lg 2 alusel määrati rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot ja
lg 2 alusel määrati rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses s.o 152 eurot Väärteoasja arutamise aeg 12.04.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik Maksim Ivanov, isikukood 38503222243, elukoht: xxx, töökoht puudub Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.11.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,12,009703, millega Maksim Ivanov´ile Liiklusseaduse § 230 lg 2 alusel määratud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses s.o 120 eurot kohtuvälise menetleja esindaja poolt VTMS § 2 ja KrMS § 301 alusel süüdistusest loobumise tõttu ja Tühistada Maksim Ivanovile eelnimetatud kiirmenetluse otsusega Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses s.o 152 eurot. Lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2440,12,009703VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14.05.2013. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Menetlusalune isik Maksim Ivanov esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada kiirmenetluse otsus nr. 10220912503151 ja vaidlustab otsuse täies ulatuses (edaspidi otsuses märgitud väärteoasja number registreerituna politsei andmebaasi kaudu väärteoasjana nr. 2440,12,009703, mis kohtu seisukohana ei halvenda kaebuse läbivaatamisel menetlusaluse isiku olukorda). 1 (Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et andmebaasis KIS esitatud PPA Ida prefektuuri 25.11.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,12,009703 ei ole vastavuses - menetlusaluse isiku eesnime õigekirjas ja karistuse mõistmise osas KarS § 63 lg 1 ja 63 lg 3 kohaldamisel väärteotoimikus oleva kiirmenetluse otsuse originaaldokumendiga - ja ei kajasta väärteotoimikus esitatud kiirmenetluse otsuse numbrit nr. 10220912503151, mis on kohtuväliselt menetlejalt lähtuv eksitav informatsioon ja ei ole arvestatav käesolevas väärteoasja kohtumenetluses menetlusaluse isiku seisukorda halvendavalt). Maksim Ivanovi kohta koostati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja ametniku poolt kiirmenetluse otsus (tlk.11) 25.11.2012.a. nr. 10220912503151, KarS § 63 lg 3 kohaldamisega
lg 1;
lg 3 p 4;
lg 4;
lg 2 p 3;
lg 1;
lg 1 p 1;
lg 3;
lg 2 p 9;
lg 2;
lg 2;
S § 63 lg 3 määras kohtuväline menetleja ametnik 2 Maksim Ivanovile kiirmenetluse otsusega
lg 2 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut s.o 120 eurot ja
lg 2 alusel ( s.o 2) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni) rahatrahv 38 trahviühikut s.o 152 eurot. Kohus uuris kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli tlk 13, millest nähtub, et kiiruse mõõtmist teostati 25.11.2012 kell 17.23 Kohtla vallas Tallinn-Narva mnt 159 km-l liikumisel Tallinna suunas. Kiirust mõõdetud kiirusemõõteseadmega Stalker DSR2X nr.DP 019679 Seadme lugem 124 km/tunnis. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/tunnis. Kiirus mõõdetud sirgel teelõigul, kiirusemõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud. Mõõtmine toimus asulavälisel teel. Teeolud olid märjad ja sadas vihma. Patrullauto kiirus 106 km tunnis. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Menetlusalune isik on kiiruse näiduga tutvunud. Tunnistaja patrullpolitseinik xx xx ütlustest nähtub, et eravärvides politseipatrullautoga esimesel sõidurajal Kohtla-Järve suunas sõites ootamatult keeras kiirendusrajalt politseipatrullautole ette tumedat värvi xx numbriga xx. Paarimees xx.xx pidi järsku tegema manöövri teise sõiduritta ja ei jõudnud veenduda kas selles sõidureas sõidukeid liigub. Juht vabandas ja oli väga viisakas. Tunnistaja selgitusest nähtub, et kiiruse näitu fikseeris paarimees mitu korda. M.Ivanovile näidati halva kvaliteediga videosalvestist. Tunnistaja kinnitab kiirusemõõteseadme näidu vastavust kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud näidule s.o 129 km/ tunnis. Kohus uuris videosalvestist, millega kohtuväline menetleja soovis tõendada kiirmenetluse otsuse põhjendatust. Kohus ja ka kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil on seisukohal, et esitatud videosalvestis ei ole kohtukõlblik tõend ja ei tõenda kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud kiiruse näitu vaidlusaluses küsimuses selles, kas fikseeritud kiiruse näit on 124 või 114 km/ tunnis. Kohus rahuldab kohtuvälise menetleja esindaja taotluse ja jätab videosalvestise välja tõendite kogumist. Kohus leidis, et kiirusemõõteseadme näit ei ole visuaalselt jälgitav ega arusaadavalt nähtav radari ekraanil. Kohtule ei ole ka jälgitav, kas tegemist on videosalvestise mitterahuldava kvaliteediga või tegemist on radari ekraanil kuvatava näidu ebarahuldav kvaliteet, sest näit on nähtav vaid osaliselt. Kuna nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja ei ole oma ütlustes viidanud kiirusemõõtjal kuvatud näidu mitteloetavust vaid annavad ütlusi näidu erinevuse kohta, tuleb lugeda videosalvestis kohtukõlbmatuks tõendiks. Kaebuse esitaja Maksim Ivanov selgitas, et ta nõustub, et ületas kiirust, kuid ei nõustu karistuse määramise alusena tuvastatud kiirmenetluse otsuses fikseeritud kiiruse näiduga. M.Ivanov selgitab, et temale näidati näitu 114 km/ tunnis ja temale xx xx suuliselt selgitas, et ei jõudnud suuremat kiirust fikseerida. Kaebuse esitaja leiab, et politseil ei olnud õigust kiirmenetluse otsust teha, sest asjaolud polnud selged. Politsei ei esitanud tõendit kas kiirusemõõteseade on kalibreeritud ja taadeldud. M.Ivanov selgitas, et temale on nii tema kinnipidamise kohas kui ka hiljem selgunud, et tema õigusi väärteos ei ole rikutud sellega, et väärteoasja kohtuvälises menetluses ei osalenud tõlk. Tema isiklikult tõlki ei nõudnud ja temale selgitati arusaadavalt väärteo asjaolusid. 3 KOHTU JÄRELDUSED: Kohus leidis, et vastavalt VTMS §55 lg 1 võib kiirmenetlust kohaldada juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kogutud tõendeid uurides leidis kohus, et nimetatud nõue ei ole kohtuvälise menetleja poolt täidetud ja kohtuväline menetleja oli kohustatud antud väärteoasja menetlema üldmenetluse korras. Kohtuväline menetleja on seega rikkunud VTMS § 55 lg 1 nõudeid, mida riigikohus oma otsuses nr. 3-1-1-39-03 selgelt väljendas. Kohus leidis, et Maksim Ivanovi poolt juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel ei ole kohtuvälise menetleja ametnik järginud Vabariigi Valitsuse määruses nr 78 jõustunud 01.07.2011 sätestatut ( Vastu võetud 16.06.2011 nr 78 RT I, 21.06.2011, 6 jõustumine 01.07.2011) s.o Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele, mille § 8 p 3 on sätestatud, et Sõidukiirust ei ole lubatud mõõta: 1) tunnelis; 2) peeglilt; 3) tugeva vihma- või lumesaju või udu korral; 4) kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid Kohus leidis, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis tlk.23 on märgitud, et kiiruse mõõtmine toimus vihmasajus, pimedal ajal ja tehisvalguses, mis üheselt näitab, et vihmasaju tugevuse hindamine ei ole antud väärteoasjas üheselt selge ja vajab põhjendamist, miks politsei patrullteenistuse poolt toimus kiiruse mõõtmine vihmasajus ja eelnimetatud määruse sätteid eirates. Väärteotoimikus aga puuduvad peale vihmasaju tuvastamise selle intensiivust iseloomustavad tõendid. Menetlusalune isik on andnud allkirja radari näiduga ja videosalvestisega tutvumise kohta kuid nimetatud allkirjast kiirusemõõteseadme protokollil ei selgu kinnitus, et menetlusalune isik on tutvunud kiirusemõõteseadme protokollis kajastatud fikseeritud näiduga ja nõustub sellega. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest 3-1-1-19-04 menetlusaluse isiku nõustumine väärteoasja kiirmenetlusega ei tähenda rikkumise omaksvõttu. Väärteomenetluses on üheks tõendiks menetlusaluse isiku ütlused, mitte aga tema nõustumine või mittenõustumine menetluse mõne liigiga. M.Ivanov ei ole kiirusemõõteseadme protokolli omakäeliselt märkinud radaril nähtud näitu, millega isik tutvus. Tunnistaja xx.xx kohtuistungil ei täpsustanud ühtegi xx xx suulist selgitust menetlusalusele isikule, põhjendades seda mittemäletamisega. Kiirusemõõteseadme protokollis fikseeritud kiiruse näit on vastuolus menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtul aga puudub põhjendatud alus menetlusaluse isiku ütluste ümberlükkamiseks või õigustamiseks, kuigi isik tunnistab kiiruse ületamist tema poolt nimetatud ulatuses ja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei tugine faktiliselt fikseeritud näidule. Tunnistaja xx xx ütlustest nähtub, et politseiauto liikus Narva-Tallinna mnt-l Kohtla-Järve suunas ning menetlusalune isik M.Ivanov samuti selgitas, et ta sõitis Kohtla-Järvele kuigi kiirmenetluse otsuses on määratletud sõidu Tallinna suund. Nimetatud erinevus ei võimalda kohtul jälgida väärteo toimepanemise kohta ilma täiendavate täpsustuste ja tõendite kogumiseta, sest nimetatud maanteel on võimalikud mõlemad sõidusuunad, mis aga ei ole piisavalt iseloomustav rikkumise koha tuvastamiseks. 4 Tunnistaja xx.xx on oma ütlusi kohtuistungil muutnud ja nagu tema selgitustest nähtub, antud väärteoasjas, et tlk.5 kohtuistungi protokollist nähtub, et peale xx peatumist läksid politseiametnikud juhiga suhtlema. xx xx tuli M.Ivanovi juurde ja esitles end ja selgitas rikkumist kuid (tlk 6) kaebuse esitaja küsimustele vastates tunnistaja väitis, et ta ei tea mida xx xx ütles juhile, sest ta oli veel politseiautos. Seega tunnistaja väljendas oma ütlustes oletusi aga ei kirjeldanud tema enda poolt vahetult tajutud faktilisi asjaolusid. Kohus leidis, et tunnistaja xx xx ütlused ei ole kohtukõlblik tõend ja jätab need välja tõendite kogumist. Seega on menetlusaluse isiku vastuväited küllaldaselt põhjendatud, et radari näidu kohta tunnistaja ütlused ei vasta tegelikkusele ja kohus tõlgendab tekkinud kahtlused olulise tõendamiseseme kohta kaebaja kasuks. Menetlusalune isik puhtsüdamlikult tunnistas oma süülist käitumist koheselt ja andis ka sellekohaseid selgitusi, seega on kohtuväline menetleja alusetult jätnud tähelepanuta menetlusaluse isiku süüd kergendava asjaolu vastavalt KrMS § 57 lg 1 p 3 s.o süü puhtsüdamlik ülestunnistamine. Kohtu poolt eeltoodud tuvastatud puudused Maksim Ivanovi kohta koostatud kiirmenetluse otsuse koostamisel on nimetatud otsuse tühistamise aluseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.