Obsah (4)

§ 121§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. juunil 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-8226 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Kriminaala

§ 121ja § 118 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

alsuel arvati karistusaja hulka Toomas Reimo eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel pöörati karistusest koehsele täitmisele 3 kuud vangisrtust ja 2 aasta 4 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse osas jäeti karistus 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus

1. augustil
2. a. Tartu Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega pöörati Toomas Reimole mõistetud ja ärakandmata 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust täitmisele ning vangistuse algust arvati tema kinnipidamisest, s.o
5. oktoobrist
6. a. 1 Toomas Reimo karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel
7. märtsil
8. a. Toomas Reimot ei ole varem kriminaalkorras karistatud: Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Toomas Reimol uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puudub informatsioon süüdimõistetu sotsiaalse või majandusliku olukorra kohta vabaduses. Varasemal kriminaalhooldusel eiras süüdimõistetu kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Kohtumenetluse poolte seisukohad Toomas Reimo avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör Liane Peets oma kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest Toomas Reimol puudub vabanedes elukoht ja töökoht ; X; vangistuses karistatud 4 korda distsiplinaarkorras; ei tulnud varasemalt kriminaalhooldusega toime; tema vabastamine oleks ennatlik ning ei vastaks ühiskonna ootustele, sest tema karistust on lühimenetluses niigi vähendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Toomas Reimo kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna Toomas Reimo ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest. On küll positiivne, et X. Süüdimõistetul puudub Eestis kindel elukoht ning puuduvad andmed ka töökoha olemasolu kohta. Lähedastest suhtleb ta Eestis vaid X. Süüdimõistetu on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid rikkus selle nõudeid ning karistuse täitmisele pööramiseks tuli ta tagaotsitavaks kuulutada. Süüdimõistetu X. Süüdimõistetu ise kriminaalhooldusest enda sõnul mingisugust kasu ei näe ning samuti ei ole ta suutnud alluda temale vanglas kehtestatud sisekorrale. Seega on alust arvata, et ennetähtaegsel vabastamisel ja kriminaalhooldusele allutamisel võib süüdimõistetu hakata kriminaalhoolduse nõudeid samuti eirama ja asuda karistuse kandmisest kõrvale hoiduma, näiteks lahkuda välisriiki, eriti 2 arvestades seda, et Eestis puuduvad tal ka märkimisväärsed sidemed, mis takistaksid tal siit lahkumast. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning samuti puudub kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kohtunik 3