← Eesti

4-12-4438/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2013, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-4438 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22.08.2012 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2602,12,005149 Väärteo kvalifikatsioon liiklusseadus § 227 lg 2 järgi Taotluse sisu Rain Karlsoni kaebus Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2602,12,005149 lisakaristuse tühistamiseks Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja/menetlusalune isik: Rain Karlson (isikukood X; elukoht X; e-post X) kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur (registrikood X; asukoht X), esindaja X RESOLUTSIOON
  2. Jätta Rain Karlsoni kaebus Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 otsuse peale nr 2602,12,005149 rahuldamata.
  3. Jätta Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 otsus nr 2602,12,005149 Rain Karlsoni karistamises LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.
  4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Rain Karlsonil on õigus karistuseks mõistetud rahatrahvi tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 40 (nelikümmend) eurot igakuiselt. Osamaksed tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Rahatrahv tuleb tasuda Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 otsus nr 2602,12,005149 viidatud arvele.
  5. Määratud lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
  6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolu Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik X koostas 02.08.2012 väärteoprotokolli X, mille kohaselt Rain Karlson juhtis 02.08.2012 kell 11.54 X mootorsõidukit kiirusega 77 +/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, vahemaa 508,3 meetrit. Kiirus mõõdetud X. Antud teoga rikkus Rain Karlson liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Lõuna Prefektuuri 22.08.2012 otsusega väärteoasjas 2602,12,005149 määrati Rain Karlsonile karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt arvestab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Sama menetlusaluse isiku poolt on varasemalt toime pandud liiklusalaseid rikkumisi, mille eest on juhtimisõiguse äravõtmist juba kohaldatud. Sellele vaatamata on Rein Karlson jätkanud liiklussüütegude toimepanemist. Mootorsõiduki lubatust suurema sõidukiirusega juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. 11.09.2012 esitas Rain Karlson Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale (tlk 1), milles vaidlustab juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks ning palub võimalusel rahatrahvi ajatamist. Kaebuses avaldab menetlusalune isik, et sõitis 02.08.2012 mööda X, ületades kiirust 24 km/h. Kiiruse ületus oli antud momendil nii suur, kuna oli just sõitu alustanud ja kiirendanud. Kaebuse esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on ebamõistlikult suur ning ebaproportsionaalne toime pandud teo ning karistamise alusega. Juhtimisõiguse olemasolu vajab menetlusalune isik peamiselt seoses enda tööga, mille käigus sõidab igapäevaselt mööda Eestimaad ringi ning toimetab objektidele materjale. Rain Karlson soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. II Kohtuvälise menetleja seisukoht 12.12.2012 esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule oma kirjaliku seisukoha väärteoasjas nr 2602,12,005149, milles taotleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus väärteoasjas muutmata. Kohtuväline menetleja märgib, et otsuse tegemisel on menetleja arvestanud asjaoluga, et sõiduki juhtimine asulas sellise kiirusega on raske liiklusalane rikkumine. Tegemist on enamohtliku väärteoga – sellise teoga seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse 2 isiku varsema käitumisega. Rain Karlsonit on korduvalt karistatud erinevate liiklussüütegude eest, sh sõidukiiruse ületamise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kahel korral. Sellele vaatamata jätkab Rain Karlson liiklussüütegude toimepanemist. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvide määramine ja juhtimisõiguse äravõtmine eelnevatel kordadel ei ole tulemuslik ehk isik ei ole karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõtet kui ka preventsioone. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. X on tiheda liiklusega ja tihedate väljasõitudega peatee. X vahelisel lõigul on juhtunud palju liiklusõnnetusi, samuti hukkunutega õnnetusi. Rain Karlsonil oli pärast väärteoprotokolli koostamist võimalus ja aega 15 päeva vastulause esitamiseks ja omapoolse selgituse andmiseks. Seda ta ei kasutanud. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Rain Karlson küll kaebuses kahetseb 02.08.2012 toime pandud rikkumist ja annab teada, et püüab edaspidi vältida liiklusseaduse rikkumisi, kuid 14.08.2012 karistati teda taas Põhja Prefektuuri poolt LS § 227 lg 2 järgi. Arvestades rikkumise raskust ja ohtlikkust ja varasemat karistatust on kohtuväline menetleja seisukohal, et põhjendatud on kohaldada menetlusaluse isiku suhtes ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungist osa võtta ei soovi. III Kohtu seisukoht VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
  7. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, tutvunud Rain Karlsoni esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta Rain Karlson kiiruse ületamist kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule tõendavad aset leidnud rikkumist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja X ütlused. Nimetatud protokolli kohaselt oli X poole lubatud suurim kiirus 50 km/h, sõiduk X reg märgiga X, mida juhtis Rain Karlson, sõitis aga kiirusega 77 +/-3 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega X. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr X, et mõõteseadet oli testitud 02.08.2012 kell 06.15 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki X reg märgiga X kiiruse näit õige ning R. Karlson ületas sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra. X tunnistajana antud ütlused kattuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgituga. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine R. Karlsoni poolt ning tema tegevus vastab LS § 3 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele üle 20 kilomeetri tunnis. Arvestades rikkumise kohal kehtestatud lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust, samuti menetlusaluse isiku ütlusi, mille kohaselt ületas ta piirkiirust kiirendades alustades sõitu, ei ole kahtlust, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Samuti on menetlusalusele isikule karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. LS § 227 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Rain Karlsoni karistati rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 240 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus kolmeks kuuks, seega on kohtuväline menetleja karistanud R. Karlsoni põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra, lisakaristuse osas aga sanktsiooni ülemmääras, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse kergendamiseks, s.o juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks, puudub alus. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul igati õigustatud ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab R. Karlsoni süü suurusele ning on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on Rain Karlsonit korduvalt väärteokorras karistatud, sh mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kusjuures kaks viimast karistust on määratud pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist toime pandud uute väärtegude eest. Hinnates analoogsete liiklusalaste rikkumiste järjepidevust saab sellest vaid järeldada, et varasematest karistustest ei ole R. Karson vajalikke järeldusi teinud ning seetõttu on lisaks põhikaristusele eripreventiivsel eesmärgil vajalik ka juhtimisõiguse äravõtmine. R. Karlson on küll kaebuses kohtule oma rikkumist tunnistanud ja tehtut kahetsenud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Kiiruse ületamise ulatus oli suur ning sellise kiirusega sõites tiheda liiklusega asulasisesel teelõigul, millel on kiiruse piirang 50 km/h, riskeeris menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustamisega. Kui selline rikkumine pannakse aga toime asulasisesel teel, siis sellises kohas sellise rikkumise toimepanemine näitab süüdlase äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse üldse. Seega oli tema süü väärteo toimepanemisel suur. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, seda et varasemad karistused ei sundinud isikut uue süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on kohus sunnitud tõdema, et senise karistusliigina kohaldatud rahatrahv või lühiajaline lisakaristus ei ole sundinud kaebuse esitajat liiklusalaste väärtegude toimepanemisest loobuma. On oluline, et R. Karlson ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seadis R. Karlson reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Selleks, et tagada teistele liiklejatele ohutus vähemalt selleks ajaks, kui menetlusalune isik ise aktiivselt liikluses ei osale, on antud juhul 4 põhjendatud menetlusaluse isiku ajutine eemaldamine liiklusest lisakaristuse kohaldamise kaudu. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega teadlikult seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele, sealjuures oli menetlusalusele isikule tema töö iseloom teada ka väärteo toimepanemise ajal. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kuna kaebuse esitaja on kaebuses taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist, nõustub kohus R. Karlsoni poolt rahatrahvi osade kaupa tasumisega kuue kuu jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.