KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.04.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-20056 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Aleksandr MOROZOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aleksandr MOROZOV sünd. 27.12.1985, isikukood 38512270326, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxxxx Karistuse kandmise algus 25.05.2011 ja lõpp 25.05.2014 Jätta Aleksandr MOROZOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Aleksandr Morozovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Morozov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat 10 kuud, millest koheselt kuulus KarS §68 lg.1 kohaldamisega kandmisele 9 kuud 29 päeva vangistust ja 3 aastat vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Harju Maakohtu 30.05.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Aleksandr Morozovile mõistetud vangistus pöörati täitmisele karistuse algusega 25.05.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda ja reaalset vangistust kannab samuti neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks ja vägivaldsuse aste on vähenenud. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub kuritegude ettevalmistatust ja sarnast käitumist. Kinnipeetav on vanglas hõivatud tööga, tal on toimunud regulaarsed vestlused inspektor-kontaktisikuga ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening järelgrupi. Korduvate vangistuste tõttu on kinnipeetava töökogemused lühiajalised. Kinnipeetaval puudub eriala. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Kinnipeetava suhted isa ja kasuemaga on pingelised, elukaaslasega on koos olnud alates viimasest vangistusest vabanemisest. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume, vangla andmetel on juhutarvitaja. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval krooniline haigus, mis ei vaja erikohtlemist. Kinnipeetav on mõnevõrra manipuleeriv, vähendab probleemide olemasolu, otsib vabandusi, süüdistab teisi, kordab oma vigu, ei suuda eesmärke saavutada sihipäraselt. Kinnipeetav on omaks võtnud kriminaalsed hoiakud, ta ei näe motivatsiooni piirata oma tegevust. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks on elukaaslane. Kinnipeetava ema on surnud, isal on uus perekond. Kinnipeetava suhted elukaaslasega on head, viimane on nõus oma võimaluste piires kinnipeetavat toetama. Elukaaslase sõnul ei ole kinnipeetaval rohkem kedagi, kes võiks teda abistada. Võimalike negatiivset mõju avaldavate isikute kohta puudus elukaaslasel info. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Tegemist on kööktoaga ühiselamu tüüpi majas, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase tuttavale. Elamispind sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja omanik on nõusoleku andnud. Vabanemisjärgse töökoha olemas olekut ei olnud võimalik kontrollida, kuna vastavat infot ei ole kriminaalhooldusametnikule edastatud. Varasema kriminaalse käitumise ja narkootikumide tarvitamise tõttu võib teha järelduse, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne elustiil. Korduvate kuri- ja väärtegude toimepanemine viitavad kinnipeetava hoolimatusele ning soovimatusele aktsepteerida kehtivaid seaduseid. Korduvad karistused ja sealhulgas korduvad käitumiskontrollid ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud, ta on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katseajal toime uusi õiguserikkumisi. Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Morozov ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda ja kinnitas vaid, et on normaalne inimene. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas nõustus kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda ja reaalset vangistust kannab samuti neljandat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske rahvatervisevastse kuriteo toimepanemise eest. Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega oli kinnipeetavale mõistetud karistuseks 3 aastat 10 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 10 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus 3 aastat jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Kriminaalhooldusametnik pöördus maakohtu poole juba 06.04.2011, seega lühikese aja möödumisel kinnipeetava vabanemisel vangistusest, ja taotles ka tingimisi karistuse täitmisele pööramist, kuna kinnipeetav ei täitnud kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimistele ja ei elanud kohtu poolt kindlaksmääratud kohas. Kriminaalhooldust ei olnud kinnipeetava suhtes võimalik teostada ning ta oli ka kuulutatud tagaotsitavaks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise nõudega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord hakkab katseaja nõudeid täitma. Maakohus oli kinnipeetava suhtes väljendanud usaldust ja mõistnud enamuse karistusest vangistusena tingimisi. Vaatamata sellele, et kinnipeetav on varem kandnud vangistust ja kandnud seda ka käesolevas asja tehtud kohtuotsuse alusel, ei usaldanud kinnipeetav järjekordsest vangistusest vabanemisel kohtu poolt osutatud usaldust ning hakkas kriminaalhooldusest ja nõuete täitmisest kõrvale hoiduma. Maakohus ei pea põhjendatuks vabastada kinnipeetav teist korda sama karistuse kandmisest tingimisi. Oma varasema käitumisega on kinnipeetav näidanud, et vangistus tingimisi ja kriminaalhooldus ei ole piisavad meetmed selleks, et kinnipeetav hakkaks käituma seaduskuulekalt. Kuigi kinnipeetav on viidanud, et vabanemise korral on tal olemas alaline elamispind, nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tegemist on vaid kööktoaga ühiselamu tüüpi hoones, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase tuttavale. Maakohus leiab, et sellistel tingimustel ei ole tegemist alalise kindla elukohaga, kus kinnipeetaval on võimalik elada kogu katseaja jooksul. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral legaalne regulaarne sissetulek, mis suurendab majanduslikuks toimetulekuks uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja vaid lühiajalisi töökogemusi vabaduses, ei ole tõenäoline kinnipeetava kohene tööleasumine vabaduses. Kinnipeetav on vabaduses tarvitanud narkootikume. Jätkates karistuse vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda ka oma sõltuvusega. kandmist Ülaltoodu alusel ei pea maakohus põhjendatuks vabastada kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, seda vaatamata elektroonilise valve kohaldamisega seotud 3 suurematele piirangutele. Maakohus leiab, et see ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste printsiipidega ja rikuks ühiskonna õiglustunnet. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on erand. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida võib käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4