← Eesti

4-13-1570/10

Obsah (4)§ 16§ 223§ 33§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprillil 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1570 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Ku

) § 223 lg 1 järgi Kaebus Politsei- ja Piirivalve Põhja Prefektuuri 04.03.2013 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,12,018982 Kaebuse esitaja Igor Sumarok, isikukood: 36912273717; elukoht: XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: Ü OÜ Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Helen Kommussaar RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 ja §-st 134 lg 3 kohus otsustas:

  1. Jätta Igor Sumaroki kaebus rahuldamata.
  2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 04.03.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,12,
  3. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
  4. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtusse saabus Igor Sumaroki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 04.03.2013 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2302,12,018982, millega Igor Sumaroki karistati

§ 16

lg 1 rikkumise eest

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot, selle eest, et tema 22.12.2012 kell 15.30 ajal Paldiski mnt 102 juures Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit hoidumata kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, tagurdades seisvale sõidukile otsa, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Ü ning AS-ile SEB Ühisliising. Kaebuse kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustatud Paavo Teder, kes juhtis sõiduautot Lexus IS 200, registreerimismärgiga XXX, kuna takistas väljasõitu parkimiskohalt. Kohtuistungil jäi Igor Sumarok esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist, kuna liiklusõnnetust ei saa põhjustada seisev sõiduk. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 223

lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 22.12.2012 kell 15.30 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 102 juures Igor Sumaroki poolt juhitud mootorsõidukiga Mercedes-Benz E 350, registreerimismärgiga XXX, sõiduautole Lexus IS 200, registreerimismärgiga XXX, otsa tagurdamine, millega põhjustas varalise kahju OÜ-le Ü ning AS-ile SEB Ühisliising, on tõendatud: kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlusega, mille kohaselt Rocca al Mare keskuse parklas hakkas ta parkimiskohalt autoga välja sõitma, kui tundis põrget ja peatus; mootorsõidukil, millega Igor Sumarok sõitis, oli väike värvivigastus, sõiduauto Lexus, millele ta otsa sõitis, sai kahjustada; kohtuistungil tunnistaja DS ütlusega, mille kohaselt asusid nad koos abikaasa Igor Sumarokiga autoga parklas ning hakkasid tagurdama, kui kuulsid korraga heli, mille peale abikaasa väljus autost; tunnistaja EL kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt otsisid nad koos PT

  1. detsembril parkimiskohta; parkla oli täis ja nad peatusid, kui vasakul ees hakkas pargitud musta värvi sõiduauto Mercedes-Benz liikuma edasi-tagasi ja tagurdas nende autole pihta; tunnistaja PT kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt
  2. detsembril Paldiski mnt 102 juures keerasid nad koos EL parkimisplatsile, et parkimiskohta leida ning peatusid; vasakul pool oleva rea lõpus nägid nad musta autot, mis hakkas peagi manööverdama – esialgu mitte nende suunas, kuid edasi liikus sõiduk PT juhitud auto suunas; PT pani sõidukil tagumise käigu sisse, kuid ei jõudnud tagurdada ja toimus kokkupõrge; 2 sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt 22.12.2012 Paldiski mnt 102 juures asuva liiklusõnnetuse osalejad on Igor Sumarok sõiduautoga Mercedes-Benz E 350, registreerimismärgiga XXX, mille omanik on OÜ Ü , ja PT sõiduautoga Lexus IS 200, registreerimismärgiga XXX, mille omanik on AS SEB Ühisliising; protokollist nähtub, et kahjustada on saanud Lexuse eesmine põrkeraud ning Mercedes-Benzi vasakpoole tagumine osa; sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeliga, mille
  3. ja
  4. fotolt nähtub, et sõiduauto Mercedes-Benz E 350 summutist üleval pool on värv kahjustada saanud; fotodelt nr 12 ja 13 nähtub, et sõiduautol Lexus IS 200 esistangel on värv kahjustada saanud. Kohus jätab arvestamata menetlusosaliste ütlused selles osas, kuidas paiknes Mercedes-Benz enne manööverdama hakkamist, kuna asjaosaliste ütlused on selles osas vastuolulised. Kohus jätab arvestamata ka fotod liiklusõnnetuses osalenud autode paiknemise kohta, kuna kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt saabus politsei sündmuskohale 3-4 tunni pärast, kaebuse esitaja jõudis sel ajal liigutada mitu korda autot ning kokkupõrke ajal kõrval asuvad autod olid fotode tegemise ajaks ära sõitnud. Kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud autode paiknemise üle liiklusõnnetuse hetkel ning nimetatud tõendid ei ole vajalikud Igor Sumaroki süü kindlaks tegemiseks, süü on tõendatud kõikide muude tõenditega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et PT juhitud sõiduauto Lexus seisis ajal, mil Igor Sumarok sellele manööverdades otsa tagurdas.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Igor Sumarok oleks pidanud enne manöövri alustamist veenduma, et tema auto liikumise trajektoor on vaba autodest. See kohustus tuleneb

§ 33

lg 2 punktist 8, mille kohaselt enne paigalt liikuma hakkamist tuleb veenduda manöövri ohutuses.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega saab liiklusõnnetuse põhjustada vaid liikuv sõiduk. Käesolevas asjas puudub ka vaidlus tekkinud kahju osas, seega on täidetud

§ 223lg 1 objektiivne teokoosseis. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Igor Sumaroki kohtuistungil antud ütluste kohaselt vaatas ta enne autosse istumist, et tee on vaba, kuid tagurdades tundis kokkupõrget. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et manöövri tegemiseks ei piisa enne autosse istumist veendumises, et tee on vaba, vaid ohutust tuleb silmas pidada igal hetkel. Igor Sumarok ei saanud olla veendunud ohutuses, kuna liiklusõnnetus toimus. Järelikult ei jälginud ta liiklust piisavalt tähelepanelikult. Kui autost vaadates ei olnud nägemisraadius piisav, oleks tulnud parkimiskohalt väljumisel kontrollida, kas tee on vaba – näiteks astuda autost välja ja vaadata, ning tagurdamisel valida piisavalt aeglane kiirus, et kokkupõrget vältida. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Igor Sumarok

§ 16

lg 1 rikkumise eest

§ 223lg 1 järgi.

3 Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

§ 223

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on

§s 223 lg 1 sätestatud teo eest karistuse seadusjärgne keskmine määr 151,5 trahviühikut, s.o 606 eurot. Igor Sumarok põhjustas liiklusõnnetusega kahju OÜ-le Ü ja AS-ile SEB Ühisliising, kahjud ei ole hinnanguliselt suured – tegemist on värvikahjustustega. Õigusvastane tegu on toime pandud ettevaatamatusest – Igor Sumarok tagurdas seisvale autole otsa veendumata, et tee on vaba. Kohtuistungil on ta oma tegu õigustanud. Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Seetõttu leiab kohus, et kohaldada võib kergemat karistuse liiki – rahatrahvi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Igor Sumarokil on 15 kehtivat väärteokaristust, kõik on liiklusseaduses sätestatud süüteod. Sellest nähtub Igor Sumaroki ükskõikne suhtumine liikluskorda. Kuigi käesolevalt ei ole tegu tõsine, saab Igor Sumaroki õigusrikkumisi pidada juba elustiiliks, mistõttu leiab kohus, et üld- ja eripreventiivsest aspektist lähtuvalt on kohtuvälise menetleja 04.03.2013 määratud karistus, s.o rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, mis on tunduvalt alla sanktsiooni seadusjärgse keskmise määra, liiga leebe. Igor Sumaroki on korduvalt karistatud ning ta peaks õiguskorda suhtuma eriti hoolikalt, sh liikluskorda, kuid on jätkanud karistustest hoolimata uute rikkumistega. Tulenevalt VTMS §-st 132 p 2 ei tohi kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada, mistõttu jätab kohus VTMS § 132 p 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Anne Rebane Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.