Obsah (13)

§ 114§ 263§ 404§ 199§ 74§ 266§ 64§ 68§ 200§ 16§ 218§57§58

1-12-8819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2012.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 20.11.2012.a, 22.11.2012.a, 03.12.2012.a avaliku

§ 114

p 1,5, § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1 järgi, Stanislav Semjonovi süüdistuses

§ 114

p 1, 5 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatavad Konstantin Maslov Elukoht Xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 39302253711, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasemad karistatused: - 30.04.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 263

p 1, 4 järgi tingimisi vabaduskaotusega 2 kuud 11 päeva katseajaga 3 aastat; - 29.11.2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt

§ 404

järgi vangistusega 5 kuud 1 päev; - 18.02.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, millest koheselt pööratud täitmisele 10 kuud ning 2 kuud määratud tingimisi

§ 74lg 1, 2 alusel katseajaga 2 aastat.

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 04.04.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova 1 1-12-8819 Stanislav Semjonov Elukoht Xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 39305203711, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht OOO „Stroikorporatsija“. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 05.04.2012.a. Kaitsja Lepinguline kaitsja Mihhail Firsov RESOLUTSIOON 1) Tunnistada Konstantin Maslov süüdi

§ 266lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada Konstantin Maslov süüdi

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada Konstantin Maslov süüdi

§ 114p 1, 5 järgi ning mõista talle karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Konstantin Maslovile liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. Suurendada

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.02.2011.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 kuud) ning mõista Konstantin Maslovile liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2012.a kuni 12.12.2012.a, s.o 8 (kaheksa) kuud 9 (üheksa) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 12 (kaksteist) aastat 5 (viis) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 13.12.2012.a. Konstantin Maslovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. 2) Tunnistada Stanislav Semjonov süüdi

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.04.2012.a kuni 12.12.2012.a, s.o 8 (kaheksa) kuud 8 (kaheksa) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates 13.12.2012.a. Stanislav Semjonovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: kõik asitõendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna hoiuruumis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu Xxx ja Xxxi tsiviilhagid rahuldada. 2 1-12-8819 Mõista Konstantin Maslovilt ja Stanislav Semjonovilt solidaarselt välja kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 67 (kuuskümmend seitse) eurot 40 senti. Välja mõista Konstantin Maslovilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxxi (sündxxx) kasuks 70 (seitsekümmend) eurot 96 senti; Mõista Konstantin Maslovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 694 (kuussada üheksakümmend neli) eurot 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, ekspertiiside tegemise eest 4299 (neli tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 01.10.2012.a eelistungil osutatud õigusabi eest 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) eurot 20 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 22.11.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 422 (nelisada kakskümmend kaks) eurot 40 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 04.12.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) eurot 20 senti. Mõista Stanislav Semjonovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini eeluurimisel osutatud õigusabi eest 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, ekspertiiside tegemise eest 4299 (neli tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas, arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank pangas või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-12-8819, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 10.01.2013.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Konstantin Maslovit süüdistatakse selles, et ta, olles isik, kes 18.02.2011. a oli Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt karistatud varguste toimepanemise eest

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi, taas 2011.

aasta detsembris võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis aknaklaasi lõhkumise teel ühistus Suur Primorskii Hele tänaval asuvasse suvemajja nr. 69, kust varastas elektriteekannu maksumusega 12,90 eurot, elektripliidi maksumusega 12,90 eurot, nõukogude-aegse kohvimasina maksumusega 6,45 eurot, turistikirve maksumusega 3,22 eurot, ehitustööriistade kasti maksumusega 38,71 eurot, tekitades Xxxile materiaalset kahju 74,18 eurot. 3 1-12-8819 Peale selle, Konstantin Maslov 2012. aasta märtsis, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis võtme valiku teel sisse ühistus Suur Primorskii asuvasse suvemajja nr. 86, kust varastas ketaslõikuri Mannnesman maksumusega 25,80 eurot, mitte töökorras ketaslõikuri, mis ei omanud materiaalset väärtust ja lihvimismasina maksumusega 25,80 eurot, tekitades Xxxile materiaalset kahju kokku 51,60 eurot. Seega pani Konstantin Maslov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (vargus) sissetungimisega ja süstemaatiliselt s.o.

§ 199lg 2 p 8,9 ettenähtud kuriteo.

Peale selle, Konstantin Maslovit süüdistatakse selles, et ta, olles isik, kes on varem toimepannud sissetungimise 02.aprillil 2012. aastal ööbimise eesmärgil tungis akna avamise teel valdaja tahte vastaselt ühistus Suur Primorskii Albatrossi tänaval Xxxi asuvasse suvemajja nr. xxx. Seega pani Konstantin Maslov toime korduvalt omavolilise sissetungi s.o.

§ 266lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti Konstantin Maslovit süüdistatakse selles, et ta kokkuleppel ja koos Stanislav Semjonoviga

1. aprillil
2. aastal ajavahemikul 17.00-18.00, tegutsedes omakasu ajendil, nimelt eesmärgiga röövida sigarettidega kauplevat eakat naist Xxxt sünd.1931a., tungis kliendi ettekäändel Narva linnas aadressil Xxx asuvasse korterisse. Korteris, kannatanu vastupanu mahasurumiseks, ähvardas teda noaga, lõi küünarnukiga vastu nina, tekitades vanale inimesele haiget ja peale kannatanu kukkumist, peksis jalgadega vastu keha, tekitades talle hematoome, erinevaid haavu näos ja peas ning ka ribide murru. Takistades kannatanul abi kutsumist, villase sokiga ja kaasa toodud kleeplindiga kattis kinni tema hingamisteed – suu ja nina. Peale seda lasi korterisse sisse Stanislav Semjonovi, kellega koos sidusid nööri ja kleeplindiga kinni kannatanu käed ja jalad, takistades avada kleeplindi ja villase sokiga suletud hingamisteed, mille tõttu toimus eaka naisterahva aeglane lämbumine, millega põhjustas Xxxle kannatusi ning seejärel otsisid nad võõra vara varastamise eesmärgil läbi kannatanu korteri kõik ruumid, mille tulemusena varastasid: mobiiltelefoni Nokia 1616 väärtusega 42 eurot; Venemaal toodetud 2 plokki sigarette Arktika väärtusega 10,40 eurot; toiduaineid: jogurt Activia maksumusega 1,40 eurot, kalakonservid maksumusega 3,60 euro, hautatud liha purgis maksumusega 1,50 eurot, 2 tumedat šokolaadi Kalev, üldmaksumusega 2 eurot, makaronipakk väärtusega 0,50 eurot ja mobiiltelefon Motorolla (ei ole materiaalset väärtust) ja kaks eurot sularaha, tekitades materiaalset kahju kokku 63,40 eurot ulatuses. Seejärel Maslov ja Semjonov lahkusid varastatuga sündmuskohalt, jättes läbipekstud ja kinniseotud kannatanu korteri koridori põrandale. Mõne aja pärast seoses suu ja ninaavade sulgumisega kanatanu suri mehhaanilise lämbuse tõttu. Seega pani Konstantin Maslov toime tapmise, mis oli seotud röövimisega ja piinaval viisil s.o.

§ 114p 1, 5 ettenähtud kuriteo.

Stanislav Semjonovit süüdistatakse selles, et ta kokkuleppel ja koos Konstantin Masloviga

1. aprillil
2. aastal ajavahemikul 17.00-18.00, tegutsedes omakasu ajendil, nimelt eesmärgiga röövida sigarettidega kauplevat eakat naist Xxxt sünd.1931a., peale seda, kui Konstantin Maslov tungis kliendi ettekäändel Narva linnas aadressil Xxxasuvasse korterisse ning kannatanu vastupanu mahasurumiseks, ähvardas teda noaga, lõi küünarnukiga vastu nina, tekitades vanale inimesele haiget ja peale kannatanu kukkumist, peksis jalgadega vastu keha, tekitades talle hematoome, erinevaid haavu näos ja peas ning ka ribide murru, sisenes Stanislav Semjonov korterisse ja nägi, et kannatanu on läbipekstud ja tema hingamisteed – suu ja nina on kaetud kinni kleeplindiga ja villase sokiga koos Konstantin Masloviga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kannatusi, sidus nööri ja kleeplindiga kinni tema käed ja jalad, takistades tal kutsuda abi ja avada kleeplindi ja villasse sokiga suletud hingamisteed, mille tõttu toimus eaka naisterahva aeglane lämbumine. Peale seda otsisid nad võõra vara varastamise eesmärgil läbi kannatanu korteri kõik ruumid, mille tulemusena varastasid: mobiiltelefoni Nokia 1616 väärtusega 42 eurot, Venemaal toodetud 2 plokki sigarette Arktika väärtusega 10,40 eurot, toiduaineid: jogurt Activia maksumusega 1,40 eurot, kalakonservid 4 1-12-8819 maksumusega 3,60 euro, hautatud liha purgis maksumusega 1,50 eurot, 2 tumedat šokolaadi Kalev, üldmaksumusega 2 eurot, makaronipakk väärtusega 0,50 eurot ja mobiiltelefon Motorolla (ei ole materiaalset väärtust) ja kaks eurot sularaha, tekitades materiaalset kahju kokku 63,40 eurot ulatuses. Seejärel Maslov ja Semjonov lahkusid varastatuga sündmuskohalt, jättes läbipekstud ja kinniseotud kannatanu korteri koridori põrandale. Mõne aja pärast seoses suu ja ninaavade sulgumisega kanatanu suri mehhaanilise lämbuse tõttu. Seega pani Stanislav Semjonov toime tapmise, mis oli seotud röövimisega ja piinaval viisil s.o.

§ 114p. 1, 5 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Maslov ei tunnistanud kohtuistungil oma süüd tapmises ning selgitas kohtus, et tunnistab ennast süüdi ainult röövimises, vargustes ning ebaseaduslikus sissetungimises. Temal oli vaja raha. Ta teadis, et hukkunud vana naine tegeles salasigarettide müümisega. Arvas, et kannatanu kodust leiab ta raha üles. Tal oli tema sõbra Semjonoviga eelnev kokkulepe, kuhu ja milleks nad lähevad. Tema mäletamist mööda initsiaatoriks oli tema. Nad võtsid kaasa spordikoti, kleeplindi ja noa, et kannatanut hirmutada. Esialgu ta sisenes kannatanu korterisse üksinda, näitas nuga. Kannatanu hakkas teda välja tõukama, pööras teda ringi ning kui ta kiskus temalt enda käe lahti, tabas küünarnukiga juhuslikult vastu kannatanu nina. Kannatanu kukkus maha ja ta hakkas teda kleeplindiga siduma. Alguses mässis kleeplindiga kinni kannatanu suu. Põrandal vedeles ka mingi suss, ta pani sussi peale ja mässis selle kleeplindiga külge. Pärast seda sidus kinni kannatanu käed ja jalad. Kannatanut sidudes, kontrollis eraldi, et nina oleks avatud, et ta ei lämbuks. Kannatanu ninast jooksis verd - 2-3 minutit ja siis peatus. Kannatanu sel ajal hingas. Kui sidus kinni, lasi Semjonovi sisse ja nad hakkasid korterit läbi otsima. Ajal, mil nad lahkusid korterist, kannatanu lamas põrandal, hingas ja oli elus ning teadvuses - ta liigutas kätt, sõrmi. Tema mäletamist mööda ta tõmbas noaga randme piirkonnas, kus mässis kinni kleeplindi, ja lõikas kleeplindi läbi käte peal. Ta arvas, et kannatanu tõuseb püsti ja vabastab end ise, kõige tähtsam on käed. Korterist nad leidsid sigaretid, 2 telefoni, natuke raha ja toiduained. Panid kõike selle spordikotti. Tema teksapükstel ja kampsuni varrukal olid vereplekid, kuna kui ta sidus kannatanut kinni, tilkus pükstele verd tema ninast. Kui mässis kannatanu suud kinni, määris varrukad. Üks röövitud telefon jäi tema kätte. See võeti ära tema tabamisel. Plokk või 1,5 plokki sigarette müüs koos Semjonoviga Soldino rajoonis kohe maha. Raha jõid ära. Mis sai toidust, ta ei mäleta juba. Kavatsust kannatanu ära tappa nendel ei olnud. Nad arvasid, et kannatanu elas jõukuses. Kui nad hakkasid korterit läbi otsima, olid šokis, et tal ei olnudki mitte midagi. Nad Semjonoviga otsustasid röövida just seda vanamemme, kuna arvasid, et kannatanu on vana ja asi tuleb lihtsam ja kiirem. Raha oli vaja juba järgmisel päeval. Enne röövimist Semjonov tema palvel võttis ühiselamust kaasa spordikoti, kus olid kleeplint ja nuga. Samuti seletas Maslov, et, tõepoolest, ta oli käinud vanaisa suvilas, tal oli teada, et vanaisa ei luba tal ilma tema loata suvilas käia. Majakesse sisenes ta akna kaudu. Ta pani toime kaks vargust suvilatest. Esimesest majakesest võttis ta teekannu, pliidi ja veel midagi. Kõik viis Semjonovi tuppa. Teisest majakesest võttis ta 3 nurklihvijat ja 1 lihvimismasina. Ühe peitis pööningule, teise viskas ära, sest see ei töötanud. Lihvimismasina pantis ta pandimajja. Süüdistatav Semjonov andis kohtus ütlusi selle kohta, et enne kuriteo toimepanemist töötas ta Venemaal, Peterburis, lukksepp-koostajana.

1. või
2. märtsil ta tuli Narvasse, et vahetada 5 1-12-8819 dokumente ning kohtus Masloviga. Ta tegi ettepaneku röövida kannatanut, ta vajas sel ajal raha ja nõustus. Nad eeldasid, et kannatanu korterist saavad raha, kuna nad teadsid, et kannatanu müüs sigarette ja viina. Enne kannatanu korterisse minekut nad astusid ühiselamust, sest Maslov küsis, kas on midagi, millega kannatanut kinni siduda, kui vaja läheb. Ta vastas, et tal on olemas kleeplint, ja läks selle järele. Võttis ka koti kaasas, et panna sinna varastatud asjad. Maslov helistas fonolukku ning ütles kannatanule midagi „sigarettide järele“ taolist. Nad kahekesi sisenesid trepikotta, tema jäi alla, Maslov läks trepist ülesse, astus korterisse ja pani enda järel ukse kinni. Maslov viibis korteris kannatanuga üksi 15-20 minutit, siis Maslov tegi ukse lahti ja kutsus teda. Kui sisenes korterisse, siis nägi, et kannatanu lamas kinniseotuna põrandal esiku kaugemas otsas, kannatanu suu oli kinni kleebitud, käed ja jalad kinni seotud ehitusteibiga. See oli seesama teip, mille nad võtsid ühiselamust. Kannatanu näol oli veri ninast, ta üritas midagi öelda, karjatada. Tema ise ei ole kasutanud vägivalda kannatanu suhtes. Alguses oli ta šokiseisundis. Siis Maslov ütles, et korter tuleb läbi otsida, hakkasid kahekesi läbi otsima. Ta ei oska öelda, miks ta ei läinud ära. Nad otsisid kannatanu korterist raha, väärisehteid, kuid mitte midagi väärtuslikku ei leidnud. Maslov ütles, et leidis raha umbes 2 eurot. Nad leidsid üle 2 ploki sigarette, 3 vana telefoni ja toiduained - šokolaadid, kommid, jogurt Activia ja midagi veel, mida ta ei mäleta. Ta tahtis süüa, napsitada, suupistet võtta. Sellepärast võttiski toiduained. Sugulaste käest ta ei tahtnud raha küsida, aga napsitada tahtis. Siis nad läksid korterist ära, tema lahkus esimesena, Maslov jäi veel natukeseks ajaks sinna. Nagu Maslov ütles talle hiljem, ta lõikas kleeplindi läbi ning kannatanu saab end vabastada. Kui ta lahkus korterist, kannatanu nägu oli kaetud mingisuguse palitu või riidetükiga. Ta lamas kinniseotuna esiku kaugemas otsas, hingas, tegi häält, s.t oli kuulda, et ta hingab, sest katkise nina tõttu oli tema hingamine korina või lurina moodi. Tema arvamusel ei olnud kannatanu elu ja tervis ohus. Maslovi riietel oli verd - teksapükstel ja kampsuni varrukatel. Kannatanu Xxx selgitas kohtus, et hukkunu on tema õde. Õde elas üksi, õel endal ei olnud lapsi, ta oli invaliid. Õde sai igapäevaeluga hakkama, kuid tal oli peaaju vähk ning temale tegi operatsiooni. Ta oli adekvaatne, sai kõigest aru. Õele toodi sigarette ja tema sai sellest ainult 2 senti sigaretipakilt, et raha teenida - ta toitis hulkuvaid kasse, mille peale kulutas palju raha. Õe surmast ta sai teada naabrite käest. Ta jooksis kohe sinna kohale, kuid seal oli juba politsei ning teda sinna sisse ei lastud. Räägiti, et ta oli kinni seotud, ning teda mõnitati. Teda lasti korterisse siis, kui õe ära viidi. Kuid uks oli avatud ja ta nägi, et õde lamab esiku põrandal maas kinniseotult. Ning kui ta korterisse astus, siis nägi, et seal oli palju verd. Kannatanu Maslov selgitas kohtus, et Konstantin Maslov on tema lapselaps. Konstantin oli juba lapsepõlvest peale vargakommetega poiss. Kui on kuskil midagi ripakil, siis ta kindlasti vehib selle sisse. Konstantin on ka ema ja tema tagant raha varastanud. Nende vahel ei olnud mingeid suhteid. Kui lapselaps vanglast vabanes, siis ta kordagi isegi ei tulnud tema juurde. Konstantin teadis kus asub tema suvila, aga ta ei lubanud kellelgi iseseisvalt tema suvilat kasutada. Suvilasse on sisse tungitud kahel korral. Esimesel korral lõhuti aken, roniti sisse, käidi majas ringi, sigatseti, loobiti asju laiali, kuid midagi ei võetud. Teisel korral juhtus ühe või kahe päeva möödudes sama lugu, aken oli katki lõhutud, lahti võetud. Kõik aknad olid avatud, kuid midagi ei võetud. Kannatanu Xxx selgitas kohtus, et tema suvila asub aiandusühistus „Suur-Primorski“. Eelmise aasta detsembris tema suvilasse oli sisse tungitud. Tundmatud isikud surusid verandaklaasi välja, klaasi asetasid kasvuhoone kõrvale. Ronisid sisse, vaatasid ringi, seal ei olnud midagi. Püüti avada välisuks, kuid ei avanud. Ronisid uuesti teiselt poolt sisse, püüti samuti avada ka köögiuks, 6 1-12-8819 kuid kuna köögiaken oli hermeetiliselt suletud, siis lahti rebida seda akent ei olnud võimalik. Seda püüti lahti rebida, kuid klaas mõranes ja läks katki, ning pool aknaklaasi lõhuti ära, ning siis avati käega aknalink ja tungiti akna kaudu majja. Majas pöörati kõik pahupidi. Varastati pisiasju: nõukogudeaegse kohvikeetja, tööriistakasti kruvikeerajate ja võtmetega. Kogukahju moodustab 70,96 eurot. Kannatanu Xxx selgitas kohtus, et et tema suvila asub aiandusühistus „Suur-Primorski“. Tema suvilasse oli sisse tungitud kevadel, märtsikuus, avati ukse võtmega. Suvilast oli ära varastatud ketaslõikur ja lihvimismasin. Tunnistaja xxx selgitas kohtus, et tema vanem poeg Konstantin Maslov on lahke, ta ei ole vastutustundlik. Seltskonnas on ta alati esimene, eestvedaja. Ta on laisk, ei tahtnud õppida, valetas. 15-aastaselt ta alustas alkoholi tarbimist. Ta ei suutnud teda mõjutada. Viimasel ajal poeg püüdis töötada, kuid talle ei makstud palka. Tal oli ainult üks huvi – tütarlaps. Ta ei käinud kutsekoolis, täpsemalt öeldes, ta astus kutsekooli sisse, kuid käis seal ainult söömas ja arvutit mängimas. Viimane kord ta järjekordselt varastas kodust asju, jooksis minema, ning alates
3. veebruarist ta enam kodus ei elanud. Sellest, et tema poeg pani toime raske kuriteo sai ta teada siis, kui ta oli juba vahi alla võetud. Tunnistaja xxx selgitas kohtus, et Stanislav Semjonov on tema lapselaps. Temal oli probleemne perekond. Stanislav kasvas tema juures 2-klassist alates. Vanemad sõitsid ära Venemaale. Siis, kui Stanislav sai 18-aastaseks, ta on kui eestkostetav, talle on ette nähtud tuba. Talle anti tuba, kuid ta praktiliselt ei elanud seal, sest ta sõitis kohe Sankt-Peterburi tööle. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Stanislav Semjonov on tema nõopoeg. Ta sai teada, et Stanislavit otsitakse seoses raske kuriteoga, kuna tuttavad hakkasid helistama, ning kuulutus oli juba internetti üles pandud. Siis võeti isaga ühendust, et ta pidi tööle tulema, kuid ta tööle ei tulnud. Isa sõitis kohe kohale, nad püüdsid, autoga linnas sõites, ta üles leida, kuid ta tuli ise tema juurde. Stanislav oli hirmunud ja eriti palju ei rääkinud, ütles ainult, et „olime seal, käisime suitsude ja viina järel, ning et ülejäänud saame hiljem teada“. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta tunneb Maslovit ja Semjonovit piisavalt kaua, suhtlesid 5 aastat. Seda, et nad kavatsesid kannatanule kallale tungida, ta ei teadnud, sellest ta sai teada alles peale juhtunut. Nad tulid tema juurde peale juhtunut.
4. aprillil 2012 umbes kella 18.00 paiku ta oli kodus ning kohtus nendega tema maja trepikojas. Temaga koos oli sõbranna Xxx. Maslov ja Semjonov tulid tema juurde kohe peale juhtunut. Nad olid ärritunud ja närvis. Konstantin Maslovil olid püksid verised, ta oli üleni verega koos. Neil oli kott kaasas. Semjonov ei olnud verega koos, kuid ta oli väga närvis, ta silmad vilasid rahutult ringi, nagu oleks midagi juhtunud. Maslov ja Semjonov mõlemad ütlesid talle, et nad peksid naisterahvast, võtsid tal asjad ära, et nad röövisid teda ja kõik. Nad küsisid, et kas kannatanu vähemalt elus on, Maslov ja Semjonov ütlesid, et kõik on korras, ning kõige ülejäänud kohta ka vastasid et kõik on korras. Semjonov ja Maslov kutsusid kannatanut jõhkralt, sõnaga suka („lita“ vene keeles). Maslov selgitas et tal jope ja teksapüksid verised, kuna ta peksis kannatanut. Maslov ja Semjonov rääkisid, et neil õnnestus varastada kannatanu korterist telefonid, toiduained, sigaretid ja alkohoolsed joogid. See kõik oli nende koti sees. Ta sai järgmisel päeval teada et vanamemm suri ära, siis ta võttis ühendust Semjonovi ja Masloviga, kohtus nendega ning ütles, et nad läheksid uurija juurde ja tunnistaksid üles kõiges ise või siis tema läheb ja räägib ära. Maslov ja Semjonov ütlesid: „Minge, meie ei lähe“ ja läksid minema. 7 1-12-8819 Kinnitab eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et Maslov hakkas neile rääkima oma tütarlapse Katja juuresolekul, et ta ainult lõi kannatanule vastu nina, ta ei rääkinud, kuidas ja millega ta lõi. Maslov rääkis neile veel, et ta kleepis vanamemme suu ja käed teibiga kinni. Kuid nagu ta hiljem ütles, et pärast kui ta ära hakkas minema, vabastas ta vanamemme käed, lõigates natuke teibi lahti. Nad küsisid temalt kuidas vanamemm hingata siis sai, kui ta suu oli kinni teibitud. Mille peale Maslov vastas, et nuuksus natukene, kuid hingas. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Xxx oli tema naaber, ta käisin alati Xxx juures sigarettide järele. Peale Lihavõttepühi ta läks Xxx juurde kella 8.30 paiku, koputas, ukse taga oli vaikus. Ta helistas fonolukust, samuti keegi ei vastanud. Siis läks teist korda pärast tema juurde, koputasin uksele, seejärel helistas fonolukust. Tavaliselt käib Xxx kell 9 väljas kasse toitmas. Lükkas välisust, see ei olnud lukus. Esimene uks oli tihedalt kinni, teine uks oli praokil natuke. Astus juurde ja nägin, et Xxx on kaltsudega kaetud, ta jalad ja käed olid kinni seotud, Xxx pea all oli veri. Korteris oli kõik segi pööratud ja kõik laiali pillutud. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et talle kuulub Puškini 19 asuv pandimaja. Politsei poolt pandimajast äravõetud lihvimismasina andis panti Konstantin Maslov. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et kuulis, kuidas Semjonov ja Maslov kavatsevad minna kellegi vanamemme juurde ja panna toime röövimise. Täpsemalt alustas seda vestlust Kostja, kuna tal oli kiiresti raha vaja, nagu ta ütles – tüdruksõpra trahvid ära maksta, ning ta tahtis sinna üski minna, kuid Semjonov ütles, et ta ei lase tal üksi minna. Mõne aja pärast seda nad kohtusid Maslovi ja Semjonoviga, kelle käes oli spordikott, milles olid viin ja sigaretid. Maslovil olid jope ja teksapüksid verega määrdunud. Maslov ütles neile, et tema koos Semjonoviga röövis sedasama vanamemme. Keegi süüdistatavatest kinkis talle varastatud mobiiltelefoni. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta tunneb süüdistatavaid. Ta oli Xxx Xxx juures, kui Semjonov ja Maslov tulid trepikotta sisse. Maslov oli verine, ning erutatud seisundis. Nad ütlesid, et lõid juhuslikult vanamemme – tädi Valjat. Nägi, mida nad kannatanu korterist kaasa võtsid sigaretid, šokolaadi, vorsti vist. Ta küsisin kas nad tapsid või mitte, tal tekkis kahtlus. Nad ütlesid, et nad ei tapnud. Maslov rääkis, et ta lõi tädi Valjat vastu nina, veel rääkis ta, et ta kleepis vanamemmel teibiga suu ja käed kinni. Ta tegi seda selleks, et ta ei karjuks, kuna tal ei saadud kuidagi suud kinni panna. Ta ütles, et vanamemm nuuksus natuke, kuid hingas. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Konstantin Maslov on tema poissõber. Seda, et Maslov ja Semjonov panid toime vanamemme röövimise sai ta teada samal päeval. Hommikul nad läksid sõbra juurest ära ja hiljem helistasid ja ütlesid, et nad varsti tulevad. Kui Maslov ja Semjonov tulid, nad olid erutatud. Maslovi riided olid verised. Maslov ütles, et vanamemmel tuli ninast verd, ütles, et vanamemm kukkus ja tal hakkas ninast verd tulema, ning tal said riided veriseks. Maslov ja Semjonov näitasid talle varastatud asju - viina ja sigaretid ja veel oli midagi. Samuti ütles Maslov, et väidetavalt ta lõi juhuslikult küünarnukiga seda vanamemme, ütles veel, et sidus vanamemme teibiga kinni. Ta sidus ta teibiga kinni, et ta ei rabeleks. Veel ütles Maslov, et ta sidus tal käed ja jalad kinni, kuid sellest, et vanamemm suri, ei rääkinud ei Stas ega Kostja. Sellest, et vanamemm on surnud, nad said teada alles paari päeva pärast. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta tunneb süüdistatavaid. Ühel õhtul ta tuli oma endise poisssõbra juurde Xxxaadressile, Maslov ja Semjonov tulid sinna hiljem. Nad hakkasid pärima, sest Maslovil olid teksapüksid verised. Maslov ja Semjonov ütlesid, et nad ei tahtnud seda teha, et Maslov lihtsalt lõi vanamemme vastu nägu, kuna too karjus, ja kõik. Nad võtsid temalt ära toiduained, asjad ja läksid sealt minema. Neil oli suur kott, nad hakkasid kotist asju välja võtma, seal olid sigaretid, viin, 8 1-12-8819 jogurtid, šokolaadid, konservid. Maslov ja Semjonov otsustasid röövida just seda vanamemme, sest nad teadsid, et kannatanu müüs sigarette ja viina, nad vist tahtsid viina juua, aga raha selleks ei olnud. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja sündmuskohal tehtud videosalvestisega (kohtutoimiku lk 1-54), millest nähtub, et sündmuskohaks on korter aadressil Xxx. Protokolli kohaselt on tuvastatud, et selles korteris oli toime pandud röövimine, sest selle korteri esikust oli leitud kannatanu surnukeha ning põrandal surnukeha ees on fikseeritud hulgaliselt kuivanud vere tükki ja pritsmeid. Laiba jalad olid põlvedes painutatud, käed olid küünarnukkides painutatud ja surutud vastu rinda. Jalgade all on punane kootud suss. Käed on kämbla ja randme piirkonnas kleeplindiga kinni mässitud, kleeplindi all on käed paeltega kapronkangaga kinni seotud. Nägu on rohkesti verega määrdunud. Suu ja ninaavad on suletud punase kootud sussiga, mis oli ära võetud ja pakendatud ümbrikusse, mis oli kleeplindiga kinni kleebitud. Selle all on veel üks kleeplindi kiht, millega kleebiti kinni suu. Kleeplindilt on võetud proovid DNA uuringu jaoks ning kõik on pakendatud. Partisani tn 1a asuva sündmuskoha vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 55-57), kust nähtub, et vaadeldud oli trepikoja esimese ja teise korruse vahel olev aknalaud. Aknalaualt on leitud vereäie, mille jättis süüdistatav K.Maslov. Sellest äigest võeti kaabe, et määrata asjas DNA ekspertiis tuvastamaks, kellele see kuulub. Asitõendite vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 58-62), kust nähtub, et vaatluse objektiks on tunnistaja Xxx Xxxilt ära võetud halli-musta värvi korpuses mobiiltelefon Nokia
5. Mingeid rikkumisi ja jälgesid mobiiltelefonil ei ole. Telefoni ekraan on tavaline, telefon nuppudega. Tagumise paneeli avamisel oli leitud IMEI-kood. Vaatluse objektiks on tunnistaja Xxx Xxxilt ära võetud kiri, mille sees on venekeelne tekst. Narvas Xxxasuva ühiselamu toa läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega (kohtutoimiku lk 6267), kust nähtub, et läbiotsimisel osalenud Stanislav Semjonov andis läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja koti, millesse tema koos K.Masloviga panid kannatanult varastatud vara, ning enda riided, mida ta kandis kuriteo toimepanemisel. Asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kohtutoimiku lk 68-78), kust nähtub, et vaatluse käigus olid tunnistatud asitõenditeks läbiotsimisel ära võetud või S.Semjonovi poolt vabatahtlikult välja antud esemed, mis omavad selle kuriteoga seost: kott, kuhu pandi asjad, kommikarbid, nahkkindad jm esemed. Asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kohtutoimiku lk 79-86), kust nähtub, et vaatluse käigus olid tunnistatud asitõenditeks Konstantin Maslovilt äravõetud telefon Nokia 1616, punase käepidemega nuga, pearätik ja Konstantin Maslovile ühiselamusse jäetud kiri. Asitõendite vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 87-89), kust nähtub, et vaatluse objektiks on kahtlustatav Konstantin Maslovilt kinnipidamisel ära võetud sinist värvi kampsun. Kampsun on villane, kampsuni esiosast on avastatud veresarnased jäljed. Selle tõttu antud kampsun oli saadetud DNA ekspertiisile. Vaatluse objektiks on tumepruuni värvi nahast vabaajajalatsid, mis olid kahtlustatav Konstantin Maslovilt kinnipidamisel ära võetud. Jalatsite sisetallal ja välisküljel on tähis OUTDOOR. Jalatsite keele välisküljel on tootja logo. Vereplekki tuvastamiseks antud jalatsid olid saadetud DNA ekspertiisile. Asitõendite vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 90-91), kust nähtub, et vaatluse objektiks on kahtlustatav Stanislav Semjonovilt kinnipidamisel ära võetud musta värvi nahast spordijalatsid, mis 9 1-12-8819 olid kahtlustatav Semjonovilt kinnipidamisel ära võetud. Jalatsite sisetallal ja välisküljel on tähis LINSHI. Vereplekki tuvastamiseks antud jalatsid olid saadetud DNA ekspertiisile. Politseitöötaja poolt koostatud ettekanne koos fototabeliga (kohtutoimiku lk 92-94), kust nähtub, et korraldatud operatiivtoimingutega on 04.04.2012 selgitatud välja, et naisterahva tapmises kahtlustatav Konstantin Maslov, ik 39302253711 võis tapetud naisterahva verega määrdunud jope ja tapetud naisterahva sidumiseks kasutatud kleeplinti visata prügikasti, mis asub Narva, Tiimani 2 aadressil asuva maja juures. Korraldatud operatiivtoimingute raames oli selgitatud välja, et Adelan Prügiveod firma prügiauto võtab eelmainitust prügikonteinerist prügi üks kord nädalas neljapäeviti kella 8.00 paiku. Kell 7.56 05.04.2012 Adelan Prügiveod prügiauto abil eelmainitud prügikast oli toimetatud Narva Sorteerimiskeskuse territooriumile, kus oli ümber lükatud ja prügi läbi vaadatud, kuid jopet ega kleeplinti ei olnud avastatud. Kuna kahtlustatav võis aadressi sassi ajada, minu palvel 05.04.2012 kella 11.40 paiku Adelan prügiveod prügiauto toimetas Partisani-Tiimani rajooni prügikastidest korjatud prügi samuti Narva Sorteerimiskeskuse territooriumile. Prügi läbivaatamisel oli avastatud selle hulgast tumesinist värvi jope pruunide plekkidega. Antud jope parempoolsest taskust oli avastatud halli värvi kleeplindi rull. Eelmainitud jope koos kleeplindi rulliga oli toimetatud Narva politseijaoskonda ning üle antud R.Ippolitovile. Pandimaja ja Konstantin Maslovi vahel 02.04.2012 sõlmitud leping (kohtutoimiku lk 95), mille kohaselt Konstantin Maslov pantis lihvimismasina, mis oli varastatud suvemajast. Asitõendite vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 96-100), kust nähtub, et oli vaadeldud lihvimismasin, mis oli ära võetud pandimajast. Protokollist nähtub, et lihvimismasin on tagastatud kannatanu Xxxile. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 101-103), kust nähtub, et 03.04.2012 oli vaadeldud Aiandusühistus Primorski Albatrossi tänaval asuv aiamaja nr xxx, kuhu tungiti sisse. Asitõendite vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 104-107), kust nähtub, et oli vaadeldud telefon Motorola, telefon ei olnud töökorras. Vaatlus on läbi viidud kannatanu Xxx juuresolekul, kes tundis selles telefonis ära tapetud õele kuuluva telefoni. Asitõendite vaatlusprotokoll (kohtutoimiku lk 108-113), kust nähtub, et oli vaadeldud sorteerimiskeskusest leitud jope ja selle jope taskus olev kleeplindi rull. Surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 143 koos fototabeliga (kohtutoimiku lk 114-122), kust nähtub, et eksperdiarvamus Xxx surma kohta on järgmine:
6. Xxx surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus suu ja ninaavade sulgusest. Kannatanu surm saabus mitte vähem kui 36-40 tundi enne kohtuarstlikku lahangut võimalik, et 01.04.
7. a kl 17.0021.00 paiku.
8. Xxx surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: põrutushaavad, marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool näol-kõrvalestal; nahaalused verevalumid vasakul labakäel; parema VI-VII roide murd. Triibukujulised marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad vasakul pool näol-kõrvalestal (vigastused nr 1,2, 3, 4, 7, 8) on tekitatud mitmetest löökidest kängitsetud jala ja/või servi ja tahke omava esemega. Parema V-VI roide painutusmurd on tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusika, jalaga) või surumisest sellise esemega rindkere piirkonda.
9. Peale vigastuste saamist kannatanu oli võimeline iseseisvalt liikuma teatud aja jooksul, mis ei ole täpselt määratav kuid võib olla mõõdetav minutites-kümnetes minutites.
10. Toksikoloogiauuringul Xxxsurnukeha verest ega uriinist etanooli ei leitud. DNA ekspertiisiakt (kohtutoimiku lk 123-149), kust, muuhulgas, nähtub, et 10 1-12-8819
11. Teise sündmuskoha vaatluse (Xxx) käigus võetud DNA proovid 2.
12. Esimese ja teise korruste vahel trepiplatsil aknalaua pealt võetud proovist (objekt nr 15, kahel tampoonil, sisaldas eeltesti alusel verd, proov B120450) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxx (vt arvamuspunkt nr 8.1.) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Konstantin Maslov'i ja Stanislav Semjonov'i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga.
13. Prügikonteinerist leitud ja võetud objektid: 3.
14. Kahtlustatavale Maslov'ile kuuluv jope, pakk nr
15. objekt nr 23 3.1.
16. Alljärgnevalt loetletud proovidest (sisaldasid eeltesti alusel verd): - esimene proov jopelt (paremalt küljelt, proov B120421); - teine proov jopelt (paremalt hõlmalt, proov Bl 20422) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxx (vt arvamuspunkt nr 8.1.) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Konstantin Maslov'i ja Stanislav SemjonovM võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. 3.
17. Jope taskust leitud halli teibi rull, pakk nr
18. objekt nr 24 3.2.
19. Alljärgnevalt loetletud proovidest (sisaldasid eeltesti alusel verd): - teine proov halli teibi rullilt (rulli seest, proov B120412); - kolmas proov halli teibi rullilt (rulli servalt, proov B120413) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Nendes DNA profiilides on olemas kõik Xxx (vt arvamuspunkt nr 8.1.) võrdlusproovist määratletud profiilis esinevad alleelid. Lisaks on mõlemast loetletud proovist saadud profiilis ilmsiks tulnud üks kuni kaks lisaalleeli. Saadud DNA profiilid ei ole seostatavad Konstantin Maslov'i ega Stanislav Semjonov'i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. 4.
20. Verekahtlase määrdumisega musta-valgekirju pearätt, pakk nr 1, objekt nr 17 4.1.
21. Musta-valgekirjult pearätilt võetud teisest proovist (sisaldas eeltesti alusel verd, proov B120418) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxx (vt arvamuspunkt nr 8.1.) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Konstantin Maslovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Stanislav Semjonovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. 4.1.
22. Musta-valgekirjult pearätilt võetud esimesest proovist (sisaldas eeltesti alusel verd, proov B120417) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxx (vt arvamuspunkt nr 8.1.) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Konstantin Maslovi ja Stanislav Semjonovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. 4.
23. Pruuni värvi tossud, pakk nr 2, objekt nr 21 4.5.
24. Paremalt tossult võetud teisest proovist (kannaosalt, sisaldas eeltesti alusel verd, proov Bl20424) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxx (vt arvamuspunkt nr 8.1.) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Konstantin Maslovi ja Stanislav Semjonovi võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. 4.5.
25. Paremalt tossult võetud kolmandast proovist (küljelt, sisaldas eeltesti alusel verd, proov B120425) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Xxx'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Stanislav Semjonov'i võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Konstantin Maslov'ilt pärineva bioloogilise 11 1-12-8819 materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi“. K. Maslovi ja S. Semjonovi poolt voodilinale jäetud jälgede ekspertiisi akt (kohtutoimiku lk 150161), kust nähtub, et ekspertiisiks esitatud voodilina tükkidele talletunud jalatsijälje fragmendid (vt foto 1 vasakpoolne ning foto 2 ja 5) võivad olla jäetud (D)* ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga (objekt 21; vt foto 10 ja lisa 2A). Ekspertiisiks esitatud voodilina tükkidele talletunud jalatsijälje fragmendid (vt foto 1 parempoolne ning foto 3 ja 4) võivad olla jäetud (D)* ekspertiisiks esitatud jalatsitega (objekt 21; vt foto 10 ja lisa 2A). Ekspertiisiks esitatud voodilina tükkidele talletunud osades jäljefragmentides (vt foto 6-9) ei ole välja kujunenud piisavalt mustrielemente ning seetõttu ei ole võimalik neid võrdlusuuringus kasutada. K. Maslovile tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 37 (kohtutoimiku lk 163-165), kust nähtub, et:
26. Kahtlustatav Konstantin Maslov ei kannata mingi psüühilise haiguse all. Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal (01.04.2012.a kuni 02.04.2012.a) ei esinenud tal mingit ajutist vaimutegevuse häiret, ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima.
27. Käesoleval ajal kahtlustatav Konstantin Maslov ei kannata mingi vaimuhaiguse all, ta on suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist, ta võib eeluurimise ja kohtu ette astuda. S.Semjonovile tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 38 (kohtutoimiku lk 166-170), kust nähtub, et:
28. Kahtlustatav Stanislav Semjonov ei kannata mingi psüühilise haiguse all. Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal (01.04.2012.a kuni 02.04.2012.a) ei esinenud tal mingit ajutist vaimutegevuse häiret, ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima.
29. Käesoleval ajal kahtlustatav Stanislav Semjonov ei kannata mingi vaimuhaiguse all, ta on suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist, ta võib eeluurimise ja kohtu ette astuda. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.
30. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Konstantin Maslovi süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Samal ajal asub kohus seisukohale, et Semjonovi tegevust tuleb kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 7,9 järgi.

3.

1. Surnu ekspertiisiaktiga nr 143 on tõendatud, et Xxx surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus suu ja ninaavade sulgusest. Kannatanu surm saabus mitte vähem kui 36-40 tundi enne kohtuarstlikku lahangut võimalik, et 01.04.
2. a kl 17.00-21.00 paiku. Peale selle, Xxx surnukehal sedastati mitmeid teisi kahavigastusi - põrutushaavad, marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool näol-kõrvalestal; nahaalused verevalumid vasakul labakäel; parema VI-VII roide murd. 12 1-12-8819 Triibukujulised marrastused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad vasakul pool näolkõrvalestal (vigastused nr 1,2, 3, 4, 7, 8) on tekitatud mitmetest löökidest kängitsetud jala ja/või servi ja tahke omava esemega. Parema V-VI roide painutusmurd on tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusika, jalaga) või surumisest sellise esemega rindkere piirkonda. Seega antud ekspertiisiaktiga on tõendatud, peale surma põhjuse, ka see, et enne surma saabumist oli kannatanu läbi pekstud. 3.
3. Mõlemad süüdistatavad ei tunnistanud end süüdi tapmises, kuid tunnistasid üles röövimise toimepanemist kannatanu suhtes. Vastavalt süüdistatava Maslovi poolt antud ütlustele, esialgu ta sisenes kannatanu korterisse üksinda, näitas nuga. Kannatanu hakkas teda välja tõukama, pööras teda ringi ning kui ta kiskus temalt enda käe lahti, tabas küünarnukiga juhuslikult vastu kannatanu nina. Kannatanu kukkus maha ja ta hakkas teda kleeplindiga siduma. Alguses mässis kleeplindiga kinni kannatanu suu. Põrandal vedeles ka mingi suss, ta pani sussi peale ja mässis selle kleeplindiga külge. Pärast seda sidus kinni kannatanu käed ja jalad. Kannatanut sidudes kontrollis eraldi, et nina oleks avatud, et ta ei lämbuks. Kannatanu ninast jooksis verd - 2-3 minutit ja siis peatus. Kannatanu sel ajal hingas. Kui sidus kinni, lasi Semjonovi sisse ja nad hakkasid korterit läbi otsima. Ajal, mil nad lahkusid korterist, kannatanu lamas põrandal, hingas ja oli elus ning teadvuses - ta liigutas käsi, sõrmi. Tema mäletamist mööda ta tõmbas noaga randme piirkonnas, kus mässis kinni kleeplindi, ja lõikas kleeplindi läbi käte peal. Ta arvas, et kannatanu tõuseb püsti ja vabastab end ise, kõige tähtsam on käed. Korterist nad leidsid sigaretid, 2 telefoni, natuke raha ja toiduained. Panid kõike selle spordikotti. Süüdistatav Semjonov andis ütlusi selle kohta, et Maslov tegi temale ettepaneku röövida kannatanut, ta vajas sel ajal raha ja nõustus. Nad eeldasid, et kannatanu korterist saavad raha, kuna nad teadsid, et kannatanu müüs sigarette ja viina. Enne kannatanu korterisse minekut nad astusid ühiselamust, sest Maslov küsis, kas on midagi, millega kannatanut kinni siduda, kui vaja läheb. Ta vastas, et tal on olemas kleeplint, ja läks selle järele. Võttis ka koti kaasas, et panna sinna varastatud asjad. Maslov helistas fonolukku ning ütles kannatanule midagi „sigarettide järele“ taolist. Nad kahekesi sisenesid trepikotta, tema jäi alla, Maslov läks trepist ülesse, astus korterisse ja pani enda järel ukse kinni. Maslov viibis korteris kannatanuga üksi 15-20 minutit, siis Maslov tegi ukse lahti ja kutsus teda. Kui sisenes korterisse, siis nägi, et kannatanu lamas kinniseotuna põrandal esiku kaugemas otsas, kannatanu suu oli kinni kleebitud, käed ja jalad kinni seotud ehitusteibiga. See oli seesama teip, mille nad võtsid ühiselamust. Kannatanu näol oli veri ninast, ta üritas midagi öelda, karjatada. Tema ise ei ole kasutanud vägivalda kannatanu suhtes. Alguses oli ta šokiseisundis. Siis Maslov ütles, et korter tuleb läbi otsida, hakkasid kahekesi läbi otsima. Ta ei oska öelda, miks ta ei läinud ära. Nad otsisid kannatanu korterist raha, väärisehteid, kuid mitte midagi väärtuslikku ei leidnud. Maslov ütles, et leidis raha umbes 2 eurot. Nad leidsid üle 2 ploki sigarette, 3 vana telefoni ja toiduained - šokolaadid, kommid, jogurt Activia ja midagi veel, mida ta ei mäleta. Ta tahtis süüa, napsitada, suupistet võtta. Sellepärast võttiski toiduained. Sugulaste käest ta ei tahtnud raha küsida, aga napsitada tahtis. Siis nad läksid korterist ära, tema lahkus esimesena, Maslov jäi veel natukeseks ajaks sinna. Nagu Maslov ütles talle hiljem, ta lõikas kleeplindi läbi ning kannatanu saab end vabastada. Kui ta lahkus korterist, kannatanu nägu oli kaetud mingisuguse palitu või riidetükiga. Ta lamas kinniseotuna esiku kaugemas otsas, hingas, tegi häält, s.t oli kuulda, et ta hingab, sest katkise nina tõttu oli tema hingamine korina või lurina moodi. Tema arvamusel ei olnud kannatanu elu ja tervis ohus. Maslovi riietel oli verd - teksapükstel ja kampsuni varrukatel. 13 1-12-8819 Peale nende ütluste, kinnitavad just Maslovi ja Semjonovi poolt kuriteo toimepanemist ka tunnistajate Xxx, Xxxi, Xxxi, Xxx ja Xxx ütlused, kellele Maslov ja Semjonov rääkisid nende poolt toimepandud kuriteost, nimelt seda, et nad röövisid vanamemme, kes müüb sigarette, et Maslov kasutas vägivalda kannatanu suhtes, sidus kannatanut ning jättis kannatanut korterisse. Samuti süüdistatavad rääkisid ülalnimetatud tunnistajatele sellest, kuidas ja mida nad võtsid röövitud korterist ning näitasid tunnistajatele varastatud esemed. Ülalnimetatud kuriteo toimepanemist Maslovi ja Semjonovi poolt kinnitavad ka asjas kogutud dokumentaalset tõendid – muuhulgas, DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et Maslovi jopest ning jope taskust leitud halli teibi rullist leitud veri kulub kannatanu Xxxle. Samuti DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et Maslovilt äravõetud paremalt tossult võetud teisest proovist (kannaosait, sisaldas eeltesti alusel verd, proov Bl20424) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxx profiiliga. Osa Maslovi ja Semjonovi poolt hõivatud Xxx asjadest on üles leitud, vaadeldud ning lisatud asitõenditena kriminaaltoimiku juurde. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et korteri esikust oli leitud kannatanu surnukeha ning põrandal surnukeha ees on fikseeritud hulgaliselt kuivanud vere tükki ja pritsmeid. Laiba jalad olid põlvedes painutatud, käed olid küünarnukkides painutatud ja surutud vastu rinda. Jalgade all on punane kootud suss. Käed on kämbla ja randme piirkonnas kleeplindiga kinni mässitud, kleeplindi all on käed paeltega kapronkangaga kinni seotud. Nägu on rohkesti verega määrdunud. Suu ja ninaavad on suletud punase kootud sussiga. Selle all on veel üks kleeplindi kiht, millega kleebiti kinni suu. Tuginedes ülalnimetatud tõenditele loeb kohus tõendatuks, et just Maslov ja Semjonov panid toime kuriteo kannatanu Xxx vastu. 3.
4. Kohus on seisukohal, et Maslovi poolt toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud tapmiseks, mis oli seotud röövimisega ja piinaval viisil s.o.

§ 114p 1, 5 ettenähtud kuriteoks.

Subjektiivsest küljest eeldab

§114ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Konstantin Maslov pani

§ 114

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Konstantin Maslov, kattes villase sokiga ja kleeplindiga kinni kannatanu hingamisteed- suu ja nina, olles sidunud nööri ja kleeplindiga kinni kannatanu käed ja jalad, nii et kannatanu ei saaks ennast vabastada ka pärast kurjategijate lahkumist tema korterist, pidas võimalikuks surma tekitamise ja möönas seda, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Samuti oli Maslov teadlik, et kannatanu nina on vigastatud, ta nägi, et ninast jookseb veri. Kohus on seisukohal, et Maslov ei saanud arvestamata jätta seda, et siis, kui veri hakkab kuivama, sulgeb ta täielikult kannatanu ninaavad ning kannatanu aeglaselt, piineldes, lämbub. Sündmuskoha vaatlusptotokolliga on ümberlükatud Maslovi väide selle kohta, et tema, korterist väljumisel, lõikas kleeplindi läbi kannatanu käte peal (nagu nähtub nimetatud protokollist, vaatluse ajal kleeplint kannatanu käte peal on terve). Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et, andes niisuguseid ütlusi, püüab Maslov vähendada enda süü suurust ning enda vastutust. Kohus on seisukohal, et see fakt, et lämbumine tekitab inimesele eriti tugevad kannatusi, on üldtuntud. See annabki kohtule alust asuda seisukohale, et Xxx tapmine on toime pandud piinaval viisil ning Maslovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud § 114 p 1 järgi. 14 1-12-8819 Seega, Maslovi tahtlusega oli hõivatud kannatanule surma tekitamine piinaval viisil. Tema tegevuse ning kannatanu surma saabumise vahel on otsene põhjuslik seos. Kuna tegemist on röövimise käigus toimepandud tapmisega, asub kohus seisukohale, et Maslovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ka §114 p 5 järgi. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.5. Xxxile ning Xxxile kuuluva vara varguse ning Xxxile kuuluvasse ajamajja sissetungimise toimepanemine Konstantin Maslovi poolt on tõendatud, peale süüdistatava Maslovi enda ütlustega, ka kannatanute Xxxi, Xxxi ning Xxxi ütlustega. Samuti, nagu nähtub süüdistatava Semjonovi ütlustest, osa varastatud asjades hoidis Maslov Semjonovi ühiselamu toas. Xxxi majast varastatud lihvimasin oli üles leitud ning äravõetud pandimajast. Pandimaja omanik – tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et politsei poolt pandimajast äravõetud lihvimismasina andis panti Konstantin Maslov. Kõik ülalnimetatud tõendid on teine teisega kooskõlas ning tõendavad Maslovi süüd

§ 199ning 266 järgi.

Samas, peab kohus märkima, et ei ole tõendamist leidnud see, et Maslovi poolt toimepandud vargused tuleb kvalifitseerida süstemaatilisteks vargusteks. Ta pani toime vaid kaks varguseepisoodi ning antud varguste toimepanemine ilmselt ei olnud Maslovi sissetuleku allikaks. Seoses sellega ning samuti võttes arvesse seda, et kannatanu Xxxilt varastatud vara maksumus moodustab vaid 51,60 eurot, tuleb selle varguse kvalifitseerida

§ 218

lg 1 järgi ning selles episoodis Konstantin Maslovit

§ 199järgi õigeks mõista.

Xxxi vara vargus tuleb kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kuna Maslov pani selle varguse toime, olles isikuna, kes on varem karistatud varguse eest ning sissetungimisega. Subjektiivsest küljest eeldavad

§§ 266ja 199 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle hõivata ning tegi seda. Samuti oli Maslov teadlik sellest, et ta tungib majja, kus tal ei ole lubatud viibida. Vastavalt

§ 16

lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava Maslovi käitumises temale inkrimineeritavate kuritegude ettenähtud süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.6. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava Semjonovi tegevust tuleb kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi kuna tema tahtlus tapmise toimepanemisele ei leidnud kohtuliku uurimise käigus kinnitust. 15 1-12-8819 Mõlemad süüdistatavad väidavad, et nad leppisid eelnevalt kokku Xxx korterisse sissetungimisest ning kannatanu vara äravõtmisest ning omastamisest. Nende ütluste kohaselt, mõlemad möönisid, et Xxx suhtes osutub vajalikuks ka vägivalda kasutada, sealhulgas kannatanu siduda. Selleks võttis Semjonov Maslovi palvel oma ühiselamu toast kleeplinti. Mõlemad süüdistatavad aga väidavad, et kannatanu tapmisest nad eelnevalt kokku ei leppinud. Maslovi ning Semjonovi ütlused selles osas ei ole ümberlükatud teiste asja materjalidega. Samuti süüdistatava Semjonovi ütlustest nähtub, et kotis, kuhu ta pani kleeplindi, oli ka nuga olemas, kuid väidab, et sellest ta ei teadnud, kuna nuga ei märganud. Maslov ei palunud teda nuga kaasa võtta. Maslov kinnitas Semjonovi ütlusi ning samuti väitis, et ta ei palunud Semjonovit nuga kaasa võtta, kuigi ise kavatsenud kasutada nuga, et kannatanut ära hirmutada. Aga Semjonoviga sellest eelnevalt kokku ei leppinud. Kasutas nuga Semjonovi juuresolekuta. Semjonov väidab, et Maslov astus kannatanu korterisse üksinda ja pani enda järel ukse kinni. Maslov viibis korteris kannatanuga üksi 15-20 minutit, siis Maslov tegi ukse lahti ja kutsus teda. Kui sisenes korterisse, siis nägi, et kannatanu lamas kinniseotuna põrandal esiku kaugemas otsas, kannatanu suu oli kinni kleebitud, käed ja jalad kinni seotud ehitusteibiga. Kannatanu näol oli veri ninast, ta üritas midagi öelda, karjatada. Siis nad mõlemad hakkasid korterit läbi otsima, et leida raha või väärisehteid. Selles osas Semjonovi ütlused ka ei ole ümberlükatud, kuna Maslov kinnitas tema ütlusi ning tõendid selle kohta, et ka Semjonov kasutas kannatanu suhtes vägivalda, puuduvad. Kohus on seisukohal, et Semjonov sai küll aru, et Maslov kasutas kannatanu suhtes vägivalda, aga, erinevalt Maslovist, ei saanud möönida, et antud vägivald viib kannatanu surmani. Seda enam, et sel ajal, kui Semjonov sisenes korterisse, kannatanu oli juba kaetud riietega (seda kinnitavad nii süüdistatav Maslov, kui ka tunnistaja Xxx). Semjonovi tahtlusega oli hõivatud vaid kannatanu vara äravõtmine vägivalla kasutamisega, isikute grupis ning sissetungimisega, st

§ 200lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemine.

Tuginedes eeltoodule, asub kohus seisukohale, et kuna Semjonov ise ei kasutanud surma põhjustanud vägivalda kannatanu suhtes ning isegi ei näinud, kuidas seda tegi Maslov, siis tema tegevuses puudub

§§ 114

või 113 ettenähtud kuriteo koosseis ning ta peab vastutama vaid kannatanu vara äravõtmise vägivalla kasutamisega, isikute grupis ning sissetungimisega, st

§ 200lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Just selle kuriteo toimepanemine oli algusest peale hõivatud tema tahtlusega ning just sellele kuriteokoosseisule vastavad objektiivsed teod Semjonov pani tegelikult toime. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 200ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav Semjonov pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle hõivata ning tegi seda. Samuti oli Semjonov teadlik sellest, et kannatanu suhtes vajadusel kasutatakse vägivald, nägi, et nii Maslov tegigi ning leppis Maslovi tegevusega, alustades koos viimasega kannatanu korteri läbiotsimist, et vara üles leida. Samuti oli Semjonov teadlik, et röövimise toimepanemiseks tuleb tungida kannatanu korterisse. Vastavalt

§ 16

lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 16 1-12-8819 Seega esinevad süüdistatava Semjonovi käitumises

§ 200

lg 2 p 7,9 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.1 Konstantin Maslovi karistuse kohta 4.1.1

§§ 199

ja 266 järgi Maslov on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh reaalse vangistusega. Rahaline karistus (mida on võimalik määrata

§ 199

lg 2 ja 266 lg 2 järgi) antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Seoses sellega, ja karistuse eesmärkide saavutamiseks, on otstarbekohane karistada Maslovit üksnes vangistusega. Süüdistatav Maslov on toime pannud ühe varguse ning ühe sissetungimise. Tema poolt kannatanutele tekitatud materiaalne kahju on minimaalne. Maslovi karistust kergendavaks asjaoluks antud

paragrahvide järgi

§57mõttes esineb süü ülestunnistamine ning uurimisele kaasaaitamine.

Karistust raksendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Ülaltoodule tuginides, peab kohus võimalikuks mõista Maslovile karistus oluliselt alla

§ 199lg 2 ja 266 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmist määra.

4.1.2

§ 114

p 1, 5 järgi Maslov pani toime võimalikkest raskeima isikuvastase kuriteo – teise inimese piinaval viisil tapmise, mis on seotud röövimisega. Maslov ei tunnistanud ennast tapmises süüdi, kuid nii uurimisel kui ka kohtus ta andis üksikasjalikke tunnistusi, ei varjanud seda mida oli toime pannud. Sellega seoses arvestab kohus Maslovi karistust kergendavaks asjaoluks süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist (

§ 57lg 1 p 3).

Samas, Maslovi tegevuses ilmneb karistust raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas isiku suhtes (

§58

p 3).

§ 114

p 1,5 ettenähtud kuriteo toimepanemine karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Tuginedes ülaltoodule ning samuti võttes arvesse seda, et Maslovi tegevuses ilmnevad kaks §114 kvalifitseerivad tunnused, asub kohus seisukohale, et Maslov väärib karistust, mis on oluliselt raskem, kui antud paragrahvi sanktsiooniga ettenähtud kekskmine tähtajaline vangistus. Võttes aga arvesse, et tegemist on isikuga, kes on kuriteo toimepanemise ajal oli vaid 19-aastane, peab kohus võimalikuks kergendada Maslovi karistust ning määrata temale tähtajaline vangistus

§114ettenähtud kekskmises määras.

17 1-12-8819 4.1.3

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus on seisukohal, et, kuna Maslovile

§114

järgi mõistetud karistus on piisavalt range, tuleb antud juhul lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.02.2011.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 kuud).

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 04.04.2012.a kuni 12.12.2012.a, s.o 8 (kaheksa) kuud 9 (üheksa) päeva 4.2 Stanislav Semjonovi karistuse kohta 4.2.1 Süüdistatav Semjonov on toime pannud esimese astme kuriteo. Tema tegevuses ilmnevad kaks §200 lg 2 kvalifitseerivad tunnused.

§ 200

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemine karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Semjonovi tegevuses ilmneb karistust kergendava asjaoluna

§ 57

mõttes süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, ning karistust raskendava asjaoluna

§ 58mõttes - süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas isiku suhtes.

Ülaltoodule tuginedes, asub kohus seisukohale, et Semjonov väärib

§ 200lg 2 ettenähtud karistuse keskmist määra, st 9 aastat vangistust.

Võttes aga arvesse seda, et Semjonov on varem kohtu poolt karistamata, ta pani kuriteo toime vaid 18-aastasena ning samuti seda, et ta ei olnud kuriteo toimepanemise initsiaatoriks ning tema roll kuriteo toimepanemisel ei olnud väga aktiivne (ta ise ei kasutanud vägivalda kannatanu suhtes), peab kohus võimalikuks kergendada Semjonovi karistust ning määrata temale karistus oluliselt alla

§ 200

lg 2 ettenähtud karistuse keskmist määra.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.04.2012.a kuni 12.12.2012.a, s.o 8 (kaheksa) kuud 8 (kaheksa) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Kohus arvestab Semjonovile karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid Semjonovi puhul ei esine. V Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 18 1-12-8819 Kohtuistungil süüdistatavad Maslov ja Semjonov võtsid kannatanute poolt esitatud tsiviilhagisid omaks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seoses sellega kõik ülalnimetatud kannatanute tsiviilhagid kuluvad rahuldamisele, peale kannatanu Xxxi tsiviilhagi, kuna selles episoodis mõistetakse Maslov õigeks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 127, § 130, § 175, § 179, § 180 lg 1, § 306, § 311 313, § 315, § 318, § 319. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Ert Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Arno Timoškin Rahvakohtunik 19