Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Vahur Verte Karen Džagarjan isikukood 38704150275; xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel, valdab vabalt kõnes ja kirjas eesti keelt, töökoht või õppeasutus: ei tööta; karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Karen Džagarjan
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 13.11.2012.a. kuni 13.11.2012.a. s.o 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Karen Džagarjan ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume. Määrata Karen Džagarjan Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta Karen Džagarjan suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Karen Džagarjan ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 13EAN1300 maksumus 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Karen Džagarjan 1-13-4988, sundraha“, „Karen Džagarjan 1-13-4988, kaitsjatasu“, „Karen Džagarjan 1-13-4988, menetluskulu”. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: narkootiline aine marihuaana massiga 21,43 grammi, mis on jäetud pärast narkootilise aine ekspertiisiakti teostamist hoiule EKEI keemiaosakonda – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: seitse fooliumpaberi tükki, üks heledast metallist plekkpurk, ühed ainejälgedega digitaalkaalud ja üks fooliumpaberi rull, mis asuvad pakendatult kriminaalasja materjalide juures – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa Karen Džagarjan´i süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 13.11.2012.a, suures koguses narkootilist ainet kanepiõisikuid (marihuaanat) kokku massiga 21,43 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Karen Džagarjan hoidis kanepiõisikuid ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas XXX kuni 13.11.2012.a kellani 11.20, mil need tema elukohas toimunud läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Karen Džagarjan toime
Karistuse liik ja määr: vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Karen Džagarjan´i süüditunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.
lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Karen Džagarjan ei pane 18 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (vastavalt enne 01.01.2013.a kehtinud regulatsioonile): elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisakohustusena ei tohi Karen Džagarjan käitumiskontrolli ajal tarvitada narkootikume (
lg 2 p 2).
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev, s.o 13.11.2012.a. Asitõendid: narkootiline aine marihuaana massiga 21,43 grammi on jäetud pärast narkootilise aine ekspertiisiakti teostamist hoiule EKEI keemiaosakonda; seitse fooliumpaberi tükki, üks heledast metallist plekkpurk, ühed ainejälgedega digitaalkaalud ja üks fooliumpaberi rull on lisatud pakendatult kriminaalasja materjalide juurde. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Karen Džagarjan ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Karen Džagarjan poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Karen Džagarjan süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Karen Džagarjan süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Karen Džagarjan´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema 3 kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. Karen Džagarjan ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et Karen Džagarjan varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Karen Džagarjan´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. Välja mõista menetluskulud s.o sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o 800 eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 43,20 eurot riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 13E-AN1300 maksumus 252 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.