1-12-10136 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10136 (10230113551) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Krimin
§ 202
lg 2 p 1 alusel RP kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 3000 (kolm tuhat) eurot ½ ulatuses, so 1500 (üks tuhat viissada) eurot, milline summa tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda kannatanu ST arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pank, märkides selgitusena „RP, 1-12-10136, tsiviilhagi hüvitamine“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.12.2013. 4.
§ 202
lg 2 p 1 alusel RP kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulu, so kannatanu ST esindajale makstud ja kohtu poolt mõistlikuks hinnatud tasu 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot ½ ulatuses, so 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot, milline summa tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda kannatanu ST arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pank, märkides selgitusena „RP, 1-1210136, esindaja kulu hüvitamine“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.12.2013. 5.
§ 202
lg 2 p 2 alusel RP kohustus maksta riigituludesse kindel summa, so 250 (kakssada viiskümmend) eurot, milline summa tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „RP, 1-12-10136, kindel summa riigituludesse“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.12.2013. 6.
§ 202
lg 2 p 1 alusel EI kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 3000 (kolm tuhat) eurot ½ ulatuses, so 1500 (üks tuhat viissada) eurot, milline summa tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda kannatanu ST arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pank, märkides selgitusena „EI, 1-12-10136, tsiviilhagi hüvitamine“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.12.2013. 7.
§ 202
lg 2 p 1 alusel EI kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulu, so kannatanu STesindajale makstud ja kohtu poolt mõistlikuks hinnatud tasu 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot ½ ulatuses, so 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot, milline summa tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda kannatanu STarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB pank, märkides selgitusena „EI, 1-1210136, esindaja kulu hüvitamine“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.12.2013. 8.
§ 202
lg 2 p 1 alusel EI kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulu, so määratud kaitsjale makstud tasu 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, milline summa tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „EI, 1-1210136, määratud kaitsja tasu“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.12.2013. 9.
§ 202
lg 2 p 2 alusel EI kohustus maksta riigituludesse kindel summa, so 250 (kakssada viiskümmend) eurot, milline summa tuleb 6 (kuus) kuu jooksul määruse tegemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „EI, 112-10136, kindel summa riigituludesse“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 21.12.
- Asitõend: kriminaaltoimikus asuv helisalvestis CD plaadil (tl 129) säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikus. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS § 385 p 10 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KrMS § 408 lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: RPut süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes 02.08.2010 kella 02.00-02.40 paiku Müürivahe 17 Tallinnas asuva klubi 360 kraadi juures koos EI rikkus raskelt avalikku korda, 2 lüües ST korduvalt käte ja jalgadega pea piirkonda ning jätkates peksmist ka pärast seda kui kannatanu oli kukkunud. Peksmise tagajärjel oli ST põhjustatud füüsilist valu ja tervisekahjustused: vasakul näokolju (vasaku põskkoopa ja orbita seinte ning sarnaluu) murrud. Eelkirjeldatud käitumine- põhjendamatu vägivalla tarvitamine isiku suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud ning selle tulemusel kannatanule valu ja tervisekahjustuste põhjustamine on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda. Seega oma tahtliku tegevusega pani RP isikute grupis toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. EI süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes 02.08.2010 kella 02.00-02.40 paiku Müürivahe 17 Tallinnas asuva klubi 360 kraadi juures koos RP rikkus raskelt avalikku korda, lüües ST korduvalt käte ja jalgadega pea piirkonda ning jätkates peksmist ka pärast seda kui kannatanu oli kukkunud. Peksmise tagajärjel oli ST põhjustatud füüsilist valu ja tervisekahjustused: vasakul näokolju (vasaku põskkoopa ja orbita seinte ning sarnaluu) murrud. Eelkirjeldatud käitumine- põhjendamatu vägivalla tarvitamine isiku suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud ning selle tulemusel kannatanule valu ja tervisekahjustuste põhjustamine on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda. Seega oma tahtliku tegevusega pani EI isikute grupis toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist RP ja EI suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel ning RP ja EI kohustuste panemist hüvitada kriminaalmenetluse kulu, mis koosneb kaitsjale makstud tasust, kohtu poolt määratud mõistliku suurusega kannatanu poolt esindajale makstud tasust, samuti hüvitada tsiviilhagi ja maksta kindla summana 250 eurot riigituludesse. Arvestades seda, et inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, mis on vähendanud oluliselt avalikku menetlushuvi, süüdistatavate kohta puudub informatsioon, et neid oleks pärast inkrimineeritud süütegu karistatud, siis ning võib kohaldada KrMS § 202 sätteid. Süüdistatavad nõustusid prokuröri taotlusega ning selgitasid, et nad on nõus endale võtma prokuröri taotluses märgitud rahalised kohustused. Kaitsjad asusid seisukohale, et nad nõustuvad prokuröri taotlusega rahaliste kohustuste ja menetluse lõpetamise osas, kuid ei nõustunud kannatanu esindajale kannatanu poolt makstud tasu suurusega, leides, et makstud tasu on ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd KarS § 263 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavatele süüks arvatud süütegu on süüdistusakti kohaselt toime pandud 02.08.2010, so 3 aastat tagasi. Alates kriminaalasja kohtusse saatmisest on kestnud vaidlus mitte süüküsimuse, vaid tsiviilhagi suuruse osas ning kannatanu on nõustunud vastavalt kohtumenetluse poolte vahelisele kokkuleppele tsiviilhagi vähendamisega. Samuti on vaidlusaluseks küsimuseks olnud kannatanu poolt oma esindajale makstud tasu suurus, mida peaks süüdistatavad hüvitama. Seega on nii möödunud ajavahemikust kui ka vaidlusesemeks taandunud küsimusest üheselt näha, et avalik menetlushuvi puudub ning otsitakse muid lahendusi. Kohus leiab, et süü suurust vaatamata kriminaaltoimikust nähtuvatele meditsiinidokumentidele on olulisel määral vähendanud teo toimepanemisest möödunud ajavahemik, mistõttu kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatavate süü käesolevaks ajaks ei ole suur. Süüdistatavad on nõustunud rahaliste kohustuste võtmisega kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusena. Puutuvalt kannatanu poolt esindajale makstud tasusse peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 3 Kohtule esitatud kuluaruande kohaselt koosneb aruanne 16st punktist, mis kajastavad õigusabi toiminguid 17 tunni ulatuses tunni hinnaga 100 eurot. Punkti 1 kohaselt on 2010 augustis toimunud kohtumine ja konsultatsioon 1 tunni ulatuses. Süüdistuse kohaselt on süütegu toime pandud 02.08.2010 ja kannatanu on üle kuulatud 06.08.
- Sellele on p 2 kohaselt järgnenud tõendite kogumine ja edastamine prokuratuurile, samuti suhtlemine politseiga, kuid ei ole märgitud nende toimingute tegemise ajavahemikku. Punkti 3 kohaselt on toimunud 2011 aastal kohtumine kliendiga 1 tunni ulatuses ja p 4 kohaselt on 22.06.2011 toimunud ülekuulamine prokuratuuris 2 tunni ulatuses. Sellele järgnevalt on samal päeval toimunud ka toimikuga tutvumine ühe tunni ulatuses. Järgnevalt on 2011 septembris olnud kirjavahetus ja kliendiga kohtumine, millest esimene võttis aega pool tundi, teine aga 2 tundi. Punkti 8 kohaselt on kannatanu esindaja koostanud tsiviilhagi 2 tunni jooksul ning punktide 9 ja 10 kohaselt on toimunud mitmel päeval e-kirjavahetus. Punkti 11 kohaselt osales kannatanu esindaja 16.11.2012 kohtuistungil ja valmistus kohtuistungiks kokku 1 tunni ulatuses ning sellele järgnevalt oli p 12 kohaselt 2013 aasta märtsis kohtumine kliendiga 1 tund. Punkti 13 kohaselt on 19.03.2013 toimunud kohtumine prokuratuuri ruumides 1 tunni jooksul ning sellele järgnevalt e-kirjavahetus süüdistatava esindajaga poole tunni jooksul. Punkti 15 kohaselt oli taas kohtumine kliendiga 1 tunni ulatuses ja kohtuistungil osalemine 08.04.2013 1 tund. Kohus leiab, et punktides 1 ja 2 kajastatud õigusabi toimingute aset leidmise kohta ei ole mingeid tõendeid võimalik kriminaaltoimikust leida. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on volikiri (tl 10) ST esindamiseks koostatud alles 22.06.2011, so samal päeval kui toimus kannatanu ülekuulamine kell 12.20 kuni 13.50 (tl 12-13). Seejuures leidub toimikust R.M omakäeline kinnitus selle kohta, et ta on tutvunud kriminaaltoimikuga 22.06.2011 kella 12.15st kuni 13.55ni, so samal ajal, kui toimus kannatanu ülekuulamine. Seega kattuvad ajaliselt p 4 ja 5 kirjeldatud tegevused õigusabi osutamisel. Mitmel korral leidub viiteid e-kirjavahetusele erinevate õiguskaitseasutustega ja süüdistatava kaitsjaga. Kriminaaltoimikust võib teha järelduse, et esitatud tõenditeks võivad olla väljavõtted kannatanu haigusloost ja muu edastatud informatsioon, kuid seoses kirjavahetusega prokuratuuriga saab järeldada, et kannatanu esindaja on teinud prokurörile 22.09.2011 järelepärimise selle kohta, kuidas reageeritakse Õhtulehe artiklile, milles avalikustatakse pooleliolevas kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolusid (tl 122) ning sellele on prokurör andnud oma vastuse (tl 124) Kohus leiab, et taoline pöördumine ei puuduta kannatanu esindamist kriminaalmenetluses, eriti olukorras, kus viidatud artiklis ei nimetata ei kannatanut ega süüdistatavaid. Peale selle on p 8 kohaselt koostatud 2 tunnise ajakuluga tsiviilhagi, kuid kohtule kannatanu esindaja koostatud tsiviilhagi esitatud ei ole ning süüdistusaktiga laekus kohtusse tsiviilhagi, mis on kannatanu poolt allkirjastatud ülekuulamise päeval, so 22.06.
- Sellele järgnevalt on õigusabi toiminguteks olnud kliendiga kohtumised, kohtuistungil osalemised ja istungiks ettevalmistamised. Kohus leiab, et kliendiga kohtumiste osas ei ole kohtul võimalik andmeid kontrollida, samuti kohtuistungiks ettevalmistamise kohta. Küll on tuvastatavad kohtuistungiprotokollidest kohtuistungite toimumise ajad. Nimelt on aruande p 11 kohaselt kannatanu esindaja osalenud 16.11.2012 eelistungil ja selleks ette valmistunud, kuid eelistungi protokollist nähtuvalt ei ilmunud ei kannatanu ega tema esindaja eelistungile ja kohus lükkas eelistungi edasi 30.11.2012 just kannatanu esindaja ja kannatanu ilmumata jätmise tõttu. Küll ilmusid kannatanu ja tema esindaja eelistungile 30.11.2012, mis kestis 40 minutit. Samuti on aruande kohaselt 08.04.2013 kohtuistung kestnud 1 tund, kuid kohtuistungi helisalvestuse kohaselt algas istung hilinemisega ja kestis alla 10 minuti. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks pidada põhjendatuks ja mõistlikuks vaid osa kannatanu poolt oma esindajale makstud tasust. Kohus leiab, et aruande punktide 1, 2, 3 eest on võimalik põhjendatuks lugeda õigusabi osutamist vaid 1 tunni ulatuses kokku, aruande p 4 kohaselt kestis kannatanu ülekuulamine esindaja juuresolekul 1,5 tundi ja p 5 kohaselt toimikuga tutvumine 1 tund, kuid kriminaaltoimiku andmetest nähtuvalt toimusid need toimingud üheaegselt 1,5 tunni ulatuses ning kohus peab põhjendatuks õigusabi osutamist 1,5 tunni ulatuses punktide 4 ja 5 kogumis. Mis puudutab kliendi konsulteerimist ja kokkusaamisi, siis ei ole need asjaolud kontrollitavad ja kohus peab võimalikuks lugeda need põhjendatuks, 4 lugedes aruande p 7, 12, 13, 15 kogumis põhjendatuks ajakulu kokku 5 tundi. Ekirjavahetusse puutuvalt asub kohus seisukohale, et kohtule esitatavas kriminaalasjas ilmselgelt ei leidu kõiki e-kirju nagu ei ole ka süüdistatava kaitsjaga peetud kirjavahetust, mistõttu ei saa kohus välistada e-kirjavahetuse olemasolu ja kohus peab põhjendatuks aruande punktides 6, 9, 10, 14 märgitud ajakulu kokku 3 tunni ulatuses. Kuivõrd kannatanu esindaja ei ilmunud 16.11.2012 kohtuistungile, kuid viibis 30.11.2012 kohtuistungil, mida aruandes ei kajastu ning 08.04.2013 kohtuistung kestis alla 10 minuti, peab kohus võimalikuks kohtuistungil osalemise osas kogumis lugeda põhjendatuks 1 tunni. Eelnevast tulenevalt peab kohus aruandes esitatud 17st tunnist põhjendatuks õigusabi osutamist 11,5 tunni ulatuses. Kuigi süüdistatava E.I kaitsja leidis, et mõistlikuks kuluks tuleks hinnata õigusabi osutamisel samaväärset hinda nagu on kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alustega, so summas 36 eurot tunni eest, millele lisandub käibemaks, ei saa kohus sellise seisukohaga nõustuda. Kannatanu esindamine ei ole siiski süüdistatava või menetlusaluse isiku kaitsmine nö määratud korras, kus õigusabi teenuse hind on kehtestatud, vaid tegemist on olukorraga, kus kannatanu peab valima erinevate õigusabi osutajate vahel, kellel on erinevad õigusabi teenuse hinnad ning õigusabi kulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas peab kohus välja mõistma kulu, mida kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks. Seetõttu leiab kohus, et lähtuda tuleb Õigusinfo Oü hinnakirjast, lugedes tunnihinnaks 100 eurot. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks kannatanu poolt esindajale makstud õigusabi kulu 11,5 tunni ulatuses, so 1150 eurot, milline summa kuulub süüdistatavate poolt kannatanule hüvitamisele. Ülejäänud menetluskulu jääb selle kulu kandja kanda. Märt Toming kohtunik 5