Toimik nr 1-08-4373 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-4373 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid Albert Pennie tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.06.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Albert Pennie, isikukood: 36906170388xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Albert Pennie vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Albert Pennie tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Albert Pennie tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.06.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 6 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 10.10.2007 ja lõpp 09.10.2013 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.05.2013. Kinnipidamisasutusest Albert Pennie kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korda distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltuvusvõõtutusprogrammi „xxx taseme. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust koos ema ja vennaga. Isik omab keskharidust ja xxx eriala. Isik töötas „xxx“ kuni sõjaväeteenistuseni. Peale sõjaväge (1989-2006) tegeles ettevõtlusega. Vangistuses on isik keeldunud töötamast vangla majandustöödel abitöölisena koristajana. Vabanedes kindel töökoht puudub. Väidab, et narkootilistest ainetest on proovinud Ecstasyt. Psühhotroopseid aineid, mis tema juures kinnipidamisel leiti (ja mida sõnade järgi tarbis 1
(3)depressiooni kergendamiseks), narkootikumideks ei pea. Isikul on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused. Heatahtlik, mitte agressiivne, arukas, vaoshoitud, järelemõtlik. Samas on täheldatav teatud impulsiivsust (mis üldiselt on piisavalt tasakaalustatud kriitilise mõtlemisega). Täheldatav püüd jätta positiivset muljet. Kõnes ei väljenda otsest kriminaalse kultuuri poole hoidu, kuid on näha, et sellel on tugev mõju tema käitumisele (keeldub koristamisest). Probleemide lahendamiseks võib valida lihtsama võimaluse (materiaalse olukorra parandamiseks võib tegeleda eba-seadusliku müügitegevusega). Isiku hoiakud ei ole kriminaalsed (samas kriminaalse subkultuuri mõju tema hoiakutele ja kohanemisviisidele on suur). Ametnikega suhtlemisel viisakas ja korrektne. Kinnipeetav on motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama aadressile xxx xxxxxx xxx, kus elas ka enne vangistust koos ema ja haige vennaga. Kindel töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub. Esialgne toetus on ema poolt olemas. Albert Pennie ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta soovib ära kanda oma karistuse lõpuni. Tal ei ole plaanis lahkuda Eestist. Eesti võimude poolt eeldatavat väljasaatmist ta vaidlustab igal juhul. Tal on Eestiga sidemed, siin on osa haudk, elavad tema ema ja vend. Prokurör kirjalikult toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Prokuröri arvamusel oleks isiku vabastamine põhjendatud ilma käitumiskontrollita, kuna isikul puudub elamisluba ja ta kuulub väljasaatmisele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et Albert Pennie tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude ja kahel viimasel korral narkokuritegude eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid katseaja möödumisel jätkas kuritegelikku elu, pannes peale mõlema katseaja möödumist toime uue narkokuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (omandas ja valdas ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopseid aineid fenasepaami barbitaali sisaldavaid tablette, kapsleid ja pulbrit, samuti püüdis neid aineid edasi anda teistele isikutele). Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Albert Pennie puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud tööst keeldumise ja riigikeelest keeldumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on angistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2
(3)Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi „xxx Albert Penniel on kehtiv isikuttõendav dokument puudub. Albert Pennie on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eesti Vabariigis elamiseks ametlik elamisluba. Vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse § 3 lg 2 on välismaalane kohustatud lahkuma, kui viibimisalus Eestis lõpeb, kui seda ei pikendata ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Albert Pennie poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kahel korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki, et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseaja möödumisel jätkas kuritegelikku elu pannes toime uued narkokuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta Albert Penniele piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja kandnud vanglakaristust, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus märgib, et isiku Eestist väljasaatmine on küsitav juba selle pärast, et Eestiga on isikud tugevad sidemed- peresuhted, Venemaaga ei ole tal isiklikku seost välja arvatud kodakondsus. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Albert Pennie temale Harju Maakohtu 30.06.2008 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)