lg 2 p 1 järgi ja Raido Bachi süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.11.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Raido Bach ja süüdistatava Maykl Uusaia kaitsja adv Raul Ainla Prokurör Andres Ülviste Süüdistatavad Maykl Uusaed isikukood 38406220304, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxx, ei tööta, varem karistatud Harju Maakohtu 27.12.2011.a otsusega
MS § 238 lg 2 kohaldamisel 30 päeva vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Raido Bach isikukood 38205020401, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras 6 korral karistatud, viimati Harju Maakohtu 28.09.2011.a otsusega
MS § 238 lg 2 kohaldamisel rahalise karistusega 770.10 eurot. Kaitsjad Adv Raul Ainla ja Gennadi Kull RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
Menetluskuludena mõisteti temalt välja sundraha 725 eurot, kaitsjatasu 57.60 eurot, ekspertiisikulud 1885.50 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 45 senti. Maykl Uusaed tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (28 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 28 päeva vangistust.
Menetluskuludena mõisteti temalt välja kaitsjatasu 134.40 eurot, sundraha 725 eurot, ekspertiisikulud 1717.50 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 45 senti. SÜÜDISTUSTE SISU 2. Raido Bachile oli
ja 02.02.2012.a. Tallinna linnas korduvalt toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise, sealhulgas ühel korral isikute grupis koos Maykl Uusaiaga alljärgnevalt: 30.01.2012.a. omandas Raido Bach tuvastamata isikult Tallinnas ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 54,40 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 22,30 grammi puhast GHB-d. Raido Bach 30.01.2012.a. valdas eelnimetatud GHB-d, hoides seda enda juures ja kandes endaga kaasas Tallinnas kuni 30.01.2012.a. kella 14:07-ni, mil ta Tallinnas Viru 17 juures politseiametnike poolt kinni peeti ning temalt võeti ära plastpudel 54,40 grammi psühhotroopse aine GHB-ga, mis sisaldas 22,30 grammi puhast GHB-d. 2 02.02.2012.a. ajavahemikul kl 18.56 kuni 21.00 valmistasid Raido Bach ja Maykl Uusaed viimase elukohas xxxxxxxxx isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 617,90 grammi GHB-d, mis sisaldas 323,98 grammi puhast GHB-d. Sealjuures oli GHB valmistamisel lähteaineteks olnud gammabutürolaktooni (GBL-i) ja naatriumhüdroksiidi (NaOH) tuvastamata asjaoludel eelnevalt hankinud Raido Bach ja kõnealusesse korterisse toimetasid nimetatud lähteained 02.02.2012.a. ajavahemikul kella 18.15 kuni 18.45 Raido Bach ja Maykl Uusaed koos. Vastavalt kokkuleppele Maykl Uusaiaga võttis Raido Bach 02.02.2010.a. kella 21.00 paiku xxxxxxxxxx korterist endaga kaasa suurema osa tema ja Maykl Uusaia poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 586,67 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d – ning valdas seda, hoides psühhotroopset ainet enda juures ja kandes endaga kaasas Tallinnas kuni 02.02.2012.a. kella 21.24-ni, mil R. Bach Tallinnas Sütiste tee 19 ees politseiametnike poolt kinni peeti ning temalt võeti ära plastpudelid vähemalt 586,67 grammi psühhotroopse ainega GHB, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d. Vastavalt kokkuleppele Raido Bachiga jättis Maykl Uusaed 02.02.2012.a. kella 21.00 paiku väiksema osa tema ja Raido Bachi poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 31,23 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d – enda elukohta xxxxxxxxxx korterisse ja valdas seda kuni 02.02.2012.a. kella 21:45-ni, mil ta samas korteris kahtlustatavana kinni peeti. 02.02.2012.a Maykl Uusaia elukohas xxxxxxxxxx teostatud läbiotsimise käigus võeti politseiametnike poolt ära plastpudel 31,23 grammi psühhotroopse ainega GHB, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d. 3. Maykl Uusaiale oli esitatud
Tallinnas isikute grupis koos Raido Bachiga toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 02.02.2012.a. ajavahemikul kella 18.56 kuni 21.00 valmistasid Raido Bach ja Maykl Uusaed viimase elukohas xxxxxxxxxxxx isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 617,90 grammi GHB-d, mis sisaldas 323,98 grammi puhast GHB-d. Sealjuures oli GHB valmistamisel lähteaineteks olnud gammabutürolaktooni (GBL-i) ja naatriumhüdroksiidi (NaOH) tuvastamata asjaoludel eelnevalt hankinud Raido Bach ja kõnealusesse korterisse toimetasid nimetatud lähteained 02.02.2012.a ajavahemikul kella 18.15 kuni 18.45 Raido Bach ja Maykl Uusaed koos. Vastavalt kokkuleppele Maykl Uusaiaga võttis Raido Bach 02.02.2010.a. kella 21:00 paiku xxxxxxxxxxx korterist endaga kaasa suurema osa tema ja Maykl Uusaia poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 586,67 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d – ning ebaseaduslikult valdas seda, hoides ainet enda juures ja kandes endaga kaasas Tallinnas kuni 02.02.2012.a. kella 21:24-ni, mil ta Sütiste tee 19 juures politseiametnike poolt kinni peeti ja plastpudelid psühhotroopse ainega ära võeti. Vastavalt kokkuleppele Raido Bachiga jättis Maykl Uusaed 02.02.2012.a. kella 21:00 paiku väiksema osa tema ja Raido Bachi poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 31,23 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d – enda elukohta xxxxxxxxxxxxx korterisse ja valdas seda kuni 02.02.2012.a. kella 21:45-ni, mil ta samas korteris kahtlustatavana kinni peeti. 02.02.2012.a. ajavahemikul kella 22:21-st kuni 23:50-ni Maykl Uusaia elukohas teostatud läbiotsimise käigus võeti politseiametnike poolt ära plastpudel 31,23 grammi psühhotroopse aine GHB-ga, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d. 3 APELLATSIOONIDE SISU 4. Raido Bach vaidlustab maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas, leides, et 4 aastat vangistust on liialt range. Ta taotleb karistusmäära leevendamist või vangistuse osalist tingimisi kohaldamata jätmist. R. Bach märgib, et tema oli nõus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses, kus talle määratav karistus oleks olnud 3 aastat ja 1 kuu. Kokkulepe jäi sõlmimata temast mitteolenevatel põhjustel – sellega ei nõustunud tema väidetav kaasosaline. Isikute grupis ta seda kuritegu toime ei pannud. Mingit varalist kasu ta saanud ei ole, kahjustas üksnes iseenda tervist. Ta on põhjalikult järele mõelnud ega soovi sellist elu nagu praegu. Enda süüd tunnistab R. Bach täielikult ja kahetseb siiralt. Lisaks apellatsioonile esitas R. Bach määruskaebuse, milles palub pikendada talle määratud rahaliste nõuete tasumise tähtaega kuni vabanemiseni kinnipidamisasutusest. Vangistuses puuduvad tal vahendid nende nõuete tasumiseks. 5. Maykl Uusaia kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega M. Uusaia õigeksmõistmist või alternatiivselt kaaluda võimalust kuritegu ümber kvalifitseerida
Kaitsja leiab, et M. Uusaia tegevuses
lg 2 p 1 ettenähtud kuritegu ei ole tõendatud ning et kohus rikkus kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. Prokurör ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis määratleks GHB suure koguse – süüdistusaktis on üksnes paljasõnaline konstateering, et kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 20 grammist GHB-st puhta ainena. Kaitsja viitab mitmetele Riigikohtu lahenditele ja leiab, et kui kriminaalasjas ei ole tõendina esitatud toksikoloogiaeksperdi arvamust või mõnda muud asjakohast tõendit tõendamaks narkootilise aine suurt kogust, siis puudus kohtul õigus võtta seisukoht selle kohta, milline on konkreetse narkootilise aine (GHB) kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ning kas süüdistatava poolt käideldud ainekogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Kaitsja on seisukohal, et lisaks objektiivse teokoosseisu tõendamatusele on tegemist ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 mõttes, sest süüdistusakt peab olema süüdistatavale selge ja arusaadav. Sellistest jämedatest rikkumistest piisab, et M. Uusaed õigeks mõista. Süüdistusaktis ei ole konkretiseeritud, milline oli M. Uusaia teopanus, on vaid paljasõnaliselt märgitud, et M. Uusaed kokkuleppel koos R. Bachiga valmistasid suures koguses GHB-d. Süüdistusaktist ei selgu, millele tuginedes on M. Uusaed kuriteo kaastäideviija. Kaitsja leiab, et kohus ei saa otsust tehes tugineda asjaoludele, mida süüdistuaktis pole välja toodud. On oluline vahe, kas isik on täideviija või osavõtja, sellest sõltub kuriteo kvalifikatsioon, antud juhul siis kas
Samuti puudus kohtul õigus otsust tehes süüdistuse raamest väljuda ja hakata ise prokuröri eest M. Uusaia teopanust sisustama. Kaitsja leiab, et R. Bachi ja M. Uusaia poolt grupis suures koguses GHB valmistamine ei ole tõendatud. Asjaolu, et M. Uusaia taskust leitud pudelis oli väikeses koguses GHB-d, ei saa seostada sellega, et ta oleks R. Bachiga koos suures koguses GHB-d valmistanud. Prokuröri väide, et R. Bach jättis selle pudeli pärast suures koguses GHB valmistamist M. Uusaiale tarbimiseks, ei ole tõendatud. 4 Pealegi nähtub DNA ekspertiisiaktist, et jopelt leiti tunnistaja Kaido S DNA-d, samuti nähtub DNA ekspertiisist, et kõnealuselt plastikpudelilt leitud bioloogiline materjal sisaldab Kaido S DNA-d. Nimetatud asjaolud kinnitavad Kaido S ütlusi selle kohta, et ta kasutas kuriteosündmuse õhtul M. Uusaia jopet ning plastikapudel kuulus talle. Igal juhul ei muuda asjaolu, et pudeli suult leiti M. Uusaia DNA-d Kaido S ütlusi ebausaldusväärseks ega kinnita, et see pudel anti R. Bachi poolt M. Uusaiale pärast kokkuleppel GHB valmistamist. Laiemalt vaadates kinnitab eeltoodu, et K. S poolt antud ütlused tervikuna vastavad tõele, kaasaarvatud ütlus, et ta nägi A M M. Uusaia korteris 02.02.2012 õhtul diivanil magamas. Kohus on jätnud tähelepanuta M. Uusaia kaitsja väite, et M. Uusaia korteris toimunud läbiotsmisele ja tema faktilisele kinnipidamisele ei eelnenud kahtlustatava õiguste tutvustamist. Prokuröri poolt esitatud tõendite kohaselt toimus M. Uusaia korteris läbiotsimine 02.02.2012.a (vt läbiotsimisprotokoll), aga õigusi tutvustati talle alles 03.02.2012 politseijaoskonnas kui vormistati tema kahtlustatava kinnipidamise protokoll. Seega rikuti jämedalt M. Uusaia kaitseõigust ning kõnealuse läbiotsimisprotokolli näol on tegemist kõlbmatu tõendiga, mistõttu ei saa ka eelnimetatud plastikupudelit asjas tõendina käsitleda ning see tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus on küll otsuses kirjeldanud sündmustes osalenud isikute ütlusi ning välja toonud ka teatud vastuolusid, kuid ei ole võtnud ühegi isiku ütluste kohta seisukohta, et need tuleb vastuolulisuse tõttu tõendite kogumist kõrvale jätta. Omavahel kattuvad on M. Uusaia, R. Bachi ja tunnistaja K. S ütlused, need omakorda on vastuolus tunnistaja M ütlustega, kes vastupidiselt kõigi kolme eelnimetatu ütlustele väidab, et ta oli M. Uusaia korteris kogu aeg ärkvel. M. Uusaia ja R. Bachi ütluste kohaselt ei käinud M. Uusaed ajal, kui R, Bach köögis GHB-d valmistas, kordagi köögis. R. Bachi ütluste kohaselt kulus GHB valmistamisele aega ca 15-20 minutit, mida ei saa pidada nii pikaks ajaks, et M. Uusaed elulise usutavuse seisukohast pidi sel ajal tingimata kööki minema, eriti kui tema Bachi ja S väidete kohaselt magas toas diivanil. Märkida tuleb ka, et tegemist oli õhtuse ajaga ning M. Uusaed oli tarvitanud arsti poolt määratud rahustit. Kuna A. M kohtus antud ütlused on ebalevad ja nagu märgitud, vastuolus teiste isikute ütlustega, kelle ütlusi kohus pole tõendite kogumist kõrvale jätnud. Usaldusväärseks ei saa pidada isiku ütlusi, kelle ütlused on teiste sündmuses osalenud isikute ütlustega vastuolus ning kes annab ristküsitluses selliseid vastuseid nagu: „ma ei tea“; „vist“; „võimalik“; „võibolla“, „ei midagi ei äratanud tähelepanu“. Isik, kelle ütlused on usaldusväärsed, annab reeglina selgeid ütlusi, mida antud asjas ei oleks olnud keeruline anda. On kaks võimalust, kas tunnistaja ei mäleta sündmuse toimumise õhtut joobe tõttu või ta valetab. On ka selge, et ka tunnistaja A. M oli põhjust GHB valmistamises kahtlustada, seega võis ta anda nö enda päästmiseks kohtueelses menetluses politseile vajalikke ütlusi, kuid hakkas kohtus süüdistatava R. Bachi ees, kellega tal oli suhe, oma teguviisi õigsuses kahtlema. Teiste sündmuses osalenud isikute sõnade kohaselt oli A. M sel õhtul tarbinud GHB-d ning kohtus ütlusi andes ta ei eitanudki seda, et ta on seda ainet korduvalt (paar korda) varem tarbinud. Ka seda A. M ei eitanud, et ta tarbis sel õhtul „paar purki“ siidrit, samas ta ei mäletanud, mitu purki ta tarbis. Seega püüab tunnistaja varjata, et ta oli 02.02.2012.a õhtul tõsises joobes. Ei ole eluliselt usutav, et paar purki siidrit tarbinud isik, kes on ka varem alkoholiga kokku puutunud, ei mäleta, ta palju ta tegelikult alkoholi tarbis. Pigem võib asjas uuritud tõendite põhjal väita, et tunnistaja tarbis nii GHB-d kui ka alkoholi. 5 Apellant juhib tähelepanu, et R. Bach on kohtueelses menetluses kui ka kohtus väitnud, et M. Uusaed ei teadnud, et ta valmistas M. Uusaia köögis GHB-d. Nagu otsusest nähtub, pole kohus nõustunud prokuröriga, kes väidab, et R. Bachi ütlused tuleb tõendite kogumist vastuolude tõttu kõrvale jätta. Kaitsja leiab, et on tõendamata R. Bachi ja M. Uusaia kokkulepe ühiselt ja kooskõlastatult GHB-d valmistada. Kohus on asunud seisukohale, et R. Bachi teopanus seisnes vajalike lähteainete muretsemises ja M. Uusaia teopanus aine valmistamiseks vajaliku koha ja vahendite tagamises. Siinkohal on kohus unustanud, et ta eespool otsuses on leidnud, et üheselt on tõendamist leidnud, et R. Bach valmistas M. Uusaia köögis GHB-d. M. Uusaia teopanuse osas jõudis kohus järeldusele tuginedes A. M ütlustele, kes väitis, et kui ta köögis käis, siis olid köögis mingid pudelid ja midagi vist keedeti. Tunnistaja M ütluste ebausaldusväärsust ja ebamäärasust on analüüsitud juba eespool ning ka kohtu poolt väljatoodud ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks. Ka väidetavalt M. Uusaia kasutusse jäänud GHB-ga seonduvat on eespool käsitletud ning kindlasti ei saa sellistel asjaoludel pudeli leidmine tõendada R. Bachi ja M. Uusaia kokkulepet ühise ja kooskõlastatud GHB valmistamiseks. Seda enam, et pudelilt ei leitud R. Bachilt pärinevat bioloogilist materjali. On igati loogiline, et kui R. Bach valas enda poolt valmistatud GHB-d pudelisse ümber, siis pidi pudelile jääma ka temalt pärinevat bioloogilist materjali. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et ühine teootsus nähtub toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest ja teo toimepanemise viisist. Varjatud jälgimine on andnud vaid väga kaudset infot ning tõendab R. Bachi ja M. Uusaia koos liikumist. See, miks M. Uusaed koos R. Bachiga tema elukohta sõitis, on ta kohtule põhjendanud ning kohus on seda ka M. Uusaia ütluste kirjeldamisel märkinud. Kas ja kes keldrisse läks, seda ei ole varjatud jälgimisega tuvastatud. Ka see ei nähtu jälitustegevuse protokollist, miks M. Uusaed pidi ilmatingimata R. Bachilt spordikoti sisu kohta küsima ja selle sisu ja raskust teadma. R. Bach on tugeva kehaehitusega isik, kes treenis enne kinnipidamist regulaarselt jõusaalis, seega ei saanud kõnealune kott silmnähtavalt raskena näida. Ka pärast GHB valmistamist väidetav GHB üleandmine R. Bachi pool M. Uusaiale on oletus. See, et R. Bach ei tahtnud GHB-d kodus valmistada ajal, kui tema ema oli kodus, on mõistetav, kuid ei tõenda mingilgi viisil R. Bachi ja M. Uusaia ühist teootsust. Alusetu ja oletuslik on väide, et külalise poolt võõrustaja teadmata psühhotroopse aine valmistamine on äärmiselt ebatõenäoline. See on sama tõenäoline nagu ka ebatõenäoline, sest see sõltub asjaoludest. R. Bachi, M. Uusaia ja K. S riimuvate ütluste põhjal saab väita, et kui M. Uusaed magas R. Bachi poolt GHB valmistamise ajal, mis kestis 15-20 minutit, siis pole selles midagi ebatõenäolist, et ainet valmistati M. Uusaia teadmata. Maykl Uusaed on juba kohtueelsel uurimisel väitnud, et ta polnud teadlik, et R. Bach tema köögis GHB-d valmistab. Ka Raido Bach ise on neid asjaolusid nii eeluurimisel, kui kohtus eitanud. Isegi kui asuda spekulatiivselt seisukohale, et M ütlused selle kohta, et M. Uusaed viibis sel ajal köögis, kui R. Bach GHB-d keetis, siis võiks sellest teha järelduse, et M. Uusaed võis pärast kööki sisenemist ja seal viibimist järeldada, et Bach keedab tema köögis GHB-d. Aga eelneva kokkuleppe kohta GHB keetmiseks ei annaks ei A. M ütlused ega ka muud tõendid 6 mingit infot. Loogiliselt arutlusega edasi minnes, kui M. Uusaed ei sekkunud ja ei käskinud R. Bachil GHB keetmist lõpetada, asus ta vaikides osavõtjana materiaalse kaasaitaja rolli (võimaldas oma korteris vahendeid andes Bachil GHB-d keeta), mis samas välistab tema kui kaastäideviijana kuriteo toimeopanemises osalemise. Juhul, kui isik on kuriteost kaasaaitajana osa võtnud, siis on välistatud tema tegevuse kvalifitseerimine grupiviisilise kuriteona. Teovalitsemine tähendab ühtsest tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise hoidmist oma kontrolli all (Vt ka Riigikohtus otsuseid nr (3-1-1-23-01 p 7; 3-1-197-04 ja 3-1-1-93-05). Seega, kui kohus leiab, et A. M ütlused on usaldusväärsed, siis neist saab järeldada ainult seda, et M. Uusaed osales kuriteo toimepanemises kaasaitajana, mis tähendab antud juhul, et mõlema süüdistatava tegevus tuleb ümber kvalifitseerida
Peale selle leiab kaitsja, et asjas kohaldamisele kuuluvad materiaalõiguse normid on vastuolus põhiseadusega. Nimelt Karistusseadustiku § 184 sätestatud süüteokoosseis koosmõjus Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõige 3.
sätestab kuriteo koosseisu – suure koguse narkootilise aine käitlemise jms – ja selle eest kohaldatava sanktsiooni ning NPAS § 3-1 lõige 3 sätestab, et suure koguse narkootilise ainena tuleb käsitleda narkootilise aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eespool nimetatud sätete põhiseadusvastasus seisneb selles, et nad ei piiritle üheselt mõistetavalt seda narkootilise aine hulka, mida tuleb käsitleda suure kogusena ning mille käitlemine jms. toob endaga kaasa
Sellisena ei ole normiadressaadile üheselt selge, mida tuleb käsitleda narkootilise aine suure kogusena. Kindlasti ei saa õigusriigis korrektseks pidada seisukohta, mille kohaselt peab iga narkootilist ainet käitlev isik alati arvestama sellega, et ta võib narkootilist ainet (nt enda tarbeks) käideldes saada süüdistuse suures koguses aine käitlemise eest. Aine puhtuse (seega ka piiri üle suure ja väikse koguse vahel) saab otsustada ainult ekspert. Ka seadusandja on pidanud vajalikuks suure ja väikese narkootilise või psühhotroopse aine koguse piiritlemist.
koosmõjus NPAS 3-1 lõige 3 ei anna ka kohtule üheselt mõistatavat ja selget juhist isiku süüditunnistamiseks
184 sätestatud süüteokoosseisu toimepanemises. Sellisena rikuvad
koosmõjus NPAS § 3-1 lõikega 3 Põhiseaduse § 23 lõikes 1 sätestatud õigusriikliku karistusõiguse põhimõttega – isiku tegu ei saa pidada süüteoks ja teda ei tohi selle eest karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimeopanemist jõustunud seadusega. Põhiseaduse § 3 lõige 1 sätestab riigivõimu (sinna hulka tuleb lugeda ka riigi poolt isiku suhtes kriminaalkaristuse kohaldamist) teostamise üksnes seaduse alusel. Põhiseaduse § 3 lõige 2 lisab nõude, seadus peab olema avaldatud – teatavaks tehtud.
koosmõjus NPAS § 3-1 lõikega 3 ei vasta sellele nõudele isegi siis, kui hiljem (näiteks kohtumenetluse käigus) suudetaks määratleda narkootilise aine suur kogus, kui suure koguse määratlus ei olnud arusaadav normiadressaadile teo toimepanemise ajal. 7
ja NPAS 3-1 lõige 3 on vastuolus ka Põhiseaduse § 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega. Õigusriigi põhimõtte üheks osaks on õiguskindluse põhimõte – normiadressaat peab saama piisava kindlusega ette näha tema suhtes kohalduvat õiguslikku tagajärge. Ebaselguse tõttu narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid (vt otsused nr 3-1-1-67-08; 3-1-168-09). Viimatiosundatud otsuses käsitletud kaasusest nähtub näiteks, et narkootilise aine suur kogus tuvastati üksnes tunnistajate ütluste alusel, mida Riigikohtu kriminaalkolleegium pidas igati lubatavaks. Seega väide, nagu oleks igas
§-s 184 sätestatud kuritegu käsitlevas 8 kriminaalasjas suure koguse narkootilise toksikoloogiaekspertiisi abil, on alusetu. aine tuvastamine võimalik üksnes Mis puudutab süüdistusakti, siis kohtukolleegium märgib, et see vastab KrMS § 154 nõuetele, on selge ja arusaadav. M. Uusaed on kohtuistungil kinnitanud, et süüdistus on talle arusaadav /tl 19 pöördel/. Arusaamatuks jääb apellandi väide, nagu oleks maakohus, konkretiseerides mõlema süüdistatava teopanust prokuröri poolt esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel, süüdistusest väljunud. Kohus on sellekohases analüüsis tuginenud üksnes neile faktilistele asjaoludele, mis on kajastatud süüdistuse sisus (vt kohtuotsuse lk 9-10). Vastupidiselt apellatsioonis esitatule, on R. Bachi ja M. Uusaia poolt grupis suures koguses GHB valmistamine igati tõendatud ning M. Uusaia süü, sealhulgas tema teopanuse tuvastamine ei tugine kaugeltki ainult asjaolul, et tema jope taskust leiti plastpudel väikese koguse GHB-ga. Nagu eelpool öeldud, on maakohus tuginenud väga mitmetele tõenditele (jälitusprotokoll, M. Uusaia elukohas toimunud läbiotsimise protokoll, DNA eksperdi arvamus, tunnistaja A. M ütlused, kaassüüdistatava R. Bachi ütlused) ning need tõendid kogumis lubavad kahtluseta järeldada, et M. Uusaed valmistas koos R. Bachiga suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Apellandi viited tunnistaja K. S ütlustele on eksitavad. Maakohus on neid ütlusi analüüsinud ja põhjendatult leidnud, et K. S ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtukolleegium osundab, et K. S väitel lahkunud R. Bach ja A. M koos M. Uusaia korterist jalgsi, läinud maja ees vasakule, tema aga paremale /tl 22/. Jälitusprotokolli kohaselt, mis on kahtlemata objektiivne tõend, väljusid A. M ja R. Bach xxxxxxxxxx trepikojast ja istusid seal oodanud sõiduautosse Citroen Berlingo. Peale selle väitis K. Saks, et kui tema M. Uusaia korterisse tuli, siis R. Bach ja A. M tõusid üles ja lahkusid, hetk hiljem aga väitis, et A. M ja M. Uusaed magasid suures toas, mida R. Bach tegi, seda ei tea /tl 21 pöördel/. Mitte keegi kohalviibijatest pole aga kinnitanud magamist M. Uusaia korteris 02.02.2012.a. Veel on K. Saks kinnitanud, et M. Uusaia korteris olnud jope taskust leitud pudel GHB-ga oli tema oma, et ta oli selle saanud samal päeval kuskil linnas ning et M. Uusaed ei teadnud jope taskus olnud pudelist GHB-ga mitte midagi, et ta oli enne poodi minekut joped vahetanud ja M. Uusaia jopega läinud /tl 2223/. Need K. S ütlused ei kannata kriitikat, kuivõrd selle sama jope taskus olnud pudelisuult tuvastati M. Uusaia bioloogiline materjal /tl 64-68/. Seega tuleneb eelnevast üheselt, et K. S ütlused tõendina arvestatavad ei ole, neis on vastuolud, need ei haaku teiste kontrollitud tõenditega. Mis puudutab aga jope taskust läbiotsimise käigus leitud pudelit GHB-ga, siis usutav on R. Bachi selgitus, mille kohaselt jätnud ta pudeli GHB-ga M. Uusaiale viimase soovil. Kaitsja väide, mille kohaselt M. Uusaia korteris toimunud läbiotsimise protokoll on kõlbmatu tõend, kuivõrd enne läbiotsimist ei tutvustatud M. Uusaiale tema kui kahtlustatava õigusi, ei ole asjakohane. KrMS § 91 lg 6 kohaselt tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Sama paragrahvi
S (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus) § 31 lg-ga 3 vastuolus PS § 3, 10 ja 23 lg-s 1 sätestatuga, kuivõrd normiadressaadile ei ole üheselt selge, mida tuleb käsitleda narkootilise aine suure kogusena, normiadressaat ei saa piisava selgusega ette näha, millal esinevad tema suhtes alused
Kohtukolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et määratletuse nõudest (nullum crimen sine lege certa) tulenevalt peab küll seaduse sõnastus olema võimalikult üheselt mõistetav, kuid see ei tähenda täielikku keeldu kasutada määratlemata õigusmõisteid või normatiivseid koosseisutunnuseid. On selge, et karistusseadustikus ei ole võimalik anda legaaldefinitsiooni kõigile kasutatud terminitele, kuivõrd see muudaks seaduse mahukaks ja ebaülevaatlikuks. Ka ei ole võimalik isegi ette näha kõiki mõisteid, mille sisu ulatuse üle võib vaidlus tekkida. Mis puutub terminisse „narkootilise aine suur kogus“, siis selle määratlus sisaldub selgesõnaliselt NarkoS § 31 lg 3 esimeses lauses - suur on narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Arusaamatu ja põhjendamatu on apellandi väide, et suure koguse määratlus ei olnud arusaadav normiadressaadile teo toimepanemise ajal. Nii
kui ka NarkoS olid vastavalt PS §-le 3 lg 2 nõuetekohaselt avaldatud ning süüdistataval oli võimalik nendega tutvuda. Käesoleval juhul oli ju M. Uusaed teadlik, et GHB, mida ta koos R. Bachiga valmistas, on psühhotroopne aine, mille käitlemine on keelatud. M. Uusaed on maakohtule kinnitanud, et ta saab talle esitatud süüdistusest aru. Seega sai ta aru, millist kuritegu talle inkrimineeritakse ning ta möönis, et nad valmistasid psühhotroopset ainet suures koguses. Kohtukolleegium on 10 seisukohal, et kaitsja viide
S 31 lg 3 väidetavale põhiseadusevastasusele on alusetu. Kaitsja, märkides apellatsioonis, et
S § 31 puhul ei saa normiadressaat piisava selgusega ette näha, millal esinevad tema suhtes alused
Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-20-06 väljendatud selgitustele, mille kohaselt ei anna Karistusseadustik õiguslikku tähendust eksimusele toimepandava süüteo liigis, mistõttu selline eksimus ei välista teo koosseisupärasust, õigusvastasust ega süülisust.
lg 1 kohaselt on eksimusega teo keelatuses ehk keelueksimusega tegemist juhul, kui isik ei saa aru oma teo keelatusest. Keelueksimuse puhul on tegemist eksimusega mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Selline eksimus ei välista ei teo koosseisupärasust (sh tahtlikkust), õigusvastasust ega süülisust. 8. Ülaltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et M. Uusaed on põhjendatult
lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistatud, tema kaitsja apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. 9. Raido Bachi apellatsioon ei ole kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kohtukolleegium osundab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud
§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid
Ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis seaksid kahtluse alla maakohtu poolt mõistetud karistuse seaduslikkuse ja põhjendatuse, ei esitata ka apellatsioonis. Kohtukolleegium rõhutab, et
R. Bachile mõistetud 4-aastane vangistus, mis on sanktsiooni miinimumi lähedane, vastab tema süü suurusele ja isikule, karistuse tühistamiseks alust ei ole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.