha järelduse tema võimest osaleda juurdlustegevuses, seista kohtu ette ja kanda karistust. Kui kahtlustatav asuks psühhiaatriastatsionaari tingimustes, oleks võimalik läbi viia komplekssed psühhiaatrilised ja psühholoogilised uuringud antud asjas korrektsema järelduse tegemiseks. (k 2, lk 54 – 60); - tunnistaja N B ütlustega sellest, et 2012 sügisel, kuupäeva tunnistaja ei mäletanud, läks korterisse aadressil xxx. Selles kahetoalises korteris elavad V Š ja S B . Nad elavad erinevates tubades. Haigestumise tõttu ja alkoholitarvitamise tõttu B pidevalt lamab või istub oma kušetil, toas liigub raskustega, väljas ei käi. B jaoks saab tunnistaja hooldusorganisatsioonist Sügis Sillamäel toitu, mille viib talle. Tunnistajal on olemas nende 9 1-13-2622 korteri võti. Sel päeval avas võtmega nende korteri ukse ja sisenes. Märkas esikus põrandal laiali kuivanud verd. Läks kaugemasse tuppa, vasakul, kus B elab. Tema uks ei käi kinni. Nägi, et B toas vaibal on veretilgad, kapi juures nurgas klaasikillud, lühter on katki. Küsis B , et mis juhtus. Ta vastas, et eelmisel õhtul, kui ta oma korteris jõi S R , tema juurde tuppa tulid 2 noormeest, mõlemad pika kasvu. B sõnul nad peksid S R . Nagu B ütles hele, pidades silmas juuste värvi, lõi R noaga, mille võttis tema juures laualt. Nagu B ütles, sellel noal oli kas käepide katki, või nuga ise oli katki, enam ei mäleta. Pärast seda B sõnul need noormehed lohistasid R korterist välja ja rohkem ta tagasi ei tulnud. Tunnistaja küsimusele, et mis noormehed need olid ja mille eest nad R peksid, B vastas, et ta ei tundnud neid noormehi. Nad peksid R nagu selle eest, et R oli varem kelleltki alkoholi ära võtnud. Tunnistaja midagi konkreetselt sellest kuulnud ei ole, aga see on R komme - võtta kelleltki, kes nõrgem on, midagi ära. Kuni tunnistaja B tuba pühkis, tuli nende juurde B naaber V Š , kes elab samas korteris. Š oli purjus ja tema kaelal ees oli plaaster. Kui tunnistaja küsis Š , et mis juhtus, ta vastas, et ka eelmisel õhtul korteri uksele hakati kõvasti koputama. Kui ta ukse avas, siis jooksis korterisse mingi noormees ja pussitas teda kaelast. Mõne tunni pärast õhtupool L B avastas Sõtke tn 4 maja tagant S R surnukeha. (k 2, lk 113 – 118); - tunnistaja S B ütlustega sellest, et 26.09.2012 õhtul R tuli tunnistaja juurde. Ta oli purjus. Tunnistaja andis R 2 eurot ja R läks alkoholi tooma. Tuli tagasi mõne tunni pärast kaasa puskar. Nad olid jõudnud ära juua kumbki paar pitsi, kui toauks avanes ja tunnistaja juurde tuppa sisenesid kaks noormeest. Välimuse järgi nad olid umbes 20-aastased, pikad, seljas midagi tumedat. Toa ukseavas märkas tunnistaja silmanurgast, et köögis käis ka keegi. Aga palju seal inimesi oli, ei vaadanud. Esimene, kes tunnistaja tuppa tuli, oli lühikeseks pöetud juustega ja tema juuksed olid peaaegu valged. Ta lähenes R tagant ja küsis: „Kas annad džinni tagasi või kuidas?". Tunnistaja ei kuulnud, mida R vastas, kuna see noormees tõstis käe ja lõi R rusikaga vastu pead. R kukkus kapi ja telerilaua vahele nurka. Mõlemad noormehed hakkasid maaslamavat R peksma kuhu juhtus. Mitu korda lõid, tunnistaja ei lugenud, aga kindlasti üle
8. R ei osutanud vastupanu ega karjunud. Siis see, kes esimesena R lõi, haaras laualt pürgija viskas sellega R . Purk purunes, klaasikillud lendasid laiali. Siis seesama noormees haaras selle tooli, millel R oli istunud ja mitu korda lõi selle tooliga R ülalt poolt. Noormees vehkis tooliga, tool jäi lühtrisse kinni, see läks katki ja pudenes alla. Tunnistaja hakkas noormeeste peale karjuma, karjus, et nad lahkuksid ja võtaksid R kaasa. Need noormehed võtsid R käte alt kinni ja vedasid ta toast välja. R vastu ei hakanud, tunnistaja ei teadnud, kas ta oli teadvusel või ei. Nägi, et tema nägu oli verine. (k 2, lk 126 – 135); - tunnistaja M D ütlustega sellest, et tema sai teada R tapmisest kas vennalt V D või M K . 26.09.2012 tunnistaja, tema vend ja X X läksid tunnistaja juurde koju Sillamäele Sõtke tn kella 18 ajal. Köögis jõid punast veini. Jõid ära 2-3 pudelit veini, 2 liitrise pudeli õlut. Oli korralikult purjus. Millest rääkisid X ja V , tunnistaja ei kuulnud. Kes tegi ettepaneku minna kõrvalsissekäigu korterisse S R juurde, ei teadnud, kuna ei kuulnud. X ja tunnistaja vend lahkusid koos. Kui neid ei olnud minutit 15-20, läks vaatama, kus nad on. Kui möödus kõrvalmaja trepikojast, kuulas karjumist. Läks vaatama, mis seal toimub. Sisenes korterisse 2, uks oli kinni, aga mitte lukus. Läks otse edasi. Seal nägi X ja tunnistaja venda. Nad lihtsalt seisid. R lebas põrandal ukse juures. Verd tunnistaja temal ei näinud. Kohe lahkus sealt. Jalutas minutit 10-15, läks koju tagasi. Istus seal mõnda aega ja otsustas uuesti otsida X ja venda. Läks välja, neid ei olnud seal. Läks samasse korterisse, kus oli näinud neid ja R . Korteris oli ainult tunnistaja vend. Ta helistas kiirabisse ja ütles, et kedagi pussitati. Tunnistaja ütles aadressi ja lahkus korterist. Läks oma koju tagasi. Veel minuti 15-20 pärast tuli X. Ta pani oma botased jalga (kui ta vennaga lahkus, siis läks paljajalu) ja ütles tunnistajale: „Tundub, et seal on laip!". Tunnistaja ei uskunud. Läksid X koos välja, läksid kuni Sõtke tn 4, nägi, et maja taga lebab keha. Läks lähemale, aga mitte lähemale kui 5 m. Nägi, et lebab R . Vaatamata sellele, et R ei liikunud, tunnistaja ikkagi ei uskunud, et ta on 10 1-13-2622 tapetud. Järgmisel hommikul tunnistaja, tema vend V ja X X said jälle kokku. Kuulsus, kuidas vend küsis X: „Miks sa ta pikali heitsid?". Mille peale X X vastas: „Lõpeta ära see teema" ja ei jätkanud jutuajamist. (k 2, lk 142 – 147); - tunnistaja V D ütlustega. V. D tunnistas, et 26.09.2012 korteris xxx peksis koos X X S R , koos X vedas ta korterist välja Sõtke tn 4 maja taha, aga ei tapnud R . Seda tegi X X . Ta kinnitas ja jäi ütluste juurde, mis andis 15.02.
9. Nuga oli must. Tunnistaja kinnitas, et noa, millega X X lõi , ta võttis korterist aadressil xxx. Eesimesel korral X lõi noaga R jalga korteris xxx. (k 2, lk 150 – 157); - V D ütluste ja olustikuga seostamise protokolliga (k 2, lk 159 - 163); - tunnistaja T B ütlustega sellest, et V D sõnul tappis mehe X X, tappis selle eest, et mees solvas naist. Tunnistaja ei kahelnud selles, et X X tõtt rääkis. (k 2, lk 166 - 171); - tunnistaja I H ütlustega sellest, et V D sõnul tappis mehe X X. V vend M seda nähes põgenes. ) k 2, lk 180 – 184); - kannatanu T K ütlustega sellest, et töötab kaupluses Sillamäe Säästumarket juhatajana. Kaupluse Säästumarket taga on taaravastuvõtupunkt, mis kuulub kannatanu kauplusele ja asub eraldi ruumis, milles välisuks on avatud kella 8.00-22.
10. Kõik kaupluse ruumid, sealhulgas ka taaravastuvõtupunkt, on varustatud videokaameratega, videosalvestused tulevad Kannatanu toas olevasse monitori. 17.05.2012 kella 18.00 paiku enne lahkumist vaatas kõiki videokaameraid, veendus, et videokaamerad on töökorras. 18.05.2012 kell 8.00 hommikul helistas kannatanule sisevalve spetsialist ja teatas, et taaravastuvõtupunkti videokaamera ei tööta. Kella 11.00 paiku tulid firma Prestiiž tehnikud, kes teenindavad kannatanu kaupluse videokaameraid, ja selgitasid välja, et videokaamerat pole. Peale seda spetsialistid lülitasid kannatanu kabinetis sisse turvavideo aparatuuri ja selgus, et kaks noormeest, peale seda, kui andsid ära taara, tõmbasid videokaamera ära. Salvestisest nähtub, et see toimus 17.05.2012 kell 20.
11. Videokaamera maksumus on 150 eurot. (k 2, lk 187 – 191); - kahtlustatava X X ütlustega sellest, et tema 17.05.2012 koos M L läksid taarat ära andma kaupluse Säästumarket juurde Sillamäel. Sees olles 2 meetri kõrgusel nägi turvakaamerat. X otsustas seda katsuda. Tallinnas, kui ta seda puudutas, sai elektrit. Siin seda ei juhtunud. Siis X võttis ühe käega kaamerast ja veidi keeras seda, aga seejärel tõmbas seina küljest ära. Seinas olevast august jäid rippuma juhtmed. Kuna X polnud kaamerat vaja, siis jättis kaamera samasse asendisse taaravastuvõtupunkti, kasti peale, pärast seda läks ära. Mingit kokkulepet M L selle kohta, et varastada kaamera või seda rikkuda, polnud. (k 2, lk 204 – 208); - asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaadeldud CD plaadil on näha, kuidas noormees rebis videokaamerat ruumi nurgast. (k 2, lk 197-203); - tunnistaja M L ütlustega sellest, et 2012 kevadel-suvel, kuupäeva tunnistaja ei teadnud, päeval, kuid täpset aega ei teadnud, läks koos X taaravastuvõtupunkti, mis on kaupluse Säästumarket kõrval. X läks sisse, tunnistaja jäi ukselävele, kui X sirutas käe ja ütles tunnistajale: „ Vaata!", tõmbas selle seinast välja. Pärast viskas mingisse kollasesse kasti, mis seisis samas ruumis. Tunnistaja läks kohe ära. (k 2, lk 213 – 217); - kannatanu O T ütlusega. Kannatanu andis ütluse selle kohta, et 27.08.2012 kella 00.10 paiku ärkas automootori undamise peale, tundis ära auto VAZ mootori hääle, kui väljus õue, tavalises kohas tema autot enam polnud, avastas auto Sillamäel, Ranna tn. maja nr 47 juures. 11 1-13-2622 Auto maksumus on 145 eurot. (k 2, lk 219-223, 242 – 246); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Sündmuskoha vaatluse käigus oli autos VAZ 21063 reg.nr. xxx leitud mobiiltelefon Nokia. (kuulub X) (k 2, lk 225-230); - tunnistaja A P ütlustega sellest, et 27.08.2012 kell 00.10 tunnistaja tähelepanu tõmbas automootori undamine tunnistaja akna all. Ta vaatas aknast välja ja nägi, et naabermaja juurest sõidab ära auto. Auto sõitis tunnistaja aknast mööda, mõne aja pärast nägi naabrimeest naabermajast, kes jooksis autole järgi. Pärast auto peatus tunnistaja maja juures. Tunnistaja läks kolmandalt korruselt alla õue. Tunnistaja avastas Sillamäel Ranna 47 maja juurest auto, mille juures olid N , naabrinaine naabermajast, ja tema mees /seda nägi korteriaknast/. N ja tema mees seisid sõiduauto VAZ juures, mis seisis tunnistaja maja juures. Autol oli katki löödud klaas juhiistme poolt. N mees läks koju autovõtit tooma, aga tunnistaja ja N jäid seisma auto juurde. Mõne aja pärast tuli mere poolt noormees, keda tunnistaja teab Viivikonna alevist, see oli X X. Ta ütles, et tema sõber püüdis ärandada autot ja unustas autosse oma telefoni, mille ta tahab ära võtta. Siis tunnistaja ütles, et kohe tuleb kohale politsei ja siis ta saab oma telefoni ära võtta. Sel hetkel tuli juurde naabrimees, N mees, kellelt ärandati see sõiduauto VAZ. X pani jooksu, N mees jooksis talle järgi, kuid kätte ei saanud. (k 2, lk 232 – 236); - äratundmiseks esitamise protokolliga. Äratundmisel kannatanu O T tundis ära X X, kui isiku, kes 27.08.2012 ärandas tema auto. (k 2, lk 238 - 240); - asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatluse käigus kirjeldatud mobiiltelefoni Nokia, mis oli äravõetud autost VAZ 21063 reg.nr. xxx (k 3, lk 1-3); - kahtlustatava X X ütlustega sellest, et tema 27.08.2012 tarvitas alkoholi, midagi selle kohta, et tema või keegi tema juuresolekul ärandas Žiguli Ranna tn. maja nr.45 juurest, ta ei tea. Midagi sellest, et telefoni kaotas autosse, mis ärandati, midagi ei tea. (k 3, lk 4 - 8); - SA Ahtme Haigla tõendiga, millest nähtub, et X X on pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks. Tema diagnoos – kerge vaimne alaareng. Oluline käitumishäire. Spetsiifilised segatüüpi häired. (k 3, lk 37). Kohtuistungil prokurör leidis, et X X teod on tõendatud toimiku materjalidega ja kohtuliku uurimisega. X X tegude kvalifikatsioon KarS § 114 p 1, § 121, § 199 lg 1, § 215 lg 2 p 1 järgi leidis kohtuistungil kinnitust. Süütegude toimepanemine on tõendatud toimiku materjalidega: kahtlustatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskohtade vaatlustega, asitõendite vaatlustega, äratundmiseks esitamisega, surnu ekspertiisidega. Kriminaalasja materjalidega on kinnitatud, et X X on SA Ahtme Haigla psühhiaatriosakonnas arvel. Tema diagnoos – kerge vaimne alaareng. Oluline käitumishäire. Spetsiifilised segatüüpi häired. Vastavalt läbiviidud ekspertiisile ei saa X kanda vastutust ja kohtu ette astuda. Ta on ohtlik endale ja ümbritsevatele. Ta vajab sundravil. Seega palus prokurör kriminaalmenetlus X X suhtes lõpetada, kohaldada tema suhtes sundravi kuni ohtlikkuse äralangemiseni, suunata ravile üldtüüpi haiglasse SA-sse Viljandi haigla. Kohtukulud tuleb jätta riigi kanda. Kannatanu I. R ei ole nõus sellega, et X X kohaldataks sundravi. Kanntanu O. T palub määrata X X reaalset karistust. Kaitsja on seisukohal, et X süü KarS § 121 (Š episood) järgi, KarS § 199 lg 1 järgi ning KarS § 114 p 1 järgi ei ole tõendatud. X süü KarS § 215 lg 2 p 1 järgi on tõendatud. Vastavalt eksperdi 12 1-13-2622 arvamusele ei ole X X võimeline kandma karistust ja astuma kohtu ette. Ta vajab sundravi. Kaitsja palus prokuröri taotlus rahuldada, lõpetada kriminaalmenetlus X X suhtes ning paigutada ta sundravile. Palus jätta kohtukulud riigi kanda. Maakohtu seisukoht Kohus arutas kriminaalasja materjalid lühimenetluse sätteid kohaldades. KarS § 86 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et X X pani toime KarS § 114 p 1, § 121, § 199 lg 1, § 215 lg 2 p 1 sätestatud õigusvastased teod. X X süü on tõendatud eeluurimisel ja kohtus kogutud tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna need on kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja vastavuses omavahel. X X süütegude kvalifitseerimine on õige. Vastavalt KarS § 32 lg 1, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu KarS § 33 sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. Vastavalt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 14 arvamusele on tuvastatud, et X X tegutses kuriteo toimepanemise ajal sihipäraselt, kooskõlas reaalsuse ning enda kogemustega. X X on suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Käesoleval ajal osaleda juurdluses ja kohtus ei saa. Käesoleval ajal vajab uuritav neuroleptilise teraapia jätkamist, seda soovitatavalt statsionaarsetes tingimustes, kuna tema seisund on ebastabiilne, mis nõuab tõsist neuroleptilist ravi ja kuna ta ilmutas autoagressiivseid tendentse, on kahtlustatav ohtlik endale ja ümbritsevatele. Peale ravi lõpetamist võib teha järelduse tema võimest osaleda juurdlustegevuses, seista kohtu ette ja kanda karistust. Kohus leiab, et X on toime pannud KarS § 114 p 1, § 121, § 199 lg 1, § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuritegude tunnustusega teod süüdivas seisundis, alles pärast jäi psüühiliseks haigeks. Praegu ta ei ole süüdiv, ta ei ole oma vaimuhaiguse tõttu võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Ta ei saa osaleda juurdluses ja kohtus. Ta vajab tõsist neuroleptilist ravi. Ta on ohtlik endale ja ümbritsevatele, kuna ta ilmutas autoagressiivseid tendentse. Isik vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist. Kriminaalasja arutamisel asub kohus seisukohale, et X X ei saa kriminaalvastutusele võtta. Kuna X X on eeluurimise käigus tuvastatud vaimse seisundi tõttu süüdimatu seisund, ta on ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, siis määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.

§ 199

lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus X X suhtes lõpetada, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega, kaitsja osavõtuga ja kriminaaltoimiku paljundamisega seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt

§ 183

. 13 1-13-2622 Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes

§-st 402 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 14