1-09-20056/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-20056 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Aleksandr Morozovi (Morozov) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Morozovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. A. Morozov tunnistati Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust, millest koheselt kuulus KarS § 68 lg 1 kohaldamisega kandmisele 9 kuud 29 päeva vangistust ning 3 aastat vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Harju Maakohtu 30.05.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati A. Morozovile mõistetud vangistus täitmisele. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 25.05.2011 ja lõpp 25.05.
7. Viru Maakohtu 29.04.2013 määrusega jäeti A. Morozov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu määruse kohaselt on A. Morozovit kriminaalkorras karistatud neli korda ja ta kannab reaalset vangistust samuti neljandat korda. Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega mõisteti A. Morozovile raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 10 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus 3 aastat jäeti 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kriminaalhooldusametnik pöördus maakohtu poole juba 06.04.2011, seega lühikese aja möödumisel kinnipeetava vabanemisel vangistusest, taotledes tingimisi karistuse täitmisele pööramist, kuna kinnipeetav ei täitnud kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimistele ega elanud kohtu poolt kindlaksmääratud kohas. Kriminaalhooldust ei olnud kinnipeetava suhtes võimalik teostada ning ta kuulutati tagaotsitavaks. Maakohtu hinnangul puudub eeltoodut arvesse võttes kindlus, et kinnipeetav hakkab seekord katseaja nõudeid täitma ning põhjendamatu oleks kinnipeetavat teist korda sama karistuse kandmisest tingimisi vabastada. A. Morozov on oma varasema käitumisega näidanud, et tingimisi vangistus ja kriminaalhooldus ei ole piisavad meetmed selleks, et ta hakkas seaduskuulekalt käituma. 3.
9. Kuigi A. Morozov on viidanud, et tal on vabanemise korral olemas alaline elamispind, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tegemist on vaid kööktoaga ühiselamu tüüpi hoones, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase tuttavale. Sellistel tingimustel ei ole tegemist alalise kindla elukohaga, kus oleks võimalik elada kogu katseaja jooksul. Lisaks puudub A. Morozovil vabaduses garanteeritud töökoht. Seega raskendab regulaarse legaalse sissetuleku puudumine majanduslikku toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades A. Morozov kriminaalset minevikku ja vaid lühiajalisi töökogemusi vabaduses, ei ole tema kohene tööleasumine tõenäoline. Maakohus tõi välja, et A. Morozov on vabaduses tarvitanud narkootikume. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on tal võimalik tegeleda ka oma sõltuvusega. Ülaltoodu alusel ei pidanud maakohus põhjendatuks A. Morozovit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, vaatamata elektroonilise valve kohaldamisega seotud suurematele piirangutele. Maakohtu hinnangul ei oleks A. Morozovi vabastamine kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste printsiipidega ja rikuks ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. A. Morozov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
11. Määruskaebuse kohaselt on vangla iseloomustus puudulik, kuna selle koostanud kontaktisik ei ole A. Morozoviga isiklikult suhelnud. A. Morozov märgib, et vangla kontaktisik käitus ebakorrektselt, jättes kohtule saatmata kohtutäituri poolt hagide kustutamise dokumendi ja tööandja avalduse. A. Morozov kordab vangla iseloomustuses välja toodud andmeid, mille kohaselt tal distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta on vanglas töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme. A. Morozov toob välja, et tal on vabanemisel elu- ja töökoht, elukaaslane ja 3 alaealist last, kes tema toetust vajavad. Süüdimõistetu märgib, et on vangistuse jooksul varasemate seaduserikkumiste tähendusest aru ja end parandanud. Samuti ei olnud prokurör A. Morozovi ennetähtaegsele vabanemisele vastu. Vastus määruskaebusele
12. Ringkonnakohus tegi 23.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 30.05.
13. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Morozovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Morozovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes väljatoodud A. Morozovit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Kuigi A. Morozov on vangistuses töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides, lubanud edaspidi õiguskuulekalt käituda ning tal on vabaduses elukoht, perekond ja ringkonnakohtule esitatud garantiikirja kohaselt ka töökoht, näitab tema eelnev elukäik, et tema risk vabaduses katseaja nõudeid rikkuda ja uusi kuritegusid toime panna on endiselt kõrge. 7.
16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult viidanud A. Morozovi korduvale kriminaalkorras karistatusele, varasemalt mõistetud vangistustest sõltumata kuritegude toimepanemise jätkamisele ning viimati tingimisi mõistetud karistuse ajal katseaja tingimuste rikkumisele ning järeldanud sellest, et A. Morozovi karistuseesmärkide saavutamiseks on vajalik vangistuse edasikandmine. A. Morozovile kui varasemalt 3 korral kriminaalkorras karistatud isikule anti 26.01.2010 otsusega juba võimalus osa raske narkokuriteo eest mõistetud karistusest kanda ära tingimisi, kuid ta hoidis kriminaalhoolduse teostamisest kõrvale, misjärel karistus pöörati täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sellises olukorras oleks süüdimõistetu teistkordne sama karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine õiguskorra kaitsmise huvidega vastuolus. Samuti puudub alus arvata, et seekord süüdimõistetu oma lubadusi õiguskuulekalt käituda ja katseaja nõudeid järgida täidaks. 7.
17. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et maakohtu istungi protokollist ja maakohtu määrusest nähtuvalt ei ole A. Morozov kasutanud võimalust esitada maakohtule etteheiteid vangla iseloomustuses toodud andmete kohta ega ole soovinud sellele täiendavalt midagi lisada. Süüdimõistetu on alles ringkonnakohtule esitanud tõendi vabaduses töökoha olemasolu kohta, mille õigsust ei ole kriminaalhooldaja tööandjale tehtava järelpärimisega kontrollinud. Seega on maakohus õigesti lähtunud vangla iseloomustuses väljatoodud asjaoludest ega ole A. Morozovi majanduslikust olukorrast tulenevaid riske ebaõigesti käsitlenud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda A. Morozovit ennetähtaegselt vabastada eelkõige tema eelnev elukäik ning korduvalt vangistuse ärakandmisest ja ka kriminaalhoolduse teostamisest hoolimata õigusvastase käitumise jätkamine, ei ole töökoha olemasolu A. Morozovi vabastamise küsimuse lahendamisel ka määrava tähtsusega.
18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Agu Timmi