Obsah (7)

§ 238§ 248§ 246§ 80§ 38§ 130§ 34

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2013, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-1136 Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi

§ 238järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Tunnistada Ivo Vadi süüdi

§ 248

lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 (kakskümmend) eurot. Tunnistada Ivo Vadi süüdi

§ 246

lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 2 trahviühikut, s.o 8 (kaheksa) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank pangas, nr 333416110002 Danski Bank AS-is või nr 17001577198 Nordea Bank pangas, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 02.02.2012 koostas liikluspolitseinik Mihkel Põder Ivo Vadi suhtes väärteoprotokolli nr AB
2. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Ivo Vadi 02.02.2012 kella 19,45 paiku asukohaga Põdruse-Kunda-Pada tee 14 km, Kunda Lääne-Virumaa mootorsõidukit haagisega xxxx reg nr xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Veduki teisel teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10396 kg, kolmandal teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11428 kg. Lubatud autorongi suurim mass 44 000 kg, tegelik 52 302 kg. Juhil puudus selle kohta eriluba. Sõidukis oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. 10.01.2012 kell 18.49 (UTC) ja 19.01.2012 kell 14.34 (UTC) ei kasutanud pärast 4,5 h sõiduaega puhkeaega. 23.01.2012 ületas ööpäevase sõiduaja kehtestatud piirmäärasid kuni 2 h, sõiduaeg 10h 05 min. Juht rikkus sellega

§ 80

lg-t 1, § 34 lg-t 12, TSM määruse 51 § 7 lg-t 1, MKM määruse 42 lisa 1 kood 1109 p-i 2g,

§ 38

lg-t 4, EÜ määrus 561/2006 art-t 7,

§ 130lg-t 1, EÜ määruse 561/2006 art-t 6 nõudeid, pannes sellega toime Tee

S § 401 lg 1,

§ 238

,

§ 248

lg 1,

§ 246lg 1 järgi kvalifiteeritavad väärteod.

Politseija piirivalve Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus 02.03.2012 otsusega väärteoasjas nr 2402,12,000180 karistas Ivo Vadit TeeS § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 128 trahviühiku ulatuses, s.o 512 eurot. 21.03.2012 esitas Ivo Vadi kohtule kaebuse väärteoasjas nr 2402,12,

1. Kaebaja leiab, et trahv on põhjendamata ja karistamiseks puudub alus, sest mõõtmistulemuste käik ei ole kontrollitav. Viidates mõõteseaduse § 5 lg-l 1 ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud Metoodika MM 02-2010 p-dele 7.1 ja 8.3, jääb kaebajale arusaamatuks arvestades talviseid tingimusi ja mõõtmise kohta (maantee servas), kuidas on täidetud mõõtemetoodika. Menetlusalusele isikule teadaolevalt on teekallet mõõdetud kaldemõõdikuga KM-1, mis on avalikult kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt kasutatav temperatuurivahemikus -5 kuni +55 kraadi Celsiuse järgi. Avaliku ilmavaatlusandmete järgi, oli Jõhvis 02.02.2012 kell 20.00 temperatuur -14,8 oC. Temperatuuri määramine on kaalumisel üks oluline asjaolu, mida antud juhul tehtud pole ja KM-i kaldemõõdikuga ei saa teekallet mõõta. Kaaluna on kasutatud Evocar 2000, mida saab kasutada temperatuuril -20 kuni +50 oC, antud juhul pole aga võimalik jälgida, kas ja kuidas on tähelepanu pööratud temperatuurile. Kaebaja märgib, et avalikud ilmavaatlusandmed on kasutatavad vaid tinglikult – päringud on võimalikud vaid teatud asulatest ja kellaaegadel. Kaebaja märgib ka, et juht ei saa kunagi kindel olla selles, milline on masina täpne kaal, see sõltub konkreetse materjali erikaalust, mis võib sõltuda erinevates faktoritest, nt puidu liigist, niiskusest. Arvestades talviseid olusid, annab märkimisväärse lisakaalu auto raamile, telgedele, haagisele jääv lumi. Otsuse põhjenduse kohaselt on kvalifitseeritud väärteod toime pandid ühe teoga. Kaebaja on seisukohal, et otsuse tegemisel on vääralt kohaldatud KarS § 63 lg-t
2. Esitatud rahatrahvi määramisel ei ole võimalik kontrollida seda, millise teo eest kui suur trahv on määratud. Käesolevas asjas ei saa asuda seisukohal, et isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Tegemist on iseseisvate tegudega ning kohaldub KarS § 63 lg
3. Karistus on määratud sisuliselt mitme teo eest, kuid kuna eraldi ei ole karistusi välja toodud, siis puudub võimalus ka kontrollida, millise väärteo eest kui suur karistus on määratud. Sisuliselt on määratud liitkaristus, mistõttu ei ole võimalik hinnata, milline on olnud otsustaja hinnang konkreetsele teole. Eeltoodust tulenevalt ei vasta väärteootsus VTMS § 74 lg 1 p-le
4. Kaebaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse juurde on lisatud Evocar2000 kasutusjuhendi ja kaldemõõdiku KM-1 tehniliste andmete koopia. Kohtuväline menetleja avaldas seisukoha, et väärteootsuse määramiseks olid kohtuvälise menetleja esindajal järgmised asjaolud: karistus määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid ning riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest; menetlusalusel isikul on karistusregistri andmete põhjal kaheksa kehtivat õigusrikkumist, s.h ka karistused teeseaduse nõuete eiramise eest; kogutud väärteomaterjalidest ei nähtu menetlusaluse isiku poolt otsest süü tunnistamist; lubatud kogumass oli ületatud olulisel määral, s.o 8302 kg, samuti oli ülekoormus sõiduki II ja III teljel; menetlusalusel isikul oli tuvastatud lisaks veel töö- ja puhkeaja nõuete rikkumised. Telje- ja kogukoormuse määramisel lähtuti sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast. Kaalumist teostati Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis lubatud seadmetele lubatud temperatuuride piirides. Hinnangu seadmete kasutamise võimalikkusele annab menetleja kohapeal. Avalikult kättesaadavast ilmavaatluseandmetest nähtub, et vahetult enne ja pärast kaalumist oli õhutemperatuur kaalude kasutamiseks lubatud piirides. Teelõik, kus kaalumist teostati, on tasane ning tasapinna kalle jääb alla 10% horisontaalist. Kaldemõõdiku kasutamise otsuse tee tasapinna kaldenurga määramiseks on teinud menetleja ametnik kohapeal, kinnitamaks, et tee kalle on lubatud piirides. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusalusel isikul oli võimalus hoiduda õigusrikkumise toimepanemisest ja paigutada sõidukile väiksem koorem. Vastulausest nähtuvalt oli menetlusalune isik enne väljasõitu teadlik, et sõiduk on ülekoormatud, kuid asus siiski sõidukit juhtima. Korrektne oli väärteootsuse koostamise aluseks võtta KarS § 63 lg
5. Otsusest nähtub üheselt, millise teo eest menetlusalusele isikule karistus määrati, s.o teeseadus § 401 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja esindaja ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et need ei ole põhjendatud ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja politsei otsuse muutmata tuginedes analoogsele juhtumile, milles tehti otsus 15.05.2012 kohtuasjas nr 4-12-
6. Antud otsusele esitatud kassatsioonkaebus jäeti 19.09.2012 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-7-1-1-66 menetlusse võtmata. Seega saab Viru Maakohtu põhjendusi mõõtetegevuse järgitavuse kohta lugeda piisavaks ning politsei kogutud tõendeid usaldusväärseks. Kohtuväline menetleja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kuivõrd nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Riigikohus on 15.10.2010 otsuses nr 3-1-1-74-10 p-s 6.4 selgitanud, et KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isiku koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatavata teo olemasolu või puudumise kontrollimiseks tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile. Käesolevas väärteoasjas on süüdistus Ivo Vadile esitatud:  teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 järgi selles, et tema juhtis mootorsõidukit haagisega Volmax Spiten r/n 592GA, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Veduki II teljel lubatud 9500 kg, tegelik 10 396 kg, III teljel lubatud 9500 kg, tegelik 11 428 kg, lubatud autorongi suurim mass 44 000 kg, tegelik 52 302 kg. Siinjuures rikkus Ivo Vadi liiklusseaduse (

) § 80 lg-t 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p-i 2g; 

§ 238

järgi, et temal puudus selle kohta eriluba, rikkudes

§ 34

lg-t 12 ja TSM määruse nr 51 § 7 lg-t 1; 

§ 248lg 1 järgi, et sõidukis oli kohustatud kasutama sõidumeerikut.

10.01.2012 kell 18.49 (UTC) ja 19.01.2012 kell 14.34 (UTC) ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduaega ettenähtud puhkeaega, rikkudes

§ 38

lg-t 4 ja EÜ määruse nr 561/2006 art-t 7; 

§ 246

lg 1 järgi, et 23.01.2012 ületas ööpäevase sõiduaja kehtestatud piirmäärasid kuni 2 tundi, rikkudes

§ 130lg-t 1 ja EÜ määruse nr 561/2006 art-t 6.

Eeltoodud sätetega kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketes väärteokoosseisuga. Koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud liiklus- ja käitumisnõuded. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklusvõi käitumisnõuete rikkumises. Nende rikkumise all tuleb mõista sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Nimetatud kohustuste rikkumine seisneb peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ivo Vadile on karistus määrad karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaldamisega teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 alusel. TeeS § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Samas nähtub materjalidest, et Ivo Vadi teod on kvalifitseeritud ka liiklusseaduse (

) § 238, § 248 lg 1 ja § 246 lg 1 järgi.

§ 238

näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest.

§ 248

lg-st 1 tuleneb vastutus kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt ning § 246 lgst 1 kehtestatust kuni kaks tundi pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. Käesolevast väärteoasjast nähtub, et kohtuvälise menetleja hinnangul on eeltoodud paragrahvide järgi kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe teoga. Kaebaja kohtuvälise menetleja sellesisulise väitega nõustunud ei ole ning on leidnud, et tegemist oli iseseisvate tegudega, mistõttu tulnuks kohaldada KarS § 63 lg-t 3. Riigikohus on oma 13.03.2008 otsuse nr 3-1-1-3-08 p-s 11 selgitanud, et hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.10.2004 otsus nr 3-1-1-99-04, p 10.4 ja 21.02.2008 otsus nr 3-1-1-1-08, p 5). Kohus nõustub kaebajaga selles, et käesoleval juhul ei ole kaebajale etteheidetavad teod üksteisega hõlmatud. Kohtuvälise menetleja käsitlus, mille kohaselt on teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise, sõidjate- või veoseveo nõuete rikkumise ning mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja ja ööpäevase sõiduaja nõete rikkumise korral tegemist ideaalkogumiga, ei ole kooskõlas Riigikohtu eelviidatud lahendis väljendatud seisukohtadega. Tegevused, millega väärtegude koosseisud täideti, ei ole olemuselt sarnased. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt arvati Ivo Vadile süüks normidele mittevastava massiga sõidukiga liiklemine, veoseveo nõuete rikkumine ning kehtestatud vaheaja mittekasutamine pärast 4,5tunnist sõiduaega ja kehtestatust kuni kaks tundi pikema ööpäevase sõiduaja kasutamine. Väärteoprotokolli kohaselt on Ivo Vadi rikkunud

§ 80

lg-t 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p-i 2g,

§ 34

lg-t 12, TSM määruse nr 51 § 7 lg-t 1,

§ 38

lg-t 4, EÜ määruse nr 561/2006 art-t 7,

§ 130lg-t 1 ja EÜ määruse nr 561/2006 art-t 6.

Kohus leiab, et need väärteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja ei ole kantud ühisest tahtlusest ning ei ole ka ajalisruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine paistaks objektiivselt vaadeldavana ühtse, kokkukuuluva teona. Seetõttu tuleb käesolevas asjas vaadelda menetlusaluse isiku käitumist erinevate käitumisaktidena, mitte objektiivselt ühe teona. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja karistuste määramisel ebaõigesti juhindunud KarS § 63 lg-st

1. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus karistuse mõistmise osas, et kohtuväline menetleja on vääralt leidnud, et isik on pannud toime ühe teo. Käesoleval juhul on ühe teona käsitletav normidele mittevastava massiga sõidukiga liiklemine ja veoseveo nõuete rikkumine ning teine tegu on kehtestatud vaheaja mittekasutamine pärast 4,5-tunnist sõiduaega ja kolmas kehtestatust kuni kaks tundi pikema ööpäevase sõiduaja kasutamine. Seega oleks tulnud karistuse mõistmisel normidele mittevastava massiga sõidukiga liiklemise ja veoseveo nõuete rikkumise eest lähtuda KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab mitu vääteokoosseisu. Vaheaja mittekasutamine ja ööpäevase sõiduaja ületamine on eraldi teod ning nende eest mõistetakse eraldi karistused vastavalt KarS § 63 lg-le
2. Ivo Vadi teod on kvalifitseeritud TeeS § 401 lg 1 ja

§ 238järgi, mis moodustavad ideaalkogumi. Tee

S § 401 lg 1 sätestab, et normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühiku.

§ 80

lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g sätestab, et vedukist ja täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 44 t.

§ 238

sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhti poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 34

lg 12 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi, mis tahes telje koormus ega registriteljekoormust, kui selle kohta pole TeeS § 35 lg 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Vastavalt TSM määruse nr 51 § 7 lg-le 1 ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole TeeS § 35 lg 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Lähtudes esitatud süüdistuse raamidest kontrollib kohus süüteo objektiivset teokoosseisu. Selleks tuleb kohtul tuvastada, kas Ivo Vadi poolt juhitud sõiduki mass ja teljekoormused vastasid normidele või mitte ning kas Ivo Vadi vajas sõiduki juhtimiseks eriluba. Väärteoprotokolli alusel loeb kohus tuvastataks, et Ivo Vadi juhtis mootorsõidukit Scania R420 CB6x4HNA haagisega Volmax Spiter reg nr 592 GA 02.02.2012 kell 19.45 Lääne-Virumaal Kunda linnas Põdruse-Kunda-Pada tee mnt

1. kilomeetril. Menetlusalune isik ei ole eeltoodud asjaolu vaidlustanud ning tema massimõõteseadmete kasutamise protokollist ja kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulausest nähtub, et Ivo Vadi teostas metsamaterjali vedu. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt peatas politsei sõiduki Põdruse-Kunda-Pada tee mnt
2. kilomeetril ning mõõtis veoki ja haagise teljekoormust. Mõõtmise käigus tuvastati veoki ülekaal. Teljekoormuste mõõtmisel on politseiametnike poolt mõõdetud ka teekalle, mis on kantud protokolli. Teljekoormuste ja teekalde mõõtmine toimus Põdurse-Kunda-Pada tee mnt
3. kilomeetril, Kundas 02.02.2012 kell 19.45 asulasisesel lumisel kattega teel, halvanähtavusega, pimedal ajal tehisvalguses ja lumesajus. Avalike ilmavaatlusandmete kohaselt oli õhutemperatuur Kundas antud ajal -14,8 kraadi Celsiuse järgi. Teljekoormuste mõõtmine on teostatud mitteautomaatkaaludega (Evocar 2000 nr 201480 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01644; Evocar 2000 nr 201482 taatlustunnistuse nr TTLM11/01640; Evocar 2000 nr 201476 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01642; Evocar 2000 nr 201479 taatlustunnistuse nr TTLM-11/00397; Evocar 2000 nr 201472 taatlustunnistuse nr TTLM- 11/01645 ja Evocar 2000 nr 201478 taatlustunnistuse nr TTLM-11/01643, mida testiti 02.02.2012 kell 18.00) pädeva mõõtja poolt. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riigi järelevalve käigus, kui mõõtmistulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piirarakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Sama paragrahvi lg 1 esimese aluse kohaselt saab mõõtetulemuste järgitavus olla tõendatud üksnes siis, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatlemiskohustus on täidetud või mis on järgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtmismetoodikat. Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga. Nimetatud metoodika p 7.1 sätestab, et sõiduki kaalumiskoht peab olema visuaalselt hinnates tasane. Sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinnakalle ideaalsest horisondist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Eeltoodust järeldub, et teekalle mõjutab sõiduki teljekoormust ja nende mõõtmisel saadavat tulemust ning suurema teekalde puhul kui 10% võivad mõõtmistulemused olla ebaõiged. Käesoleva väärteoasja materjalides lähtuvalt on kohtuväline menetleja mõõtnud ka teekallet, fikseerides selle kaldemõõdikuga KM-1 nr 1560106 kalibreerimistunnistus nr KTLL-10/
4. Nimetatud kaldemõõdiku kasutamise temperatuur jääb avalikult kättesaadavate tehniliste andmete kohaselt vahemikku -5 kuni +55 kraadi Celsiuse järgi. Kuna teekalde mõõtmise ajal oli õhutemperatuur Kundas -14,8 kraadi Celsiuse järgi, siis kaldemõõdiku näidud võisid tegelikkusele mitte vastata. See võib aga omakorda mõjutada ka teljekoormuse mõõtmise tulemusi. Kuna tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, tuleb seda vastavalt VTMS §-le 2 ja KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuväline menetleja esitas kohtule taotluse väljasõiduistungi korraldamiseks. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole oma taotluses loobunud, on ta väljendanud soovi vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kohus peab siiski oluliseks märkida, et käesoleval ajal ei oleks võimalik taastada 02.02.2012 tingimusi. Tegemist oli talvise ajaga ja nähtuvalt massimõõteseadme kasutamise protokollist oli tee lumine. Selliseid teeolusid nagu valitsesid mõõtmise hetkel ei ole võimalik taastada ka arvestades tee üldist kallet ning sellise vaatluse läbiviimine ei oleks käesolevas väärteoasjas täiendavaid tõendeid toonud. Kuigi ka kaebaja ise on pidanud võimalikuks, et veok võis olla ülekoormatud, on tegemist oletusega, millele kohus ei saa kohtuotsuse tegemisel tugineda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud ei ole Ivo Vadi teos TeeS § 401 lg 1 ega

§ 238

objektiivne väärteokoosseis, sest ei ole tuvastatud, milline oli 02.02.2012 tema juhitud autorongi tegelik mass. Süüdistuse

§ 248

lg 1 ja § 246 lg 1 järgi osas märgib kohus, et loeb kaebuses esitatud seisukohtadele ja väärteoprotokollile tuginedes tuvastataks, et Ivo Vadi juhtis sõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning 10.01.2012 kell 18.49 (UCT) ja 19.01.2012 kell 14:34 (UCT) ei kasutanud pärast 4,5 tunnist sõiduaega ettenähtud puhkeaega ning 23.01.2012 ületas ööpäevase sõiduaja kehtestatud piirmäärasid kuni 2 tundi. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Ivo Vadi rikkus vaheaja ja ööpäevase sõiduaja nõudeid. Samuti puudub vaidlus kvalifikatsiooni osas. Kohus kontrollides VTMS § 133 alusel väärteo menetluse läbiviimist kohtuvälise menetleja poolt on seisukohal, et menetlus on toimunud vastavalt väärteomenetlusõigusele ning VTMS § 133 pdes 6, 8 ja 9 rikkumisi ei esine. Ivo Vadile esitatud süüdistused

§ 248lg 1 ja § 246 lg 1 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Objektiivsed teokoosseisu tunnused on täidetud ning Ivo Vadi täitis need otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isiku toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Ivo Vadi oli teadlik, et ta peab sellise veoki juhtimisel järgima vaheaja ja ööpäevase sõiduaja nõudeid, kuid ei pidanud neist täpselt kinni ning pani seega väärtoed toime otsese tahtlusega. Käesoleval juhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega leiab kohus, et Ivo Vadi on temale süüks arvatud

§ 248lg 1 ja § 246 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtoed toimepanemises süüdi. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu senine praktika rõhutab, et karistus mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus leidis, et Ivo Vadi tegevuses puuduvad väärteokoosseisud TeeS § 401 lg 1 ja

§ 238

järgi ning tõendamist on leidnud

§ 248lg 1 ja § 246 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod. Eelnevalt on kohus hinnangud ka kohtuvälise menetleja poolt Kar

S § 63 lg 1 kohaldamist ega peab vajalikuks seda üle korrata. Kuna kohaldamisele kuulub KarS § 63 lg 3, mis sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi, seega mõistab kohus Ivo Vadile karistuse eraldis nii

§ 248

lg 1 kui ka § 246 lg 1 järgi.

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest näeb

ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Ivo Vadi juhtis veokit rikkudes vaheaja nõuet, jättes 10.01.2012 kell 18:49 (UCT) ja 19.01.2012 kell 14:34 (UCT) kasutamata pärast 4,5 tunnist sõiduaega ettenähtud puhkeaja. Väärtoemenetluses esitatud vastulausest nähtuvalt tegi Ivo Vadi 10.01.2012 poole tunnise pausi, peale 26 minutilist pausi, 4 minutit hiljem. Ka 19.01.2012 oli Ivo Vadil ette tehtud 25 minutit, kuid jäi taaskord pausiga 4 minuti hiljaks ning tegi seejärel 59 minutilise pausi. Kohus võtab arvesse, et Ivo Vadi pani teo toime otsese tahtlusega. Samas on Ivo Vadi ennast nimetatud teos ka süüdi tunnistanud, mis on KarS § 57 mõistes kergendavaks asjaoluks. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistusregistri andmetel oli menetlusalusel isikul 29.08.2012 seisuga 8 kehtivat karistust

ja TeeS järgi, sh ühtegi kehtivat karistust vaheaja nõuete rikkumise eest ei ole. Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, Ivo Vadi isiksust, leiab kohus, et Ivo Vadile tuleb mõista karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot, on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi.

§ 246

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest näeb

ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Ivo Vadi juhtis veokit rikkudes puhkeaja nõuet ületades 23.01.2012 ööpäevase sõiduaja kehtestatud piirmäära kuni 2 tundi. Väärtoemenetluses esitatud vastulausest nähtuvalt läks Ivo Vadi sõiduaeg 23.01.2012 üle 5 minutit. Menetlusalune isik põhjendas nimetatud asjaolu sellega, et kuna teeolud olid rasked ja ta sõitis vastavalt teeoludele valitud kiirusega, ei jõudnud ta õigel ajal koju ning ei saanud veokit kodust paari kilomeetri kaugusele valveta jätta. Kohus võtab arvesse, et Ivo Vadi pani teo toime otsese tahtlusega. Samas on Ivo Vadi ennast nimetatud teos ka süüdi tunnistanud, mis on KarS § 57 mõistes kergendavaks asjaoluks. Raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistusregistri andmetel oli menetlusalusel isikul 29.08.2012 seisuga 8 kehtivat karistust

ja TeeS järgi, sh ühtegi kehtivat karistust ööpäevase sõiduaja nõuete rikkumise eest ei ole. Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, Ivo Vadi isiksust, leiab kohus, et Ivo Vadile tuleb mõista karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et rahatrahv 2 trahviühiku ulatuses, s.o 8 eurot, on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 134 ja §

1. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Juhindudes KrMS 306 lg 5, Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammer 14.06.2013 M ä ä r a s: Lugeda kohtuotsuse resolutiivosa rahatrahvi tasumist puutuvate rekvisiitide osas parandatuks järgnevalt: Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 221023778606 Swedbank pangas, nr 333416110002 Danski Bank AS-is või nr 17001577198 Nordea Bank pangas, viitenumber
2. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 26.juunil 2013.a Nooremreferent Anu Ammer Irina Golubev