4-13-914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mail 2013, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-914 (2330,13,001038) Väärteoprotokolli number AB1302584

§ 227

lg 3 järgi Menetlusalune isik Sergei Šarov isikukood 36706133715, elukoht Xxx, ilma kodakondsuseta, emakeel – vene keel, töökoht: xxx. Menetlusaluse isiku kaitsja Igor Sumarok Isikukood 36912273717, elukoht xxx Menetlusaluse isiku kaitsja Andrei Matvejev Isikukood 37001033713, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond Asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Sergei Šarov Kohtuvälise menetleja esindaja - Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Xxx Tunnistajad: Xxx, Xxx, Xxx Kohtuistungi toimumise aeg 19.02.2013, 08.03.2013, 27.03.2013, 16.04.2013, 25.04.2013. RESOLUTSIOON Ida Prefektuuri Narva Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Sergei Šarov süüdi 18.02.2013 mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamises vähemalt 48 kilomeetrit tunnis, s.o

§ 227

lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 18.02.2013 kuni 19.02.2013, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahatrahvi kahekümnele trahviühikule. Ärakandmisele kuulub rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, nr 10220034796011 SEB Pank, või nr 333416110002 Danske Bank pangas, viitenumber 4100065064. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. KarS § 50 lg 1 p 2 ja

§ 227

lg 5 p 1 alusel võtta lisakaristusena Sergei Šarovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 3 (kolm) kuud kohtuotsuse jõustumisel.

§ 127

alusel on Sergei Šarov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o

1. maist
2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
3. maist
4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.
5. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik Xxx koostas 18.02.2013 väärteoprotokolli nr AB 1302584 väärteoasjas nr 2330,13,001038, mille kohaselt juhtis Sergei Šarov 18.02.2013 kella 17:15 ajal Xxxi tänaval, Elektrijaama tee suunal, Narvas mootorsõidukit Volvo XC 90, reg. nr 449 BCR, liiklusmärgi 351 (suurim lubatud kiirus 50 km/h) mõju piirkonnas kiirusega 102+/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. Kiirus mõõteti kiirusemõõteseadmega UltraLyte LTI 20-20 100LR. Nr UX
6. Väärteoprotokolli kohaselt pani Sergei Šarov sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseadus § 227 lg 3 järgi, rikkudes

§ 50lg 5 p 3.

Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud isiku kinnipidamise protokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku ütlusega, tunnistaja Xxx ütlustega ja muude dokumentidega. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole ning menetlusalune isik 2 oma süüd ei tunnista. 05.03.2013 esitas menetlusaluse isiku kaitsja kohtule vastulause, mille kohaselt ta on seisukohal, et väärteomenetlus Sergei Šarovi suhtes tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku kaitsja on veendumusel, et kohtuväline menetleja on vääralt tuvastanud asja puutuvaid faktilisi asjaolusid, väärteoasjas olevad materjalid on vastuolulised, ebaküllaldased ning kogutud protsessuaalse seadusandluse rikkumisega, mis omakorda ei anna võimalust tõsikindlalt tuvastada, et Sergei Šarov pani toime talle etteheidetava väärteo. Väärteoprotokollis loeti väärteo toimepanek tõendatuks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamistega. Tõendite analüüsist selgus, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed või on kõlbmatud tõendamisele kuuluvate asjaolude tõendamiseks. Kaitsja leidis, et Sergei Šarovi ülekuulamise protokoll on ebakõlblik väärteo toimepanemise tõendina, kuna see ei sisalda andmeid, mis saavad väärteo toimepanemist kinnitada või ümber lükata. Protokolli koostamisel rikuti protsessuaalnorme. Kaitsja pööras tähelepanu sellele, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on tõendina lubamatu. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Antud sätte kohaselt ei või menetleja kasutada väärteomenetluses tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks menetlusaluse isiku ütlusi. Sellele viitas ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

1. jaanuari 2009.a otsuses väärteoasjas nr. 3-1-1-73-08 (p 9.1.). VTMS § 5 sätted kohustavad kohtuvälist menetlejat selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (lg 1) ja tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta (lg 2). Vastavalt VTMS § 58 lg 2 teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. Kaitsja on sisukohal, et ülalnimetatud sätetest järeldub, et politseiametnike kohustuseks on menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste aktiivne selgitamine. Eelpool nimetatud menetlusnõudeid rikkudes ei selgitanud politseiametnikud Sergei Šarovile tema õigusi, mille tõttu ei olnud Sergei Šarovil võimalust kasutada kaitsja abi väärteomenetluse algusest, mis on menetlusaluse isiku kaitseõiguse riivamine ja väärteo- ja kriminaalmenetluse põhimõtete oluline rikkumine, kuna menetlusalusel isikul puudus võimalus kaitsta end süüteo toimepanemise etteheidetavuse vastu. Tunnistaja Xxx ülekuulamise protokollist nähtub, et Sergei Šarovile tutvustati tema õigusi ja ta nõustus väärteo toimepanemisega. Tunnistaja väide on vastuolus väärteoprotokolliga, milles on märgitud, et Sergei Šarov soovib kaitsja osalemist väärteomenetluses. Kaitsja on arvamusel, et Xxx ei või antud asjas tunnistajaks olla ja tema ütlused on Sergei Šarovile süüks pandava väärteo toimepanemise lubamatuks tõendiks. Ülalnimetatud Riigikohtu 2.jaanuari 2009.aasta otsuse punktis 9.
3. leidis kriminaalkolleegium, et KrMS § 66 lg 2 kohaldamisel võib menetleja olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Põhimõtteliselt ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kaitsja märgis, et antud asjas täitis Xxxkohtuvälise menetleja ametiisiku funktsioone, kuna just tema esitas Sergei Šarovile küsimusi tema ülekuulamise käigus ja protokollis ütlusi, s.t osales vahetult asjas menetluse läbiviimises. Samuti kaitsja leidis, et Sergei Šarovi poolt väärteo toimepanemise tõendina märgitud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ei saa olla tõendiks, sest protokollis näidatud mõõtetulemused ei ole usaldusväärsed. Kaitsja on seisukohal, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ei saa olla nõuetekohaseks tõendiks, kuna kiiruse mõõtmine on korraldatud mõõtmise protseduuri rikkumisega. Sergei Šarov ei olnud nõus protokollis näidatud mõõtetulemustega. See asjaolu on kajastatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Sergei Šarov palus liikluspolitseinikel esitada mõõteseadme taatlustunnistuse. Politseinikud väitsid, et nad ei pea 3 esitama midagi Sergei Šarovile. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Riigikohus on oma 15.03.2012.a otsuse ps 8.2 väärteoasjas nr. 3-1-1-17-12 märkinud, et kohtuväline menetleja väärteomenetluse alustamisel peab olema veendunud, et liiklusjärelevalves kasutatud mõõtevahend, mille näidu põhjal väärteomenetlust alustatakse, vastab mõõteseaduse nõuetele. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Seda aga politseinikud ei teinud. Samuti oma ütlustes mainis Sergei Šarov, et teelõigul oli teine auto. See auto liikus Šarovi auto ees ca 100-150 meetrit kaugusel. See asjaolu omab märkimisväärset tähendust, sest mitme liikuva sõiduki olemasolu suurendab oluliselt vea tekkimise võimalust. Kuna protokolli alusel oli mõõtmiskaugus 303,9 meetrit, ei ole välistatud, et politseiametnik fikseeris kiiruse mõõtmisel hoopis teisest sõidukist peegelduva signaali, käsitledes seda ekslikult Sergei Šarovi poolt juhitud sõidukist lähtuvana. Ülalmainitud asjaolud tekitavad kahtlusi, et kiiruse mõõtmine oli õige. Vastavalt 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi „Nõuded“) § 8 p-le 3 ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tugeva vihma- või lumesaju või udu korral. Nagu nähtub asja materjalides olevast kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist sõidukiiruse mõõtmise ajal sadas lund, seega ei olnud politseiametnikel võimalust ega lubatavust mõõta autode kiirust. Kaitsja on seisukohal, et käesoleva asja puhul ületas politsei oma volitusi pidades kinni Sergei Šarovi. Vastavalt VTMS § 44 lg 1 p 3 isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Antud juhul puudusid mingid mõistlikud alused isiku kinnipidamiseks ning see oli tehtud vaid surve avaldamiseks menetlusalusele isikule. Kaitsja sõnadel on ebaselge, millal toimus Sergei Šarovi kinnipidamine. Samuti on ebaselge, kas kinnipidamise käigus kohtuvälise menetleja tegeles tõendite kogumisega või mitte. Kokkuvõtteks kaitsja on seisukohal, et eespool kirjeldatud rikkumiste tõttu puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed tõendid, mille alusel oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada, ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, kas Sergei Šarov pani toime väärteo ja kui väärtegu on siiski toime pandud, milline on selle juriidiline kvalifikatsioon. Vastupidi, väärteoasjas olemasolevad materjalid on aga äärmiselt vastuolulised, mittetäielikud ja ebaobjektiivsed. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaitsja leidis, et Sergei Šarov poolt väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlus kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud tõlgendada süüdistatava kasuks. Lähtudes eeltoodust, palub menetlusaluse isiku kaitsja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteo koosseisu tunnuste puudumisega.
4. Kohtumenetluses uuritud tõendid 2.1 27.03.2012 kohtuistungil andis menetlusalune isik Sergei Šarov ütlusi, et sellel teel sõidab ta alates 2003.a vähemalt 6 korda päevas. Kordagi ei olnud teda kinni peetud kiiruse ületamisega. Selle teelõigu pikkus on 1 km. Politsei seisis seal, kus on tema garaažist kuni politseini vahemaa 600 m. Sõitis välja garaažist ja sõitis peateele, tee oli lumine. Kiirusemõõtja näitude järgi tuleb välja, et jõudis 200 meetriga saavutada kiirust kuni 100 km/h. Kuna teelõik on pikk ja lubatud kiirus on 50 km/h, siis lülitas kruiisikontrolli ja sõitis 50 km/h. Seekord sõitis samamoodi, kui nägi inspektorit ja peatus. Tema ees sõitis veel 1 auto. Millegipärast kiirusemõõtja seda ei fikseerinud. Kiirusemõõtjalt 4 oli näha, et viimased mõõtmised olid tehtud kl 14.00 ja pärast seda tema kiirus 100 km/h. Arvab, et pidi olema mingi viga radaris. Tema ees 3-4 minutit sõitis ta abikaasa ja nägi ekipaaži. Tema taga sõitis mehhaanik ja nägi kõike, et mingit ületamist seal ei olnud. Enne seda kui inspektor teda peatas, ta ületas teed. Radari näidud olid talle esitatud ning ekraanil olid numbrid -
5. Politseinikud ütlesid, et kl 14.00 oli mõõdetud eelmine kiirus. Tema palus näidata, milline oli eelmise auto sõidukiirus ja nad ütlesid, et nad ei mõõtnud. Kui sõitis välja peateele, siis nägi, et enne teda sõitis auto 200 m kaugusel. Inspektor seisis põõsastes. Ta tuli välja sõiduteele, lasi auto mööda, läks üle teed ja peatas menetlusaluse isiku. Politseinikud enne protokolli koostamist ei pakkunud kaitsjat ning enne protokolli koostamist talle ei selgitatud õiguseid ja kohustusi. Ilm hägune, kl 18.00, tee oli lumine. Enne seda sadas lund ja natuke sadas ka. Politseinikud panid protokolli ka, et tee oli lumine. Esimest korda talle tutvustati õigusi siis, kui jaoskonda toodi, jaoskonnas kaitsja juuresolekul. Enne seda õigusi ei tutvustatud ega allkirja ei võetud. Kui ta ütles, et need ei ole tema näidud, siis naispolitseinik hakkas koostama ülekuulamise protokolli. Teine politseinik koostas protokolli. See toimus autos. Naine palus tal allkirjastada ülekuulamise protokolli. Need protokollid, mida koostati autos, talle näidati ja ta allkirjastas autos. Ülekuulamise ajal õigusi ei tutvustatud. Väärteoprotokoll koostati autos, allkirjastas juba jaoskonnas kaitsja juuresolekul. Autos ta ei tutvunud sellega. Tal paluti allkirjastada, kuna ta ütles, et ta ei ole nõus, siis teda viidi jaoskonda, ta helistas kaitsjale. Jaoskonnas kaitsja juuresolekul luges läbi ja allkirjastas. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt tema ees sõitis auto, vahe oli umbes 150-200 meetrit. Selle auto kiirus oli umbes sama mis temal. Politseinikele selgitas ka, et tema kiirus oleks 100 km/h, siis oleks sellele autole juba ammu järgi tulnud. Pärast teda sõitis mehhaanik, kes töötab nende firmas. Nad olid garaažis, 3-4 min enne sõitis tema abikaasa, siis tema, siis lukksepp. Lukksepp nägi tema autot kogu aeg. Sest ta oli temast 150-200 m. Ta nägi, kuidas politsei pidas teda kinni, aga ta on praegu haiglas. Tema nimi on Xxx. Ta on umbes 22-23 a vana. Praegu ei saa telefoni öelda, aga põhimõtteliselt on võimalik. Pärast seda, kui koostati protokoll ja istus vanglas, siis võttis Xxxga ühendust, helistas talle ja nad kohtusid garaažis. Esmaspäeval teda peeti kinni, teisipäeval teda lasti lahti, neljapäeval jäi haigeks enne istungit helistas kaitsjale ja ütles, et on haige. Ta ei öelnud kaitsjale oma tunnistajast, sest kaitsjaga ei kohtunud. Tahtis, et tunnistaja tuleks sellele istungile, aga ta läks esmaspäeval haiglasse. 2.2 Politseiametnik Xxx andis ütlusi, et 18.02.2013 oli teenistuses koos Xxxuga. Kl 17.00 paiku sõitsid Xxxi ja nahavabriku ristmikule, kus hakkasid mõõtma kiirust. Xxxi tänaval seisab märk kiiruse piirangu kohta. Seisid umbes 5-7 minutit ja tuli 1 auto ja siis kuulis Ultralighti helisignaali ja Xxx näitas, et kiirus oli 102 km/h ja kohe lumehangest tuli sõiduk Volvo. Roolis oli Sergei Šarov. Temale oli näidatud näit. Ta ütles, et ei mõelnud, et siin hakkab keegi kiirust mõõtma. Ta oli nõus näiduga ja siis läksid autosse, siis ta küsis, kas äkki laseksid teda niisama vabaks. Nad ütlesid, et ei lase. Siis ta ütles, et ta ei ole nõus ja helistab kaitsjale, helistaski. Xxx hakkas selgitama talle tema õigusi, kui ta oli nõus rikkumisega. Ta ütles, et ta teab kõike õigusi ja kirjutas alla. Xxx valdab vene keelt päris hästi ja arusaadavalt. Ta selgitas Šarovile vene keeles. Vene keel on tal arusaadav. Kuid Šarov ütles, et ta teab kõiki oma õigusi ja kohustusi. Kui Xxx hakkas selgitama, miks teda kinni peeti ja tema õigused ja kohustused ja hakkasid vormistama väärteoprotokolli, siis ta ütles, et ta teab ja kirjutas alla. Kui kaitsja tuli jaoskonda, siis esitati talle kõik dokumendid, kiiruse mõõtmine, kinnipidamise protokoll ja teised. Menetlusalune isik oli nõus rikkumisega ja pärast seda, kui ta helistas kaitsjale, siis ta ei olnud enam nõus. Mõõtmise ajal oli hea ilm, pilvi ei olnud, päike ei paistnud. Kui mõõtmine toimus, siis oli valge aeg. Mõõtmine oli kell 17.
6. Isik oli kinni peetud VTMS § 4 lg 3 alusel, et ta tulevikus ei paneks toime uusi rikkumisi ja kuna kiiruse ületamise eest on ette nähtud arest. Järeldus oli tehtud materjali alusel. Kiiruse ületamine, lg 3, annab võimaluse isikut kinni pidada kuni istungini. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on 2 käekirja. Andmed olid täidetud Xxxu poolt. Kõik ütlused pani tunnistaja Xxx kirja, kuna Xxx ei oska kirjutada vene keeles. Tema kirjutas kõike, mida küsis Xxx. See dokument oli koostatud mõlema 5 politseiniku poolt. Jaoskonnas esitati kaitsjale dokumendid tutvumiseks, aga koopiaid ei antud. Ta vaatas ja luges kõik dokumendid läbi ning ütles, mida Šarov peab kirjutama. Samuti anti talle väärteoprotokolli koopia. Ultralighti kohvris on taatlustunnistus olemas, kui seda küsitaks, siis polnuks probleemi seda anda tutvumiseks, kuid kaitsja soovis kõik koopiad. Anti ainult väärteo protokolli koopia. Tunnistaja Xxx ise nägi seda näitu, sest Xxx näitas talle. Selle aja jooksul (5-7 min) sõitsid seal 1-2 autot, kes olid korralikud. Menetlusaluse isiku auto ees ja taga ei olnud nähtaval ühtegi teist sõidukit. Seal on pikk tee ja on hästi näha. Ei ees ega taga sõidukeid ei olnud. Ei oska öelda, kui kaugele on seal näha, ei ole mõõtnud. Võib-olla 400 meetrit on kindlasti näha. Xxx hakkas tutvustama isiku õigusi ja kohustusi ja isik ütles, et ta teab oma õigusi, et võite vormistada. Kui kaitsja tuli osakonda, siis kaitsja küsis, kas õigusi tutvustati, siis Šarov ütles ,et tutvustati, pärast hakkas eitama. Seal, kus seisis politseiniku auto, ei olnud elektriliine. Teisel pool olid. Teisel pool on elektrijaam. 2.3 Politseiametnik Xxx andis ütlusi, et oli 18.02.2013 teenistuses koos Xxxga. Viibisid Xxxi tänaval, teostasid kiiruse mõõtmist. Kui ta mõõtma hakkas, ilm oli selge, nähtavus oli hea. Alstomi firma suunast sõitis 1 sõiduk nende suunas. Halli värvi sõiduk, teostas Ultralightiga mõõtmist. Heli oli madal, kuni toimus fikseerimine, fikseeris kiiruse. Mõõtis kiiruse 102 km/h +/-4 km. Näitas seda oma kolleegile, kes seisis sõiduki juures. Siis sõiduk lähenes, andsid peatumismärguande, sõiduk peatus. Tutvustas ennast, peatamise põhjust, näitas kiiruse mõõtmist. Küsis isikult, kas see on tema kiirus, isik vastas, et see on tema kiirus, ta ütles, et kiirustab koju. Siis palus tal parkida sõidukit Xxxi ja Nahavabriku ristmikule. Kutsusid isiku enda sõidukisse, rääkis talle, et selles menetluses on isik vaja vastutusele võtta ning kuna tegemist oli kolmanda lõike kiirusega, mille kohta ei ole võimalik teha otsus koha peal ja ütles, et otsus tuleb 30 päeva jooksul ja muud varianti kohapeal otsustada ei ole võimalik. Isik rääkis, et üritaks asja koha peal lahendada, et teist moodi, et mitte protokolli vormistada. Kui selgitasid isikule, et isik peetakse kinni ja tema suhtes taotletakse aresti, siis isik keeldus sellest, et see on tema kiirus. Ütles, et ta ei rikkunud, et oli mingi teine auto. Tegelikkuses seal ei olnud muud autot. Siis sõitsid politseijaoskonda menetlustoiminguid tegema. Kiiruse mõõtmise ajal ei olnud ei teel ega mõõtmisalas rohkem autosid. Kaitsja näitas tunnistajale fotosid, et tuvastada, kas tegemist on sama kohaga, kus peatati Šarovi auto. Tunnistaja sõnul nende auto seisis fotodel oleval ristmikul. Mõõtmist teostasid tee peal. Nad ei mõõtnud elektriliini all ja mõõtmise koht asus elektriliinidest kaugel. Kui koostasid väärteoprotokolli, siis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kasutati ka tõendina. Protokoll on tehtud vene keeles ja Xxx saab aru, mis seal kirjas on. Kirjalikku vene keelt ta ei valda vabalt. Alates sellest kohast, kui hakkasid küsimused, kirjutas tema paarimees. See tähendab, et protokoll on täidetud paarimehe poolt ainult küsimuste osas, andmed kirjutas Xxx. Et seda kirjutas kolleeg, ei olnud kirjas. Juhtudel, kui peavad kinni isiku sellise rikkumise eest, võtavad alati ühendust Xxxga või Xxxga. Siis, kui olid Nahavabriku ja Xxxi tänava ristmikul, võtsid ka ühendust ja kuna isikul on palju rikkumisi, siis taotlesid aresti. Tunnista sõnul on tänaval, kus kiirust mõõdeti, tihe liikumine siis, kui inimesed tööle lähevad või töölt tulevad. Tipptundidel. Aga sel hetkel, kui nad mõõtsid, oli üksik sõiduk. Politseiauto seisis fotol olevast autost umbes 2-3 meetrit taga pool. Elektriliinid olid temast 5-10 meetrit kaugusel. Auto tuli sirge tee pealt. Tunnistaja osundab fotole, kus on 2 sõidukit, et menetlusaluse isiku auto tuli suunast, kus on näha kiirusepiirangu märk. Tunnistaja sõnul oli menetlusalune isik üksinda autos. Auto fikseerimise hetk on tal kirjas, aga mälu järgi ei mäleta. Seda fikseerib seade. Seal ei olnud rohkem autosid. Mõõtmise hetkel ja enne seda ja vahetult pärast seda ei olnud kedagi vähemalt 2 minuti jooksul. Kui nad tema kiirust mõõtsid ja kui nad teda kinni pidasid, ei saanud olla mingit autot, kes saaks näha, et nad kiirust mõõtsid ja teda kinni pidasid. Menetlusaluse isiku auto ei jäänud elektriliinide alla sel hetkel, kui nad kiirust mõõtsid. Tunnistaja ütles, kui ta tutvustas ennast ja palus tal parkida ümber, ei olnud selle aja 6 jooksul teist autot liikumas. 2.4 Tunnistaja Xxx andis ütlusi, et tol ajal ta töötas Šarovi ettevõttes tehnika hooldusel. Pärast tööd tulid töölt välja, vahetasid riideid. Seisid õues sissepääsu kõrval. Rääkisid juttu. Šarovi naine sõitis välja, nad rääkisid aga veel juttu. Šarov istus autosse, pööras ringi ning alles siis hakkas tema sõitma. Kui Šarovi naine sõitis ära, siis kuskil 7 minuti pärast sõitis Šarov ja pärast tema. Sõitsid välja teisest väljapääsust sirgele teele Narva poole. Sergei sõitis välja, tema pööras ringi. Sergei sõitis 200-300 meetrit tema ees. Siis nägi, et Sergei hakkas autot peatama, et keegi jooksis üle tee. Sergei võttis natuke paremale, siis nägi politseid ja alandas oma kiirust ka. Nägi, et Sergei peatati, alandas kiirust, sõitis mööda ja nägi, et politseinik tuli autost eemale ja Sergei pööras vasakule. Tema sõitis mööda. See oli 250-300 meetrit. Ta ei pööranud eriti sellele tähelepanu. Kui politseinik läks Sergei juurest ära, siis tal oli midagi käes, aga ta ei oska täpselt öelda. Ta ise liikus kiirusega kuskil 50-52 km/h. 55 km/h ringis, kuna ta teab seda teed. Tunnistaja ei saa öelda täpselt, mis kiirusega sõitis Sergei. Ta arvab, et kui ta sõidaks nii suure kiirusega nagu räägitakse kohtus, siis ta oleks palju rohkem temast eemal. Ta ei jõu selle kiirusega seda teed läbida. Tunnistaja ei oska täpselt öelda, kus asub töökoht. Kui sõita linnast sinna, siis sõita mööda esimest sissekäiku otse teisse sissekäiku. Töökohast kuni selle kohani, kus isik peeti kinni, on 700 m kuni 1 km. Alguses teelõik oli sirge, siis on ristmik, siis on jälle sirge ja ristmik. Siis kui sõidad ettevõttest välja, siis on ristmik. Kokku on 3 ristmikku. Sellest kohast, kust hakkasid sõitma, kuni selle kohani, kus teda peeti kinni ei ole vaja mitu korda pöörata.. Sisuliselt on seal pikk sirge koht töökohalt kuni selle kohani, kus Šarov peatati. See tähendab, et Šarovi auto oli kogu aeg tema vaateväljas. Kui ta nägi pidurite signaali, siis hakkas ka pidurdama. See hetk, kui ta nägi, et teda kinni peetakse, oli ise 200300 meetri kaugusel. Sel hetkel, kui Sergei reaalselt seisma jäi oli temast tagapool 150-200 meetrit kaugusel. Kui lähenes temale, siis ta pööras vasakule. Enne seda, kui ta vasakule pööras, jäi ta ristmikule peaaegu seisma. Politseinik läks sõiduteelt auto juurde. Politsei näitas midagi, siis natuke läks eemale ja Sergei pööras vasakule. Politseinik tuli auto juurde, siis aken oli juba lahti, ta näitas midagi ja siis Sergei hakkas pöörama. Tunnistaja alles jõudis tema kõrvale. Ta nägi, et seal toimub midagi, siis alandas kiiruse ja sõitis väiksema ja väiksema kiirusega. Ta kasutas kogu aeg pidurit. Ta ei oska täpselt öelda, kogu aeg alandas kiiruse peaaegu peatumiseni. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid: 2.5 Väärteoprotokoll 18.02.2013, millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlust 18.02.2013 selles, et Sergei Šarov juhtis 18.02.2013 kella 17:15 ajal Xxxi tänaval mootorsõidukit Volvo XC 90, registreerimismärgiga 449 BCR, kiirusega 102+/- 4 km tunnis, millega ületas teelõigul lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem, kui 48 km tunnis. Kiirus mõõteti kiirusemõõteseadmega UltraLyte LTI 20-20 100LR. Nr UX
7. Väärteoprotokolli kohaselt pani Sergei Šarov sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseadus § 227 lg 3 järgi, rikkudes

§ 50lg 5 p 3.

2.6 Isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt isik oli kinni peetud 18.02.2013 kell 17:15 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. 2.7 Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt 18.02.2013 kell 17:15 teostas Narva Politseijaoskonna liikluspolitseinik Xxx Xxxi-Nahavabriku tänaval riikliku järelevalve korras Sergei Šarovi, (isikukood 36706133715, elukoht: xxx), poolt juhitud mootorsõiduki Volvo XC 90, registreerimismärk 449 BCR, liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmist teostati Narvas, Xxxi tänaval. Sõidu suund: Elektrijaama tee. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet: UltraLyte LTI 2020 100LR nr. UX

1. Seadet testiti 18.02.2013 kell 13:15 ning seade oli töökorras. Mõõtmise 7 tehiolude kirjeldus: koht- asulaväline tee; nähtavus- hea; valgustus- valgeaeg; ilmastik- sademeteta; teeolud- lumi; teekatte- kattega tee; sõiduridade arv-2; kahesuunaline tee. Patrullauto asukoht: seisis kõrvateel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mõõtmiskaugus: 303,9 meetrit; vastassuunalisel teel, sõiduk lähenes; liikus üksinda; kiirendas intensiivselt. Seadme lugem 102 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul: 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 48 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Isiku märkus protokolli kohta: Seadme näiduga ei ole nõus, liikusin 50 km/h kiirusega. Protokoll on allkirjastatud Šarovi, tunnistaja ja koostaja poolt. 2.8 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 18.02.2013, mille kohaselt 18.02.2013 Narva Politseijaoskonna liikluspolitseinik Xxx, juhindudes VTMS §-dest 49-50, 56 ja 65, kuulas üle: Sergei Šarovi, isikukood 36706133715, ilma kodakondsuseta, elukoht: xxx; töökoht: Internatsional Veod OÜ; telefon 5049726; seadusliku esindaja ees-ja perekonnanimi: Igor Sumarok; elu-või asukoha aadress: Rebasesaba 4/2, Tallinn; töökoht: Alinea Õigusbüroo OÜ; telefon: 5090743, eposti aadress: isumarok@hotmail.com. Ülekuulamise toimus: Xxxi- Nahavabriku ristmikul, lõpetatud Vahtra3, Narva. Menetlusaluseisikule on selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, Sergei Šarov kinnitas seda oma allkirjaga. Ülekuulamisel ei osalenud tõlki. Ülekuulamine algas kell 17:20, lõppes kell 17:
2. Protokoll on allkirjastatud Šarovi ja koostaja poolt. Protokolli on tehtud märge, et kaitsja andmed on lisatud hiljem. 2.9 Karistusregistri andmed, mille kohaselt on Sergei Šarovi varem 12 korda väärteokorras karistatud. 2.10 Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 12/00171, mille kohaselt on kiirusmõõtur UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX015115 taadeldud 30.10.2012 ning vastab MKM 12.12.2006 määruse nr. 104 lisa 2 p. 8.2 nõuetele: veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel kuni 100km/h+/- 1 km/h ja kiirustel üle 100 km/h +- 1% mõõtevahendi näidust. 2.11 Kaks fotot kohast, kus toimus kiiruse mõõtmine. 2.12 Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika, milles muu hulgas on märgitud kohad, kus on keelatud kiiruse mõõtmine.
3. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 3.1 Menetlusalusele isikule on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 18.02.2013 kella 17:15 ajal Xxxi tänaval, Elektrijaama tee suunal, Narvas mootorsõidukit Volvo XC 90, reg. nr 449 BCR, liiklusmärgi 351 (suurim lubatud kiirus 50 km/h) mõju piirkonas kiirusega 102+/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 48 km/h ning pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227

lg 3 järgi.

§ 227

lg 3 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. 8 3.2 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Sergei Šarov juhtis 18.02.2013 kella 17:15 ajal Narvas, Xxxi tänaval, Elektrijaama tee suunal, liiklusmärgi 351 (suurim lubatud kiirus 50 km/h) mõju piirkonas, mootorsõidukit Volvo XC 90, reg. nr 449 BCR. Seda kinnitavad oma ütlustes nii protokollide koostamise asjaolude osas üle kuulatud politseiametnikud, kui ka Sergei Šarov ise. Samuti protokoll kiiruse mõõtmise kohta. Siinjuures ei nõustu kohus kaitsja väidetega, et nimetatud isikute ütlused on lubamatud tõendid. Täiesti arusaamatuks jääb, millistele sätetele tuginedes väidab kaitsja, et menetlusaluse isiku ülekuulamine väärteomenetluses ei ole lubatud. Kaitsja viidatud KrMS § 66 lg 2 sätestab piirangud isikute tunnistajatena ülekuulamisele. Antud juhul on aga Sergei Šarov nii kohtuvälises kui ka kohtumenetluses kuulatud üle menetlusaluse isikuna mitte tunnistajana ja seega ei ole kaitjsa väide asjakohane. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks pikemalt käsitleda kaitsja väiteid seoses kohtuvälises menetluses Sergei Šarovi ülekuulamisel väidetavalt toimunud menetlusõigusnormide rikkumistega, kuivõrd kohus ei arvesta nimetatud ülekuulamisel antud ütlusi tõendina. Kohtumenetluses ei ole keegi menetlusosalistest taotlenud menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamist ning seega võtab kohus tõendina vastu menetlusaluse isiku poolt üksnes kohtus antud ütlused. Seonduvalt politseiametnike ülekuulamisega märgib kohus, et nimetatud isikud on kohtus kuulatud üle kohtuvälises menetluses toimingute teostamisega seonduvate asjaolude osas. Kohtuvälise menetleja ametnike tunnistajatena ülekuulamine taoliste asjaolude selgitamiseks on lubatav nii kriminaal- kui ka väärteomenetluses. 3.3 Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt sõitis Sergei Šarov ülalnimetatud ajal ja kohas mootorsõidukiga Volvo XC 90, registreerimismärk 449 BCR, kiirusega 102 km/h. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS- 12/00171 kohaselt on kiiruse mõõtmisel kasutatud seade UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX015115 taadeldud 30.10.2012 ning vastab MKM 12.12.2006 määruse nr. 104 lisa 2 p. 8.2 nõuetele: veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel kuni 100km/h+/- 1 km/h ja kiirustel üle 100 km/h +- 1% mõõtevahendi näidust. Seega puudub kohtul alus kahelda kiirusemõõturi korrasolekus. Kohtul puuduvad andmed, mis viitaks, et kiirusemõõtjaga fikseeritud sõidukiirus, on mõne teise sõiduki kiirus. Vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Samuti puudub kohtul alus arvata, et kiirust mõõtnud politseiametnikel oleks mingi motiiv näidata Sergei Šarovi sõiduki kiirusena mõne teise sõiduki kiirust ning koostada kavatsetult ebaõige väärteoprotokoll. 3.4 Menetlusalune isik on andnud ütlusi, milles ta ei tunnista kiiruse ületamist ning märkis, et ta sõitis kiirusega 50 km/h. Samuti ütles Sergei Šarov, et paarsada meetrit temast ees sõitis teine auto ja paarsada meetrit temast tagapool sõitis Xxx. Politseiametnike ütluste kohaselt ei sõitnud aga vahetult enne ja pärast menetlusaluse isiku juhitud autot teisi sõidukeid. Xxxu sõnul ei sõitnud vähemalt paar minutit pärast Sergei Šarovi peatamist kedagi neist mööda. Xxx andis ütlusi, et ta sõitis kogu aeg menetlusaluse isiku taga ning Sergei Šarovi auto oli tema vaateväljas. Ta ei oska täpselt öelda, kui kiiresti sõitis Sergei, kuid kindlasti mitte nii kiiresti kui talle ette heidetakse. Ta ise sõitis Sergei taga, umbes 200-300 meetrit. Kui Šarov pidurdas, hakkas ta ka ise pidurdama. See hetk, kui ta nägi, et Sergeid kinni peetakse, oli ta ise 200-300 meetri kaugusel. Sel hetkel, kui Sergei reaalselt seisma jäi oli temast tagapool 150-200 meetri kaugusel. Kui lähenes Šarovile, siis ta pööras vasakule. Enne seda, kui Šarov vasakule pööras, jäi tema ristmikule peaaegu seisma. Xxxu ja Šarovi ütlustest nähtuvalt mõõtis Xxx kiirust seistes Šarovi liikumissuunast teisel pool teed. Xxx andis peatumismärguande, Šarov jäi ristmikul seisma, Xxx ületas tee ning läks Šarovi auto 9 juurde, vestles temaga – tutvustas ennast ja palus tal sõita autoga politseiauto juurde, Šarov keeras seepeale vasakule asuvasse põiktänavasse, kus seisis politseiauto. Arvestades nii Kalinini kui ka Xxxu ja Šarovi ütluseid, pidi Kalinin viibima kuni hetkeni, mil Šarov keeras vasakul asuvasse tänavasse, temast taga pool. Kohtu hinnangul pidid kõik loetletud toimingud – peatamine, peatumine, Xxxu poolt tee ületamine, autojuhiga vestlemine ning sõiduki kohalt ära sõit ning vasakpööre - võtma aega minimaalselt 1-2 minutit. Kalinini ja Šarovi ütlustest nähtuvalt sõitis Kalinin temast maksimaalselt 300 meetrit tagapool. Kui Kalinin sõitnuks tõepoolest Šarovist 300 meetrit tagapool, siis pidanuks ta Šarovi autost mööduma enne, kui viimane sooritas vasakpöörde. Kalinin on öelnud, et ta küll vähendas oluliselt kiirust, kui nägi, et Sergeid peatatakse, kuid ta ei öelnud, et oleks päris seisma jäänud. Isegi juhul, kui Kalinin oleks kogu kõnealuse 300 meetrit läbinud kiirusega 10 km/h, siis kulunuks tal selle distantsi läbimiseks vähem kui 2 minutit. Arvestades, et ta alguses liikus kiirusega 50 km/h, siis pidi ta mööduma ristmikust, kus Šarov seisma jäi, juba enne kui Šarov sooritas vasakpöörde. Sealjuures on täehepanuväärne, et ütluste alguses märkis Kalinin, et möödus Šarovist enne, kui viimane vasakpöörde sooritas. Eelnevast lähtuvalt on kohtul põhjust kahelda Kalinini ütluste paikapidavuses. Tunnistaja usaldusväärsuses kahtlemiseks annab alust ka tõik, et menetlusalune isik ei avaldanud koheselt informatsiooni võimaliku tunnistaja olemasolu kohta, seda tehti alles kohtumenetluses. Ülaltoodut arvestades jätab kohus Xxxi ütlused tõenite kogumist välja ega arvesta neid otsuse tegemisel. Samadel asjaoludel tuleb tõendite kogumist välja jätta ka menetlusaluse isiku ütlused, kuivõrd kohtu hinnangul ei pea paika tema ütlused talle järgnenud sõiduki osas. Nimetatud vastuolu tõttu tuleb need ütlused tervikuna kõrvale jätta. 3.5 Võttes arvesse punktides 3.1 – 3.4 nimetatud asjaolusid ning Xxxu ütlusi, on kohtu hinnangul tuvastatud, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on fikseeritud Sergei Šarovi juhitud mootorsõiduki sõidukiirus. Kaitsja on menetluses korduvalt märkinud, et protokollis fikseeritud sõidukiirus ei ole usaldusväärne, kuivõrd esinesid kiiruse mõõtmist takistavad asjaolud – protokollist nähtuvalt sadas mõõtmise ajal lund ning kõrgepingeliinide lähedus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 8 p 3 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tunnelis, peeglilt, tugeva vihma- või lumesaju või udu korral, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Antud juhul nähtub nii tunnistajate ütlustest kui ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et sademeid ei olnud, kuid teekate oli lumine. Seega kaitsja väide, et protokollist nähtuvalt esines lumesadu, ei vasta tõele. Ka muid §-s 8 loetletud takistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaitsja esitatud fotodelt ning Xxxu ütlustest nähtuvalt ei olnud kaitsja viidatud kõrgepingeliinid kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel, need asusid eemal. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika kohaselt ei ole keelatud kiiruse mõõtmine elektriliinide läheduses, mistõttu ei saa kohus nõustuda etteheidetega kiiruse mõõtmise koha valiku osas. Kõike eelnevat arvestades puudub kohtul alus kahelda protokollis fikseeritud kiirusmõõturi lugemi õigsuses. 3.6 Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit kiirusega 102 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 48 km/h ning pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 3 järgi.

Arvestades rikkumise ulatust st lubatud kiiruse ületamist ligi kaks korda, ei saanud tegemist olla 10 tähelepanematusest toimepandud teoga. Seetõttu on kohus veendumusel, et süütegu pandi toime tahtlikult. 3.7 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 227

lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. 3.8 Käesoleval juhul võib kiiruse ületamise määra (vähemalt 48km/h) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü

§ 227

lg 3 mõttes on keskmine, kuivõrd lubatud piirmäära ületati

§ 227lg-s 3 sätestatud vahemiku keskmises määras.

See aga peaks omakorda tingima karistuse ranguse so karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtumenetluses ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteos karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Nimetatust lähtuvalt on põhjendatud Sergei Šarovi karistamine

§ 227lg 3 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot.

Kuivõrd Sergei Šarov oli kohtuvälises menetluse kinnipeetud alates 18.02.2013 kuni 19.02.2013, (so 2 päeva, mis vastab rahatrahvi kahekümnele trahviühikule), tuleb kinnipidamise aeg KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka. Seega ärakandmisele kuulub rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. 3.9 Karistusseadustikus ja

s ettenähtud lisakaristuste eesmärgiks on muu hulgas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ja ühiskonna turvalisuse tagamine, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seega tuleb lisakaristuse määramisel arvestada ka ühiskonna ja õiguskorra (sh ka liikluskorra) kaitsmise huve. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Neid kohustusi rikkunud mootorsõidukite juhtide liikluses osalemise piiramine toimub eeskätte üldise liikluskorra ning teiste liiklejate turvalisuse tagamise huvides. Kuid samuti mõjutamaks rikkujaid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Käesolevas asjas lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo (st lubatud sõidukiiruse ületamise) korduva toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades, et Sergei Šarovi on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ning vaatamata sellele on ta jätkanud uute süütegude toimepanemist, asub kohus seisukohale, et antud juhul on vajalik kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Astrid Asi Kohtunik 11