Toimik nr 1-10-9638 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-9638 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tauri Kadaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Tauri Kadaja, isikukood: 38904232768, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Tauri Kadaja talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat taotlus ja määrata tema poolt Tauri Kadajale osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 eurot, ning käibemaks 7,20 eurot). Välja mõista Tauri Kadajalt kriminaalmenetluse kulud: 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Tauri Kadajal tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(5)Asjaolud Viru Vangla esitas 09.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tauri Kadaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tauri Kadaja on süüdi tunnistatud 22.02.2011 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega 4 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.01.2011 ja lõpp 06.09.
- Tauri Kadaja andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 157). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.05.
- Kinnipidamisasutusest Tauri Kadaja kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 7 korral distsiplinaarkorras karistatud. Isik lõpetas Viru vanglas 9.klassi kiituskirjaga. Alates 01.09.2012 õpib Jõhvi Gümnaasiumi 10.klassis. Vabanemisel asuks isik elama ema juurde aadressile xxx. Ametlikult on kinnipeetav töötanud erinevatel töökohtadel ligi 4,5 aastat. Enne vangistust töötas ühe aasta Soomes ehitustöödel. Alkoholi tarvitas kinnipeetav väga vähe väidetavalt ainult tähtpäevadel. Amfetamiini tarvitamisest loobus siis, kui alustas kooselu elukaaslasega. Enne seda oli 3-4 kuuline periood, kui tarvitas igapäevaselt. Kuritegudest, rohketest väärtegudest ja korduvatest distsiplinaarrikkumistest võib järeldada vastutustundetut suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Süüdimõistetu suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 330 (alkohoolne jook vanglas) alusel. Sellega seoses paikneb hetkel eraldatud lukustatud kambris. Vangla toetab kinnipeetav Tauri Kadaja vabanemist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt Tauri Kadaja asub pärast vabanemist elama xxx. Antud aadressil asub individuaalelamu, mis kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kodukülastusel 26.03.2013 on kontrollitud elukoha vastavust elektroonilise järelvalve teostamise nõuetele. Kogutud materjalide kohaselt on kinnipeetaval põhiharidus, keskharidus on omandamisel. Kinnipeetava ema sõnul töötas Tauri enne vangistust ehitustöödel Soomes. Vabanemisel töökoha kohta andmed puuduvad. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, reaalses vangistuses on neljandat korda. Isikut on käesoleva vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati 11.12.
- Tauri Kadaja on olnud kriminaalhooldusel ning eiranud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Tauri Kadaja taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. T. Kadaja on viis korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta Tartu Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust mh esimese raskusastme rahvatervisevastase kuriteo (narkokuriteo) 18.07.2007 ja 09.01.2008 Tartu Maakohtu kohtuotsustega määratud katseaegadel toimepandud kuriteo eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust. Peab arvestama ka seda, et hoolimata varasematest reaalsest vangistustest ja tingimisi mõistetud karistusest, ei ole need pannud Tauri Kadajat hoiduma uute kuriteo toimepanemisest. 2
(5)Seega võib järeldada, et nimetatud kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vabastades kuus korda karistatud ja viimasena narkokuriteo toime pannud isiku ligikaudu kas aastat ja kolm kuud enne karistusaja lõppu, oleks ühiskonna õiglustunne riivatud. Vangistuses on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Leian, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna T. Kadaja on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kinnipeetava iseloomustusest ning riikliku kriminaalmenetlusregistrist nähtuvalt on tema suhtes menetlemisel kriminaalasi nr 13922700077, mille raames kahtlustatakse T. Kadajat kinnipeetava poolt alkohoolse joogi valmistamises ja valdamises, so KarS § 330 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele) ei ole piisavad, õigustamaks T. Kadaja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealust, palub vabastada ta enne tähtaega. Isiku puhul on kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud. Tal on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, mille kohta on välja antud garantiikiri. Isikut iseloomustatakse õppekoha järgi väga positiivselt. Distsiplinaarrikkumised ei ole tõsised, neil ei saa olla suurt kaalu küsimuse lahendamisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Tauri Kadaja tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud nii varavastaste kuritegude (varguse, asjaomavolilise kasutamise ja röövimise) eest kui ka kehalise väärkohtlemise eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, esimesel ja viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab katseajal toime pandud asja omavolilise kasutamise eest grupi poolt ja grupi poolt narkootilise aine suures koguses omandamise, vahendamise ja edasiandmise eest. Tartu Maakohtu 29.12.2010 kohtumäärusega (isiklik toimik I osa lk 2-4) kuulutati Tauri Kadaja tagaotsitavaks ja tühistati tema suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud 28. ja 29.12.2010 kohtuistungile kuigi kohtukutse oli talle kätte antud politsei poolt allkirja vastu. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 23-32) on näha, et Tauri Kadajat on väärteokorras 34 korral karistatud, sealhulgas 32 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest ja 2 korral avaliku korra rikkumise eest. 3
(5)Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Tauri Kadaja puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, omab seitset kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on enamjaolt määratud keelatud esemete omamise eest, kuid on ka karistatud vangla vara lõhkumise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Tauri Kadaja oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Samas on kinnipeetava suhtes algatatud kriminaalmenetlus KarS § 330 järgi. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud 9.klassi kiituskirjaga ja jätkanud haridusteed 10.klassis. Õppekohast iseloomustatakse positiivselt. Päras võimalikku vabanemist garanteeritakse isikule töökoht ( lk 32 ) ehitaja/varustajana. Tööandja on süüdimõistetu tuttav aj annab isikule positiivse iseloomustuse (lk 31). Samas süüdimõistetu isa kirjalik lubadus ( lk 33) toetada oma poega materiaalselt vähemalt 100 euroga kuus. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument EV pass kehtivusega 27.09.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Tegemist on individuaalelamuga, mis kuulub kinnipeetava emale. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava ema D.-M. K. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 14). Elukoha sobivuse kontrolllehest (kohtu toimik lk 13) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Tauri Kadaja poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane narkokuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uued kuriteod nendest viimasel grupi poolt narkootilise aine suures koguses omandamine, vahendamine ja edasiandmine) ja vangistuses viibides (seitse distsiplinaarkaristust), süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( elu- ja töökoha omamine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on kolmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja kahel korral vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, esimesel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo ja viimasel katseajal narkokuriteo ja varavastase kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Tauri Kadajale piisavalt mõju. Elu- ja töökoha omamisel ei ole nii märkimisväärset kaalu võrreldes isiku varasema elukäigu ja tema käitumisega vanglas. Positiivne on isiku huvi õppimise vastu, kuid isiku varasem elukäik näitas, et vabaduses viibides eelistab isik uusi kuritegusid toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et 4
(5)vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.09.2015, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus. Huvi õppimise vastu ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Tauri Kadaja temale Tartu Maakohtu 22.02.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 5
(5)