KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 11. juuni 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2703 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§ 169

järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. aprilli 2013 otsus Apellatsiooni esitaja kannatanu K.N. Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Erki Sepp, isikukood:
2. Elukoht: XXX . Kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kaitsja Vandeadvokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu
3. aprilli 2013 kohtuotsus Erki Sepa süüdistuses

§ 169järgi ning kriminaaltoimik tagastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.

Kannatanu apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Erki Seppa

§ 169

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et tema alates 01.05.2010 kuni 18.06.2010 on kuritahtlikult kõrvale hoidunud temalt Järva Maakohtu 07.05.1996 otsuse nr 2-68/1996 ja Järva Maakohtu 1 kohtumääruse nr 2-371/2004 väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest K.N. kasuks oma alaealiste laste E H. S. (Sepp, 18.06.1992) ja K H. S. (26.09.1994) ülalpidamiseks ning alates 19.06.2010 on kuritahtlikult kõrvale hoidunud oma alaealise lapse K H. S. (26.09.1994) kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest. 2. Tartu Maakohtu 16.04.2013 otsusega tunnistati Erki Sepp kokkuleppemenetluses süüdi

§ 169

järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o 480 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jääb rahaline karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui E. Sepp ei pane 3-aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Esimese astme kohtu otsuse sisu 3. Kohus märkis, et süüdistatava E. Sepp, tema kaitsja ja prokuröri vahel 22.03.2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on E. Sepale mõistetavaks karistuseks

§ 169

järgi rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 3.20 eurot).

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata.

§ 73lg 3 alusel on E.

Sepa katseaeg 3 aastat. Kohus tuvastas, et E. Sepale on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leidis, et süüdistatav E. Sepp tuleb tunnistada süüdi

§ 169järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. Tartu Maakohtu 16.04.2013 otsuse peale esitas kaebuse kannatanu, kes ei nõustu nimetatud otsusega. Kannatanu seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Kannatanu osundab KrMS § 239 lg 2 p 4; § 240 lg-te 2,3; § 244 lg 1; § 239 lg 2 p 4 ja § 38 lg 1 p 9 rikkumisele. Ta märgib, et enne 16.04.2013 toimunud kohtuistungit prokuratuur temaga kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ühendust ei võtnud ega küsinud sellekohast nõusolekut, rääkimata arvamuse küsimisest süüdistuse ja karistuse kohta. Kohtuistungi sekretäri kirjast selgus, et 21.09.2011 on kannatanu tutvunud kriminaalasja materjalidega ja saanud selgitusi kokkuleppemenetluse kohta ning andnud ka vastava nõusoleku. Kannatanu leiab, et kuna sellest on möödas üle 1,5 aasta, ei mäleta ta konkreetselt ei selgitust ega ka nõusolekut. Kannatanu palvele saata prokuratuuri protokoll nõusoleku andmise kohta kokkuleppemenetluses, ta vastust ei saanud. 4.2 Nõustuda ei saa E. Sepale mõistetud karistusega. Oma 01.08.2011 Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduses soovis kannatanu riigi abi elatise ja võla kättesaamisel. Kohtu määratud karistus on kannatanule pettumuseks ja takistab tema lastel haridustee jätkamist. Kohtuotsuses on märgitud, et süüdistatav ei tööta, samas kui kannatanule teadaolevalt töötab E. Sepp XXX muusikuna. 4.3 Kannatanu leiab, et prokuratuur või kohus pidanuks teda kui kannatanut kohtuprotsessist teavitama – praegu toimus see peamiselt tema enda initsiatiivil. Kannatanu tunnistab, et käesolev apellatsioon oleks hilinenud KrM § 319 lg 2 mõistes, kui tegemist oleks olnud võimalusega tutvuda kohtuotsusega kohtus. Kuna aga seda võimalust 2 talle ei pakutud ning Viljandi kohtumaja vastus oli ebaselge, palub ta käesolevat apellatsiooni käsitleda õigeaegse ja asjakohasena. Kirjalik seisukoht
2. Ringkonnaprokurör M.-L. Talimaa esitatud seisukohas taotletakse jätta apellatsioon rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata. Kirjalikus seisukohas sedastatakse, et kannatanule on selgitatud kokkuleppemenetluse põhimõtteid ja ta on selleks nõusoleku andnud. Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kannatanu nõusoleku protokolli nõuet. Samuti ei näe KrMS § 246 lg 1 ette kannatanu kohtuistungile kutsumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonitähtaega KrMS § 319 lg 2 mõttes rikutud ei ole ja see on esitatud tähtaegselt, kuna kannatanul oli käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega võimalik tutvuda alles 29.04.
5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu kokkuleppemenetluses 16.04.2013 tehtud kohtuotsus E. Sepa süüdistuses

§ 169järgi tuleb tühistada kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki

1. jao sätete rikkumise tõttu ning põhjendab seda järgmiselt.
2. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt esitati E. Sepale kahtlustus selles, et tema, alates 01.05.2010 kuni 18.06.2010 ei maksa Järva Maakohtu poolt 07.05.1996 kohtuotsusega nr 268/1996 ja Järva Maakohtu kohtumääruse nr 2-371/2004 väljamõistetud igakuist elatisraha K.N. kasuks oma alaealiste laste, E H. S. , sünd 18.06.1992 ja K H S. , sünd 26.09.1994 ülalpidamiseks, alates 19.06.2010 ei maksa kohtuotsuse ja kohtumäärusega väljamõistetud igakuist elatisraha K.N. kasuks oma alaealise lapse, K H S. , sünd 26.09.1994 ülalpidamiseks kokku 139,01 eurot kuus, seisuga 31.07.2011 on põhjustatud K.N. le varaline kahju kokku 5247.16 eurot. Seega vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha mittemaksmisega pani E. Sepp toime kuriteo

§ 169järgi (tl 80-82).

Ka 25.06.2011 koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte sisaldab samasisulist kahtlustust (tl 84-86), samuti on kohtueelse menetluse kokkuvõttes ära toodud andmed tsiviilhagi kohta, mille esitas K. N. 5247.16 euro nõudes (hagiavaldus, tl 13). 22.03.2013 sõlmisid ringkonnaprokurör M.-L. Talimaa, süüdistatav E. Sepp ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Tosmann kokkuleppe, milles märgitud süüdistuses kuriteoga tekitatud varalise kahju laad ja suurus aga enam ei kajastu (tl 107-108). Esitatud kujul saadeti kriminaalasi maakohtusse kokkuleppe kinnitamiseks, mida maakohus oma 16.04.2013 kohtuotsusega ka tegi. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 8 märgitakse kokkuleppes muuhulgas ka kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Nagu eelpool kajastatust nähtub, käesolevas kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe süüdistatava poolt kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurust ei kajasta. Seega kokkulepe ei vasta KrMS §-s 245 sätestatud nõuetele, mis on käsitletav kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao rikkumisena ning mida ei ole apellatsioonikohtul võimalik kõrvaldada. Osundatud menetlusõiguslik minetus toob endaga vältimatult kaasa KrMS § 3411 p 3 alusel 3 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise.
3. Kannatanu osundab apellatsioonis õigesti KrMS § 239 lg 2 p-le 4, mille kohaselt kokkuleppementlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu kannatanu. Samas tuleb märkida, et kannatanu on osundanud KrMS § 240 lg-tele 2,3 ning tsiteerinud käesoleval ajal kehtetut sõnastust (kehtis kuni 31.08.2011). Käesoleval ajal kehtiv KrMS § 240 lg 2,3 kannatanu kokkuleppemenetluseks nõusoleku protokolli koostamise nõuet enam ette ei näe. Seonduvalt kannatanu etteheitesse selle kohta, et teda ei kutsutud kohtuistungile, osundab ringkonnakohus KrMS §-le 246, mille lg 1 kohaselt kutsutakse kohtuistungile prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kannatanu osavõttu kokkuleppemenetluse kohtuistungist seadus ette ei näe. Kannatanu märgib, et enne kohtuistungit prokuratuur temaga kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ühendust ei võtnud ega küsinud sellekohast nõusolekut, rääkimata tema arvamusest süüdistuse ja karistuse kohta. Nagu eelnevalt osundatud, kannatanu nõusolekuta on kokkuleppemenetluse kohaldamine välistatud (KrMS § 239 lg 2 p 4). Käesolevast kriminaalasjast nähtub, et 21.09.2011 kannatanu K. N. kirjalikult avaldas, et on tutvunud kriminaalasja nr 11250101616 materjalidega ning talle on selgitatud kokkuleppemenetlust ning ta on sellega nõus (tl 92). Sellest tulenevalt on aluseta kannatanu väide, et temalt ei ole kokkuleppemenetluseks nõusolekut küsitud. Samas tuleb märkida, et eeltoodud napi-ja üldsõnaline nõusolek ei kajasta täiel määral KrMS § 240 p-3 sätestatud prokuratuuri poolt tehtavaid vajalikke toiminguid kannatanu õiguste tagamiseks. Nimelt eeltoodud sätte kohaselt, lisaks sellele, et prokuratuur selgitab välja kannatanu arvamuse kokkuleppemenetluse võimalikkuse ja tsiviilhagi kohta, kui kannatanu ei ole varem neis küsimustes oma arvamust avaldanud (21.09.2011 andis kannatanu nõusoleku kokkuleppemenetluseks, samuti oli tsiviilhagi käesolevas kriminaalajas kannatanu poolt esitatud), peab prokuratuur kannatanule selgitama, et tal puudub õigus kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust loobuda. Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppemenetluseks kannatanu nõusoleku saamisel peab prokuratuur silmas pidama KrMS § 38 lg 1 p-s 8 sätestatut, mille kohaselt on kannatanul õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda oma arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta.
4. Eeltoodust tulenevalt, kuna maakohtu poolt 16.04.2013 kohtuotsusega kinnitatud kokkulepe ei vasta KrMS §-s 245 sätestatud nõuetele (puudub kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus), mis on kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete rikkumine, tühistab ringkonnakohus KrMS § 3411 p 3 alusel kohtuotsuse ning tagastab kriminaaltoimiku Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas