Obsah (6)

§ 132§ 19§ 87§ 68§ 133§ 29

4-13-1306 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2013.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-13-1306 (2440,12,009566) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtui

§ 132

p 3, 29 lg 1 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Juri Mironovi kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Maksim Smirnovi 19.02.2013 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,009566 rahuldada täielikult ja nimetatud otsus tühistada täielikult. Väärteomenetlus väärteoasjas nr 2440,12,009566 Juri Mironovi süüdistuses RelvS § 891 lg 1 järgi lõpetada isiku teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 30.04.

1. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. 1 4-13-1306 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 14.05.
2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 14.06.2013) juhul kui ükski menetluse pool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirkonnapolitseinik Jaan Vinkler koostas 22.01.2013.a väärteoprotokolli (tl 7), mille kohaselt menetlusalune isik xxx xxx xxx hoidis relva ja laskemoona hoiukohas viisil, mis võimaldas neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. Sellega rikkus isik relvaseaduse § 45 lg 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud relvaseaduse § 891 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Maksim Smirnovi 19.02.2013.a otsusega (tl 4) määrati menetlusalusele isikule relvaseaduse § 891 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot ning otsustati juhindudes relvaseaduse § 8914 konfiskeerida jahipüss nr xxx. Menetlusalune isik esitas 07.03.2013.a kaebuse (tl 2-3), milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse kohaselt viibis menetlusalune isik xxx paiku oma kodus ja oli ebakaines olekus, kui tema korterisse tuli vend Sxxx Mxxx. Menetlusalusel isikul tekkis vennaga tüli, mille tagajärjel vend kutsus välja politsei. Politsei pidas menetlusaluse isiku kinni. Kui ta oli juba kinni peetud, tõi Sxxx Mxx politseinike kätte menetlusaluse isiku jahirelva. Menetlusalune isik hoiab relva ja laskemoona relvaseaduse § 46 lg 8 nõuete kohaselt kapis, mis on pidevalt suletud ja mille võti on tema käes. Seda, et menetlusalusel isikul on relv ja kus seda hoitakse, teavad tema ema, kes elab samas korteris, ja vend. Kuhu ta ka relva ei peidaks, lähisugulased teavad seda kohta niikuinii. Kõrvalised isikud ei teadnud relva olemasolust ja ei omanud sellele juurdepääsu. Tüli ajal oli relv oma hoiukohas ja seda ei võetud sealt välja. Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Menetlusalune isik jäi oma kaebuse juurde ning palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. KOHTU POOLT PÕHJENDUSED TUVASTATUD ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT JA Faktilise asjaolude tuvastamiseks on kohtuliku arutamise käigus uuriti järgmised tõendid. Kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik ja tunnistaja, Ida Prefektuuri avariikorrapidaja Ivo Põld. Menetlusalune isik ja tunnistaja andsid kokkulangevaid ütlusi 04.11.2012.a toimunud sündmuste kohta. Nende kohaselt viibis menetlusalune isik xxx.a oma kodus aadressil xxx ja tarvitas alkoholi. Menetlusalusel isikul ja tema vennal Sxxxi Mixxxl tekkis tüli ja Sxxx Mixxx kutsus välja politsei. Politsei pidas menetlusaluse isiku kinni ja viis patrullautosse. Kui menetlusalune isik oli juba patrullautos, tuli Sxxxi Mixxx õue ja andis politseiametnikele üle kohvri, mille sees oli menetlusaluse isiku jahipüss. Kohus avaldas tunnistaja Ixxx Pxxx kohtueelse uurimise käigus antud ütlused osas, mis puudutas väljakutse tegemise asjaolusid. Kohtuistungil väitis tunnistaja, et väljakutse oli 2 4-13-1306 tehtud seoses sellega, et isik on joobes ja tal on tulirelv. Tunnistaja poolt kkohtuistungil antud ütluste kohaselt teatas juhtimiskeskus väljakutses, et korteris on tulirelv ning Sxxx Mxxxtuli politseiametnikele vastu ja hoiatas, et korteris on tulirelv. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 10-11), mille kohaselt väljakutses teatati, et purjus isik ähvardab noaga ja ei ole räägitud sellest, et Sxxxi Mxxxv hoiatas tunnistajat tulirelva eest. Tunnistaja jäi selle juurde, et Sxxx Mxxx kohapeal rääkis talle tulirelvast, kuna nad panid selga kuulivestid ja seda nad ei tee ilmaasjata, juhtimiskeskus võib-olla tõesti tulirelvast ei rääkinud. Kohus on seisukohal, et tunnistaja I. Pxxx on usaldusväärne tõendi allikas. Ei ole alust tunnistaja poolt kohtueelsele menetlejale antud ütlustes, kuna need on antud vahetult pärast toimunut ning ei ole tõendatud, et väljakutse oli tingitud asjaolust, et menetlusalusel isikul on tulirelv. Kohtuliku arutamise käigus avastatud väärteokoosseisu tuvastamise seisukohalt mitteoluline ebatäpsus tunnistaja kohtueelsel uurimise ja kohtuliku arutamisel antud ütlustes ei kahane tunnistaja kui tõendi allika usaldusväärsust. Kohus uuris kohtuistungil järgmised tõendid: * menetlusaluse isiku joobeseisundi kontrollimise protokoll 04.11.2012.a (tl 15), millega on tõendatud, et 04.11.2012 esines menetlusaluse isiku organismis alkoholi. Nimetatud asjaolu esinemist, nimelt, et ta tarvitas alkoholi 04.11.2012, ei eita menetlusalune isik ise. * asitõendi - jahipüssi - vaatlusprotokoll (tl 16, 18-19), mille kohaselt jahipüss oli lahtivõetuna puidust kohvris; * relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 17), mille kohaselt jahipüssi ja kaks padrunit andis üle Sxxxi Mixxx. Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud järgmiste faktiliste asjaolude kogum. Muid tõendeid, mille alusel oleks võimalik hinnata relva hoidmise nõuetekohasust (välja arvatud asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldud relvakohver), ei ole kohtule esitatud. Menetlusalune isik on jahimees ja relva seaduslik omanik 20 aastat või rohkem. Ta elab kahetoalises korteris koos oma eaka 80-aastase emaga. Ema tuba - see on magamistuba, kus asub riidekapp, mis on lukustatav. Relvakohver oli hoiul selles riidekapis. Relvakohver ei ole lukustatav vaid käib sulguriga. Riidekapil on kaks võtit- üks on menetlusaluse isiku käsutuses võtmekimbus, teine on tema ema käsutuses, ta hoiab võtit öökapis magamistoas. Riidekapis on ka tema ema riided. Vahepeal võib olla nii, et võti on riidekapi luku sees, sest ema kasutab kappi oma riiete hoidmiseks. Relvast ja sellest asukohast on teadlik nii ema kui ka tema lihane vend S. Mxxx. S. Mxxx on antud korteris menetlusaluse isiku juures korduvalt käinud, samuti ööbinud. J. Mxxx ja S. Mixxxl kahe peale on ka talimaja. Menetlusalune isik kinnitas, et tal on veel nuga, mida ta hoiab kapis. S. Mixxx oli teadlik ka sellest noast. Asjassepuutuvad õiguslikud normid on järgnevad. Menetlusalust isikut süüdistatakse relva ja laskemoona hoidmise korra rikkumises (RelvS § 891 lg 1). Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik RelvS § 45 lg 2, mis sätestab, et relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Olukorras, kus isikule kuulub ainult üks relv, täpsustab RelvS § 45 lg 2 nõudeid RelvS § 46 lg
3. Viimati nimetatud sätte kohaselt ei ole ühe relva ja selle laskemoona puhul nõutav relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas. Üht relva ja selle laskemoona tuleb hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Tegemist on leebema nõudega: kui RelvS § 45 lg 2 nõuab, et kõrvalise isiku juurdepääs relvale peab olema välistatud, siis RelvS § 46 lg 8 kohaselt peab hoiukoht olema kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. 3 4-13-1306 Menetlusalune isik väidab kaebuses, et tal on üks relv, jahipüss ning ta hoidis relva ja laskemoona RelvS § 46 lg 8 nõuete kohaselt. Puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalusele isikule kuulub rohkem kui üks relv. Järelikult menetlusaluse isiku puhul on kohaldatav RelvS § 46 lg
4. RelvS § 46 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik hoiab oma relva elukohas. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuulub seega relva ja laskemoona hoidmise koht ja viis, sh kus relva ja laskemoona hoiti ning kas oli hoiukoht kõrvalistele isikutele raskesti avastatavaks ja kättesaadavaks. Nende faktiliste asjaolude kirjeldamine moodustab menetlusalusele isikule ette heidetava teo kirjelduse. Seejuures on kohtuvälise menetleja ülesanne tõendada, et relva ja laskemoona hoiukoht oli kõrvalisele isikule kergesti avastatav ja kättesaadav. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. See tähendab, et väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, so toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Riigikohtu lahendid 3-1-1-32-13 p 7, 3‑1‑1‑45-11 p 9 jt).

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus on väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu lahendid 3-1-1-32-13 p 8, 3-1-1-45-11 p 12 jt). Väärteoprotokollis puudub teokirjeldus täielikult. Puuduvad andmed selle kohta, kus hoiti relva ja laskemoona, millistel asjaoludel. Ei ole nimetatud asjaolusid, millest järeldada, kas hoiukoht oli kõrvalisele isikule kergesti avastatav ja kättesaadav. Protokollis on üldsõnaliselt öeldud, et relva ja laskemoona hoiti hoiukohas viisil, mis võimaldas neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. Seega piirdub teokirjeldus seaduse ümberkirjutamisega, mis on väljakujunenud kohtupraktikaga vastuolus. Vaidlust ei ole 04.11.2012.a toimunud sündmuste osas, sh selles, et jahipüssi ja kaks padrunit tõi korterist õue ja andis politseiametnikele üle Sxxx Mixxx ning jahipüss oli lahtivõetuna kastis. See on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja Ixxx Pxxx ütlustega, relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja asitõendi (jahipüssi) vaatlusprotokolliga. Kuid eeltoodu ei anna kohtule andmeid menetlusalusele isikule etteheidetava teo, relva ja laskemoona ebaõige hoidmise faktiliste asjaolude kohta. Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud, kus relva hoiti ja kas hoiukoht oli kõrvalisele isikule kergesti või raskesti avastatav ja kättesaadav (näiteks kuulanud tunnistajana üle relva õue toonud Sxxxi Mxxxt või teostanud hoiukoha vaatlust) kui jah, milles see raskesti kättesaadavus või selle puudumine seisnes. Isegi kui relva ja laskemoona hoidmise ja kättesaadavuse faktilised asjaolud oleksid kohtuvälise menetleja poolt välja selgitatud, ei saa tegu menetlusalusele isikule ette heita, kui see ei ole kantud teokirjeldusena väärteoprotokolli. Protokolli oli võimalik pärast selle esmast koostamist täiendada (

§ 68lg 2), mida tehtud ei olnud.

4 4-13-1306 Menetlusalune isik andis kohtuistungil ütlusi relva ja laskemoona hoidmise faktiliste asjaolude kohta, kuid kohus ei saa tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid, seda enam omistada isikule kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolusid tema vastutuse aluseks olevate asjaoludena.

§ 133

p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks kõigepealt, kas väärteoasjas ei esine väärteomenetluse seadustiku § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kuna puudub võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust ja see on

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetlust välistav asjaolu, tuleb väärteomenetlus lõpetada. KOHTU MEETMED Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 132

p 3, 29 lg 1 p 1, § 133-135, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Maksim Smirnovi 19.02.2013.a otsuse väärteoasjas nr 2440,12,009566 ja lõpetab väärteomenetluse. Otsuse täieliku tühistamise tõttu tuleb menetlusaluse isiku jahipüss ja kaks padrunit menetlusalusele isikule tagastada kohtuotsuse jõustumisel. / allkirjastatud digitaalselt / Inna Kirsipuu Kohtunik 5