§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus esitada Viljandi kohtumajja. Süüdistus Jüri Künnapud süüdistatakse selles, et tema hoidis ja ladustas kuni 04.02.2013.a kella 15.15-ni enda elukohas xxxx xx-x xxxxxxxx rõdul 25-liitrist plastmassist kanistrit, milles suures koguses s.o 19,85 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi, millest absoluutalkoholi 17,85 liitrit. Alkoholiseadus (AS) § 7 lg 1 kohaselt on loetakse käitlemiseks mittelubatud alkoholiks alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele. AS § 4 lg 1 sätestab, et käideldav alkohol peab: 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku 2 alkoholiregistrisse; 4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära, mis alates 01.01.2013.a. on 15,65 EURi muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Jüri Künnapu valduses olnud alkoholikoguse arvestuslik aktsiis on 279,35 eurot (15,65 x 17,85) ja kuna see ületab aktsiisimäära enam kui kümnekordselt, on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga suures koguses. Seega Jüri Künnapu, hoides ja ladustades suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi, pani toime KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendus Süüdistatava Jüri Künnapu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07. mail 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on Jüri Künnapule mõistetavaks karistuseks KarS § 375 lg 1 järgi rahaline karistus 120 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot s.o 384 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus tuleb Jüri Künnapul tasuda ositi 6 kuu jooksul, iga kuu 64 euro suuruses summas. Jüri Künnapule on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav Jüri Künnapu väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et süüdistatav Jüri Künnapu tuleb tunnistada süüdi KarS § 375 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Jüri Künnapu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 43,20 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 163,26 eurot.
lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu kutse kättetoimetamise eest summas 2,70 eurot. 3 Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Jüri Künnapult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480, õigusabi tasu 43,20 eurot ekspertiisi tegemise kulu 163,26 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.