lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu. Kohus võttis 20.03.2013 määrusega Kirill Tolmatšovi kaebuse menetlusse ning määras asja läbi vaatamise ajaks 21.03.2013 kell 12:30. Kaebajale saadetud kutses oli märgitud, et tema ilmumine kohtuistungile on kohustuslik. 21.03.2013 kohtuistungile kaebuse esitaja Kirill Tolmatšov ei ilmunud, kutset ei ole talle kätte antud, kuna ta ei ela kaebuses nimetatud aadressil. Nimetatud aadressil elav kaebaja ema keeldus kutse vastuvõtmisest ning teatas, et Kirill Tolmatšov asub välismaal. Kaebaja ei ole kohtule oma õiget elukoha aadressi teatanud. Menetlusaluse isiku kaitsja teatas kohtuistungil, et kaebuse esitaja ei saa kohtuistungist osa võtta seoses sellega, et antud hetkel ta viibib väljaspool Eestit ja ei ole teada millal ta võiks Eestisse tagasi tulla ning taotles vaadata asi läbi ilma kaebuse esitajata. Kaebaja isa teatas kohtuistungil, et lähima 5 aasta jooksul tema poeg Eestisse ei tule, kuna siin ei ole midagi teha. Kohtuvälise menetleja esindaja palub istung edasi lükata, kuna arvab, et kaebuse esitaja peab olema istungil, sest ta vaidlustab otsuse sisu ning kohtuväline menetleja soovib teda küsitleda. Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 122 kohaselt kutsutakse kohtumenetluse pooled istungile kutsega, järgides
§-de 40 ja 41 sätteid.
lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui isik keeldub kutse kättesaamise kohta allkirja andmisest, 2 4-12-4883 märgitakse teatisele kutse vastuvõtmisest keeldumine ja keeldumise kuupäev. Kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kutse vastuvõtmisest keeldumise päevast.
lg 7 sätestab, et ui menetlusalune isik on teinud teatavaks oma elu- või asukoha tema poolt allakirjutatud menetlusdokumendis, saadetakse talle kutse sellel aadressil. Kui isik ei ole menetlejale oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse kutse tema viimasel menetlejale teada oleval aadressil. Arvestades, et kaebaja ise ei ole kohtule teatanud oma uut aadressi ning tema poolt nimetatud aadressil elavad vanemad keeldusid kohtukutse vastuvõtmisest, tuleb seda
lg-st 2 ja 7 tulenevalt käsitleda kui kaebaja poolt kohtukutse vastuvõtmisest keeldumist. Samuti oli kohtukutse saadetud kaebaja kaitsjale. Arvestades, et kaebaja isa oli teadlik istungi ajast ja ta oli pealtvaatajana ilmunud kohtuistungile ning talle oli teada asjaolu, et Kirill Tolmatšov ei viibi Eestis ega plaani siia lähima viie aasta jooksul tulla, on ilmselge, et kaebaja vanemad suhtlevad nii kaebajaga kui ka tema kaitsjaga. Seega pidi ka kaebajale olema teada, et tema väärteoasjas toimub kohtuistung ning talle on saadetud kohtukutse. Kaebuse esitaja ei ilmunud 21.03.2013 toimunud kohtuistungile, kuigi kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik. Arvestades väärteoasja sisu ning
lg-st 2 tulenevat kohtu kohustust arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik asja läbi vaadata ilma kaebaja osaluseta, kuna tema ülekuulamine ja ka tema isiku tunnistajale äratundmiseks esitamine on asja lahendamise seisukohalt olulised toimingud ning neid ei ole võimalik teostada ilma kaebaja osalemiseta. Sealjuures on ka kaebuses heidetud kohtuvälisele menetlejale ette, et ei teostatud kaebaja tunnistajale äratundmiseks esitamist. Väärteomenetluse seadustiku § 126 lg 2 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le125.
lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse põhjendatud taotlusel maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kohtule ei ole esitatud ühtki
§-s 42 sätestatud mõjuvat põhjust kaebaja kohtuistungile mitteilmumise kohta. Arvestades kaebaja kaitsja selgitusi, et talle ei ole teada, millal kaebaja Eestisse tuleb, kaebaja isa selgitusi, et kaebaja ei tule Eestisse järgmise viie aasta jooksul ning kaebaja ise ei ole kohtule oma õiget aadressi teatavaks teinud, siis puudub kohtul võimalus ka asja arutamist edasi lükata, kuivõrd
lg-st 1 tulenevalt võib kohus lükata istungi edasi maksimaalselt üheks kuuks, antud juhul on aga teada, et ühe kuu jooksul kaebaja Eestisse ega ka kohtuistungile ei ilmu. Lisaks sellele ei ole kaebaja kaitsja taotlenud asja edasilükkamist vaid asja arutamist ilma kaebaja osalemiseta. Ülaltoodud asjaoludel ei pea kohus seda aga võimalikuks. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus läbi vaatamata Kirill Tolmatšovi kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Tarvo Kaiva 17.09.2012 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,007117. 3 4-12-4883 Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.