← Eesti

1-12-6957/33

Obsah (7)§ 184§ 199§ 275§ 68§ 65§ 39§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-12- 6957 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meeli

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja Raido Bachi süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.11.2012.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Raido Bach ja süüdistatava Maykl Uusaia kaitsja adv Raul Ainla Prokurör Andres Ülviste Süüdistatavad Maykl Uusaed isikukood 38406220304, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxx, ei tööta, varem karistatud Harju Maakohtu 27.12.2011.a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisel 30 päeva vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Raido Bach isikukood 38205020401, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras 6 korral karistatud, viimati Harju Maakohtu 28.09.2011.a otsusega

§ 275järgi Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisel rahalise karistusega 770.10 eurot. Kaitsjad Adv Raul Ainla ja Gennadi Kull RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

  1. novembri 2012.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Raido Bachilt riigieelarve tuludesse 230 eurot (kakssada kolmkümmend eurot) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  2. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). M. Uusaia kulutused õigusabile jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Harju Maakohtu 19.11.2012.a otsusega tunnistati Raido Bach süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse kandmise alguseks 02.02.2012.a.

Menetluskuludena mõisteti temalt välja sundraha 725 eurot, kaitsjatasu 57.60 eurot, ekspertiisikulud 1885.50 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 45 senti. Maykl Uusaed tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (28 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva.

Menetluskuludena mõisteti temalt välja kaitsjatasu 134.40 eurot, sundraha 725 eurot, ekspertiisikulud 1717.50 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 45 senti. SÜÜDISTUSTE SISU 2. Raido Bachile oli

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi esitatud süüdistus selles, et tema pani 30.01.2012.a.

ja 02.02.2012.a. Tallinna linnas korduvalt toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise, sealhulgas ühel korral isikute grupis koos Maykl Uusaiaga alljärgnevalt: 30.01.2012.a. omandas Raido Bach tuvastamata isikult Tallinnas ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 54,40 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 22,30 grammi puhast GHB-d. Raido Bach 30.01.2012.a. valdas eelnimetatud GHB-d, hoides seda enda juures ja kandes endaga kaasas Tallinnas kuni 30.01.2012.a. kella 14:07-ni, mil ta Tallinnas Viru 17 juures politseiametnike poolt kinni peeti ning temalt võeti ära plastpudel 54,40 grammi psühhotroopse aine GHB-ga, mis sisaldas 22,30 grammi puhast GHB-d. 2 02.02.2012.a. ajavahemikul kl 18.56 kuni 21.00 valmistasid Raido Bach ja Maykl Uusaed viimase elukohas xxxxxxxxx isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 617,90 grammi GHB-d, mis sisaldas 323,98 grammi puhast GHB-d. Sealjuures oli GHB valmistamisel lähteaineteks olnud gammabutürolaktooni (GBL-i) ja naatriumhüdroksiidi (NaOH) tuvastamata asjaoludel eelnevalt hankinud Raido Bach ja kõnealusesse korterisse toimetasid nimetatud lähteained 02.02.2012.a. ajavahemikul kella 18.15 kuni 18.45 Raido Bach ja Maykl Uusaed koos. Vastavalt kokkuleppele Maykl Uusaiaga võttis Raido Bach 02.02.2010.a. kella 21.00 paiku xxxxxxxxxx korterist endaga kaasa suurema osa tema ja Maykl Uusaia poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 586,67 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d – ning valdas seda, hoides psühhotroopset ainet enda juures ja kandes endaga kaasas Tallinnas kuni 02.02.2012.a. kella 21.24-ni, mil R. Bach Tallinnas Sütiste tee 19 ees politseiametnike poolt kinni peeti ning temalt võeti ära plastpudelid vähemalt 586,67 grammi psühhotroopse ainega GHB, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d. Vastavalt kokkuleppele Raido Bachiga jättis Maykl Uusaed 02.02.2012.a. kella 21.00 paiku väiksema osa tema ja Raido Bachi poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 31,23 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d – enda elukohta xxxxxxxxxx korterisse ja valdas seda kuni 02.02.2012.a. kella 21:45-ni, mil ta samas korteris kahtlustatavana kinni peeti. 02.02.2012.a Maykl Uusaia elukohas xxxxxxxxxx teostatud läbiotsimise käigus võeti politseiametnike poolt ära plastpudel 31,23 grammi psühhotroopse ainega GHB, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d. 3. Maykl Uusaiale oli esitatud

§ 184lg 2 p 1 süüdistus selles, et ta pani 02.02.2012.a.

Tallinnas isikute grupis koos Raido Bachiga toime suures koguses psühhotroopse aine gammahüdroksübutüraadi (GHB) ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 02.02.2012.a. ajavahemikul kella 18.56 kuni 21.00 valmistasid Raido Bach ja Maykl Uusaed viimase elukohas xxxxxxxxxxxx isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet – vähemalt 617,90 grammi GHB-d, mis sisaldas 323,98 grammi puhast GHB-d. Sealjuures oli GHB valmistamisel lähteaineteks olnud gammabutürolaktooni (GBL-i) ja naatriumhüdroksiidi (NaOH) tuvastamata asjaoludel eelnevalt hankinud Raido Bach ja kõnealusesse korterisse toimetasid nimetatud lähteained 02.02.2012.a ajavahemikul kella 18.15 kuni 18.45 Raido Bach ja Maykl Uusaed koos. Vastavalt kokkuleppele Maykl Uusaiaga võttis Raido Bach 02.02.2010.a. kella 21:00 paiku xxxxxxxxxxx korterist endaga kaasa suurema osa tema ja Maykl Uusaia poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 586,67 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 309,28 grammi puhast GHB-d – ning ebaseaduslikult valdas seda, hoides ainet enda juures ja kandes endaga kaasas Tallinnas kuni 02.02.2012.a. kella 21:24-ni, mil ta Sütiste tee 19 juures politseiametnike poolt kinni peeti ja plastpudelid psühhotroopse ainega ära võeti. Vastavalt kokkuleppele Raido Bachiga jättis Maykl Uusaed 02.02.2012.a. kella 21:00 paiku väiksema osa tema ja Raido Bachi poolt valmistatud psühhotroopsest ainest – vähemalt 31,23 grammi GHB-d, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d – enda elukohta xxxxxxxxxxxxx korterisse ja valdas seda kuni 02.02.2012.a. kella 21:45-ni, mil ta samas korteris kahtlustatavana kinni peeti. 02.02.2012.a. ajavahemikul kella 22:21-st kuni 23:50-ni Maykl Uusaia elukohas teostatud läbiotsimise käigus võeti politseiametnike poolt ära plastpudel 31,23 grammi psühhotroopse aine GHB-ga, mis sisaldas vähemalt 14,78 grammi puhast GHB-d. 3 APELLATSIOONIDE SISU 4. Raido Bach vaidlustab maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas, leides, et 4 aastat vangistust on liialt range. Ta taotleb karistusmäära leevendamist või vangistuse osalist tingimisi kohaldamata jätmist. R. Bach märgib, et tema oli nõus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses, kus talle määratav karistus oleks olnud 3 aastat ja 1 kuu. Kokkulepe jäi sõlmimata temast mitteolenevatel põhjustel – sellega ei nõustunud tema väidetav kaasosaline. Isikute grupis ta seda kuritegu toime ei pannud. Mingit varalist kasu ta saanud ei ole, kahjustas üksnes iseenda tervist. Ta on põhjalikult järele mõelnud ega soovi sellist elu nagu praegu. Enda süüd tunnistab R. Bach täielikult ja kahetseb siiralt. Lisaks apellatsioonile esitas R. Bach määruskaebuse, milles palub pikendada talle määratud rahaliste nõuete tasumise tähtaega kuni vabanemiseni kinnipidamisasutusest. Vangistuses puuduvad tal vahendid nende nõuete tasumiseks. 5. Maykl Uusaia kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega M. Uusaia õigeksmõistmist või alternatiivselt kaaluda võimalust kuritegu ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi ning kergendada oluliselt mõistetud karistust.

Kaitsja leiab, et M. Uusaia tegevuses

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuritegu ei ole tõendatud ning et kohus rikkus kriminaalmenetlusõigust ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. Prokurör ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis määratleks GHB suure koguse – süüdistusaktis on üksnes paljasõnaline konstateering, et kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 20 grammist GHB-st puhta ainena. Kaitsja viitab mitmetele Riigikohtu lahenditele ja leiab, et kui kriminaalasjas ei ole tõendina esitatud toksikoloogiaeksperdi arvamust või mõnda muud asjakohast tõendit tõendamaks narkootilise aine suurt kogust, siis puudus kohtul õigus võtta seisukoht selle kohta, milline on konkreetse narkootilise aine (GHB) kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ning kas süüdistatava poolt käideldud ainekogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Kaitsja on seisukohal, et lisaks objektiivse teokoosseisu tõendamatusele on tegemist ka kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 mõttes, sest süüdistusakt peab olema süüdistatavale selge ja arusaadav. Sellistest jämedatest rikkumistest piisab, et M. Uusaed õigeks mõista. Süüdistusaktis ei ole konkretiseeritud, milline oli M. Uusaia teopanus, on vaid paljasõnaliselt märgitud, et M. Uusaed kokkuleppel koos R. Bachiga valmistasid suures koguses GHB-d. Süüdistusaktist ei selgu, millele tuginedes on M. Uusaed kuriteo kaastäideviija. Kaitsja leiab, et kohus ei saa otsust tehes tugineda asjaoludele, mida süüdistuaktis pole välja toodud. On oluline vahe, kas isik on täideviija või osavõtja, sellest sõltub kuriteo kvalifikatsioon, antud juhul siis kas

§ 184lõige 2 või lõige 1.

Samuti puudus kohtul õigus otsust tehes süüdistuse raamest väljuda ja hakata ise prokuröri eest M. Uusaia teopanust sisustama. Kaitsja leiab, et R. Bachi ja M. Uusaia poolt grupis suures koguses GHB valmistamine ei ole tõendatud. Asjaolu, et M. Uusaia taskust leitud pudelis oli väikeses koguses GHB-d, ei saa seostada sellega, et ta oleks R. Bachiga koos suures koguses GHB-d valmistanud. Prokuröri väide, et R. Bach jättis selle pudeli pärast suures koguses GHB valmistamist M. Uusaiale tarbimiseks, ei ole tõendatud. 4 Pealegi nähtub DNA ekspertiisiaktist, et jopelt leiti tunnistaja Kaido S DNA-d, samuti nähtub DNA ekspertiisist, et kõnealuselt plastikpudelilt leitud bioloogiline materjal sisaldab Kaido S DNA-d. Nimetatud asjaolud kinnitavad Kaido S ütlusi selle kohta, et ta kasutas kuriteosündmuse õhtul M. Uusaia jopet ning plastikapudel kuulus talle. Igal juhul ei muuda asjaolu, et pudeli suult leiti M. Uusaia DNA-d Kaido S ütlusi ebausaldusväärseks ega kinnita, et see pudel anti R. Bachi poolt M. Uusaiale pärast kokkuleppel GHB valmistamist. Laiemalt vaadates kinnitab eeltoodu, et K. S poolt antud ütlused tervikuna vastavad tõele, kaasaarvatud ütlus, et ta nägi A M M. Uusaia korteris 02.02.2012 õhtul diivanil magamas. Kohus on jätnud tähelepanuta M. Uusaia kaitsja väite, et M. Uusaia korteris toimunud läbiotsmisele ja tema faktilisele kinnipidamisele ei eelnenud kahtlustatava õiguste tutvustamist. Prokuröri poolt esitatud tõendite kohaselt toimus M. Uusaia korteris läbiotsimine 02.02.2012.a (vt läbiotsimisprotokoll), aga õigusi tutvustati talle alles 03.02.2012 politseijaoskonnas kui vormistati tema kahtlustatava kinnipidamise protokoll. Seega rikuti jämedalt M. Uusaia kaitseõigust ning kõnealuse läbiotsimisprotokolli näol on tegemist kõlbmatu tõendiga, mistõttu ei saa ka eelnimetatud plastikupudelit asjas tõendina käsitleda ning see tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus on küll otsuses kirjeldanud sündmustes osalenud isikute ütlusi ning välja toonud ka teatud vastuolusid, kuid ei ole võtnud ühegi isiku ütluste kohta seisukohta, et need tuleb vastuolulisuse tõttu tõendite kogumist kõrvale jätta. Omavahel kattuvad on M. Uusaia, R. Bachi ja tunnistaja K. S ütlused, need omakorda on vastuolus tunnistaja M ütlustega, kes vastupidiselt kõigi kolme eelnimetatu ütlustele väidab, et ta oli M. Uusaia korteris kogu aeg ärkvel. M. Uusaia ja R. Bachi ütluste kohaselt ei käinud M. Uusaed ajal, kui R, Bach köögis GHB-d valmistas, kordagi köögis. R. Bachi ütluste kohaselt kulus GHB valmistamisele aega ca 15-20 minutit, mida ei saa pidada nii pikaks ajaks, et M. Uusaed elulise usutavuse seisukohast pidi sel ajal tingimata kööki minema, eriti kui tema Bachi ja S väidete kohaselt magas toas diivanil. Märkida tuleb ka, et tegemist oli õhtuse ajaga ning M. Uusaed oli tarvitanud arsti poolt määratud rahustit. Kuna A. M kohtus antud ütlused on ebalevad ja nagu märgitud, vastuolus teiste isikute ütlustega, kelle ütlusi kohus pole tõendite kogumist kõrvale jätnud. Usaldusväärseks ei saa pidada isiku ütlusi, kelle ütlused on teiste sündmuses osalenud isikute ütlustega vastuolus ning kes annab ristküsitluses selliseid vastuseid nagu: „ma ei tea“; „vist“; „võimalik“; „võibolla“, „ei midagi ei äratanud tähelepanu“. Isik, kelle ütlused on usaldusväärsed, annab reeglina selgeid ütlusi, mida antud asjas ei oleks olnud keeruline anda. On kaks võimalust, kas tunnistaja ei mäleta sündmuse toimumise õhtut joobe tõttu või ta valetab. On ka selge, et ka tunnistaja A. M oli põhjust GHB valmistamises kahtlustada, seega võis ta anda nö enda päästmiseks kohtueelses menetluses politseile vajalikke ütlusi, kuid hakkas kohtus süüdistatava R. Bachi ees, kellega tal oli suhe, oma teguviisi õigsuses kahtlema. Teiste sündmuses osalenud isikute sõnade kohaselt oli A. M sel õhtul tarbinud GHB-d ning kohtus ütlusi andes ta ei eitanudki seda, et ta on seda ainet korduvalt (paar korda) varem tarbinud. Ka seda A. M ei eitanud, et ta tarbis sel õhtul „paar purki“ siidrit, samas ta ei mäletanud, mitu purki ta tarbis. Seega püüab tunnistaja varjata, et ta oli 02.02.2012.a õhtul tõsises joobes. Ei ole eluliselt usutav, et paar purki siidrit tarbinud isik, kes on ka varem alkoholiga kokku puutunud, ei mäleta, ta palju ta tegelikult alkoholi tarbis. Pigem võib asjas uuritud tõendite põhjal väita, et tunnistaja tarbis nii GHB-d kui ka alkoholi. 5 Apellant juhib tähelepanu, et R. Bach on kohtueelses menetluses kui ka kohtus väitnud, et M. Uusaed ei teadnud, et ta valmistas M. Uusaia köögis GHB-d. Nagu otsusest nähtub, pole kohus nõustunud prokuröriga, kes väidab, et R. Bachi ütlused tuleb tõendite kogumist vastuolude tõttu kõrvale jätta. Kaitsja leiab, et on tõendamata R. Bachi ja M. Uusaia kokkulepe ühiselt ja kooskõlastatult GHB-d valmistada. Kohus on asunud seisukohale, et R. Bachi teopanus seisnes vajalike lähteainete muretsemises ja M. Uusaia teopanus aine valmistamiseks vajaliku koha ja vahendite tagamises. Siinkohal on kohus unustanud, et ta eespool otsuses on leidnud, et üheselt on tõendamist leidnud, et R. Bach valmistas M. Uusaia köögis GHB-d. M. Uusaia teopanuse osas jõudis kohus järeldusele tuginedes A. M ütlustele, kes väitis, et kui ta köögis käis, siis olid köögis mingid pudelid ja midagi vist keedeti. Tunnistaja M ütluste ebausaldusväärsust ja ebamäärasust on analüüsitud juba eespool ning ka kohtu poolt väljatoodud ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks. Ka väidetavalt M. Uusaia kasutusse jäänud GHB-ga seonduvat on eespool käsitletud ning kindlasti ei saa sellistel asjaoludel pudeli leidmine tõendada R. Bachi ja M. Uusaia kokkulepet ühise ja kooskõlastatud GHB valmistamiseks. Seda enam, et pudelilt ei leitud R. Bachilt pärinevat bioloogilist materjali. On igati loogiline, et kui R. Bach valas enda poolt valmistatud GHB-d pudelisse ümber, siis pidi pudelile jääma ka temalt pärinevat bioloogilist materjali. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et ühine teootsus nähtub toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest ja teo toimepanemise viisist. Varjatud jälgimine on andnud vaid väga kaudset infot ning tõendab R. Bachi ja M. Uusaia koos liikumist. See, miks M. Uusaed koos R. Bachiga tema elukohta sõitis, on ta kohtule põhjendanud ning kohus on seda ka M. Uusaia ütluste kirjeldamisel märkinud. Kas ja kes keldrisse läks, seda ei ole varjatud jälgimisega tuvastatud. Ka see ei nähtu jälitustegevuse protokollist, miks M. Uusaed pidi ilmatingimata R. Bachilt spordikoti sisu kohta küsima ja selle sisu ja raskust teadma. R. Bach on tugeva kehaehitusega isik, kes treenis enne kinnipidamist regulaarselt jõusaalis, seega ei saanud kõnealune kott silmnähtavalt raskena näida. Ka pärast GHB valmistamist väidetav GHB üleandmine R. Bachi pool M. Uusaiale on oletus. See, et R. Bach ei tahtnud GHB-d kodus valmistada ajal, kui tema ema oli kodus, on mõistetav, kuid ei tõenda mingilgi viisil R. Bachi ja M. Uusaia ühist teootsust. Alusetu ja oletuslik on väide, et külalise poolt võõrustaja teadmata psühhotroopse aine valmistamine on äärmiselt ebatõenäoline. See on sama tõenäoline nagu ka ebatõenäoline, sest see sõltub asjaoludest. R. Bachi, M. Uusaia ja K. S riimuvate ütluste põhjal saab väita, et kui M. Uusaed magas R. Bachi poolt GHB valmistamise ajal, mis kestis 15-20 minutit, siis pole selles midagi ebatõenäolist, et ainet valmistati M. Uusaia teadmata. Maykl Uusaed on juba kohtueelsel uurimisel väitnud, et ta polnud teadlik, et R. Bach tema köögis GHB-d valmistab. Ka Raido Bach ise on neid asjaolusid nii eeluurimisel, kui kohtus eitanud. Isegi kui asuda spekulatiivselt seisukohale, et M ütlused selle kohta, et M. Uusaed viibis sel ajal köögis, kui R. Bach GHB-d keetis, siis võiks sellest teha järelduse, et M. Uusaed võis pärast kööki sisenemist ja seal viibimist järeldada, et Bach keedab tema köögis GHB-d. Aga eelneva kokkuleppe kohta GHB keetmiseks ei annaks ei A. M ütlused ega ka muud tõendid 6 mingit infot. Loogiliselt arutlusega edasi minnes, kui M. Uusaed ei sekkunud ja ei käskinud R. Bachil GHB keetmist lõpetada, asus ta vaikides osavõtjana materiaalse kaasaitaja rolli (võimaldas oma korteris vahendeid andes Bachil GHB-d keeta), mis samas välistab tema kui kaastäideviijana kuriteo toimeopanemises osalemise. Juhul, kui isik on kuriteost kaasaaitajana osa võtnud, siis on välistatud tema tegevuse kvalifitseerimine grupiviisilise kuriteona. Teovalitsemine tähendab ühtsest tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise hoidmist oma kontrolli all (Vt ka Riigikohtus otsuseid nr (3-1-1-23-01 p 7; 3-1-197-04 ja 3-1-1-93-05). Seega, kui kohus leiab, et A. M ütlused on usaldusväärsed, siis neist saab järeldada ainult seda, et M. Uusaed osales kuriteo toimepanemises kaasaitajana, mis tähendab antud juhul, et mõlema süüdistatava tegevus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 184lõike 1 järgi ning vastavalt ka mõlema karistust kergendada.

Peale selle leiab kaitsja, et asjas kohaldamisele kuuluvad materiaalõiguse normid on vastuolus põhiseadusega. Nimelt Karistusseadustiku § 184 sätestatud süüteokoosseis koosmõjus Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõige 3.

§ 184

sätestab kuriteo koosseisu – suure koguse narkootilise aine käitlemise jms – ja selle eest kohaldatava sanktsiooni ning NPAS § 3-1 lõige 3 sätestab, et suure koguse narkootilise ainena tuleb käsitleda narkootilise aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eespool nimetatud sätete põhiseadusvastasus seisneb selles, et nad ei piiritle üheselt mõistetavalt seda narkootilise aine hulka, mida tuleb käsitleda suure kogusena ning mille käitlemine jms. toob endaga kaasa

§ 184sätestatud sanktsiooni kohaldamise.

Sellisena ei ole normiadressaadile üheselt selge, mida tuleb käsitleda narkootilise aine suure kogusena. Kindlasti ei saa õigusriigis korrektseks pidada seisukohta, mille kohaselt peab iga narkootilist ainet käitlev isik alati arvestama sellega, et ta võib narkootilist ainet (nt enda tarbeks) käideldes saada süüdistuse suures koguses aine käitlemise eest. Aine puhtuse (seega ka piiri üle suure ja väikse koguse vahel) saab otsustada ainult ekspert. Ka seadusandja on pidanud vajalikuks suure ja väikese narkootilise või psühhotroopse aine koguse piiritlemist.

§ 184

koosmõjus NPAS 3-1 lõige 3 ei anna ka kohtule üheselt mõistatavat ja selget juhist isiku süüditunnistamiseks

184 sätestatud süüteokoosseisu toimepanemises. Sellisena rikuvad

§ 184

koosmõjus NPAS § 3-1 lõikega 3 Põhiseaduse § 23 lõikes 1 sätestatud õigusriikliku karistusõiguse põhimõttega – isiku tegu ei saa pidada süüteoks ja teda ei tohi selle eest karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimeopanemist jõustunud seadusega. Põhiseaduse § 3 lõige 1 sätestab riigivõimu (sinna hulka tuleb lugeda ka riigi poolt isiku suhtes kriminaalkaristuse kohaldamist) teostamise üksnes seaduse alusel. Põhiseaduse § 3 lõige 2 lisab nõude, seadus peab olema avaldatud – teatavaks tehtud.

§ 184

koosmõjus NPAS § 3-1 lõikega 3 ei vasta sellele nõudele isegi siis, kui hiljem (näiteks kohtumenetluse käigus) suudetaks määratleda narkootilise aine suur kogus, kui suure koguse määratlus ei olnud arusaadav normiadressaadile teo toimepanemise ajal. 7

§ 184

ja NPAS 3-1 lõige 3 on vastuolus ka Põhiseaduse § 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega. Õigusriigi põhimõtte üheks osaks on õiguskindluse põhimõte – normiadressaat peab saama piisava kindlusega ette näha tema suhtes kohalduvat õiguslikku tagajärge. Ebaselguse tõttu narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel

§ 184kohaldamisel ei ole aga see põhimõte tagatud.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

  1. Süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Maakohus ei ole kriminaalmenetlusõiguse norme rikkunud ega materiaalõigust vääralt kohaldanud. Maakohus on kõiki kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt hinnanud, nagu seda nõuab KrMS § 61 lg
  3. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav ja arusaadav. Kuivõrd kohtukolleegium nõustub maakohtu otsusega täiel määral, ei ole kohtuotsuse põhiosa kordamine käesoleval juhul KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatut silmas pidades vajalik. Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. M. Uusaia kaitsja etteheitega, nagu puuduksid igasugused tõendid selle kohta, et süüdistusaktis näidatud GHB kogus on suur, st et sellest kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, kohtukolleegium ei soostu ning osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-97-12, kus märgitakse, et Riigikohtu praktikas on kinnistunud seisukoht, et kuigi narkootilise aine mõju tuvastamiseks on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda kriminaalasja menetlemisel narkootilise aine suure koguse tuvastamine tingimata ekspertiisi määramist, kui eelnevalt on tuvastatud narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid narkootilise aine kohta võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Seega ei ole tegemist ekspertiisiga selle tavapärases mõistes, mille tulemusel koostatud ekspertiisiakt peaks vastama kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele. (vt ka RKKK 3-1-1-96-11 p 7.5). Käesolevas asjas on maakohus viidanud kasutatud allikale - erialasele kirjandusele (Olaf H. Drummer, The Forensic Pharmacology of Drugs of Abuse. Great Britain, 2001; Karel Valter and Philippe Arrizabalaga, Designer Drugs Directory. Elsevier Sciense S.A., Switzerland, 1998)), millest tulenevalt on GHB tavaline annus 0,2-2 g, millest tulenevalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 2-20 g GHB-st. Kaitsja ei ole nende andmete õigsust vaidlustanud ega nimetanud ühtegi argumenti, et erialakirjanduses toodud andmed ei vasta tegelikkusele. Lisaks erialakirjandusele on kohus lähtunud ka jõustunud kohtuotsusest, millest tulenevad samad andmed GHB suure koguse kohta. Kohtukolleegium märgib sedagi, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et narkootilise aine suur kogus kui

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid (vt otsused nr 3-1-1-67-08; 3-1-168-09). Viimatiosundatud otsuses käsitletud kaasusest nähtub näiteks, et narkootilise aine suur kogus tuvastati üksnes tunnistajate ütluste alusel, mida Riigikohtu kriminaalkolleegium pidas igati lubatavaks. Seega väide, nagu oleks igas

§-s 184 sätestatud kuritegu käsitlevas 8 kriminaalasjas suure koguse narkootilise toksikoloogiaekspertiisi abil, on alusetu. aine tuvastamine võimalik üksnes Mis puudutab süüdistusakti, siis kohtukolleegium märgib, et see vastab KrMS § 154 nõuetele, on selge ja arusaadav. M. Uusaed on kohtuistungil kinnitanud, et süüdistus on talle arusaadav /tl 19 pöördel/. Arusaamatuks jääb apellandi väide, nagu oleks maakohus, konkretiseerides mõlema süüdistatava teopanust prokuröri poolt esitatud ja kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel, süüdistusest väljunud. Kohus on sellekohases analüüsis tuginenud üksnes neile faktilistele asjaoludele, mis on kajastatud süüdistuse sisus (vt kohtuotsuse lk 9-10). Vastupidiselt apellatsioonis esitatule, on R. Bachi ja M. Uusaia poolt grupis suures koguses GHB valmistamine igati tõendatud ning M. Uusaia süü, sealhulgas tema teopanuse tuvastamine ei tugine kaugeltki ainult asjaolul, et tema jope taskust leiti plastpudel väikese koguse GHB-ga. Nagu eelpool öeldud, on maakohus tuginenud väga mitmetele tõenditele (jälitusprotokoll, M. Uusaia elukohas toimunud läbiotsimise protokoll, DNA eksperdi arvamus, tunnistaja A. M ütlused, kaassüüdistatava R. Bachi ütlused) ning need tõendid kogumis lubavad kahtluseta järeldada, et M. Uusaed valmistas koos R. Bachiga suures koguses psühhotroopset ainet GHB-d. Apellandi viited tunnistaja K. S ütlustele on eksitavad. Maakohus on neid ütlusi analüüsinud ja põhjendatult leidnud, et K. S ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtukolleegium osundab, et K. S väitel lahkunud R. Bach ja A. M koos M. Uusaia korterist jalgsi, läinud maja ees vasakule, tema aga paremale /tl 22/. Jälitusprotokolli kohaselt, mis on kahtlemata objektiivne tõend, väljusid A. M ja R. Bach xxxxxxxxxx trepikojast ja istusid seal oodanud sõiduautosse Citroen Berlingo. Peale selle väitis K. Saks, et kui tema M. Uusaia korterisse tuli, siis R. Bach ja A. M tõusid üles ja lahkusid, hetk hiljem aga väitis, et A. M ja M. Uusaed magasid suures toas, mida R. Bach tegi, seda ei tea /tl 21 pöördel/. Mitte keegi kohalviibijatest pole aga kinnitanud magamist M. Uusaia korteris 02.02.2012.a. Veel on K. Saks kinnitanud, et M. Uusaia korteris olnud jope taskust leitud pudel GHB-ga oli tema oma, et ta oli selle saanud samal päeval kuskil linnas ning et M. Uusaed ei teadnud jope taskus olnud pudelist GHB-ga mitte midagi, et ta oli enne poodi minekut joped vahetanud ja M. Uusaia jopega läinud /tl 2223/. Need K. S ütlused ei kannata kriitikat, kuivõrd selle sama jope taskus olnud pudelisuult tuvastati M. Uusaia bioloogiline materjal /tl 64-68/. Seega tuleneb eelnevast üheselt, et K. S ütlused tõendina arvestatavad ei ole, neis on vastuolud, need ei haaku teiste kontrollitud tõenditega. Mis puudutab aga jope taskust läbiotsimise käigus leitud pudelit GHB-ga, siis usutav on R. Bachi selgitus, mille kohaselt jätnud ta pudeli GHB-ga M. Uusaiale viimase soovil. Kaitsja väide, mille kohaselt M. Uusaia korteris toimunud läbiotsimise protokoll on kõlbmatu tõend, kuivõrd enne läbiotsimist ei tutvustatud M. Uusaiale tema kui kahtlustatava õigusi, ei ole asjakohane. KrMS § 91 lg 6 kohaselt tutvustatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Sama paragrahvi

  1. lõige sätestab, et läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt. Läbiotsimisprotokollile kehtestatud nõuded on sätestatud KrMS §-s
  2. M. Uusaia korteris teostatud läbiotsimisel on seaduses sätestatut järgitud /tl 40-43/. Tuleb märkida sedagi, et apellatsioonist ei selgu, milliseid konkreetseid kahtlustatava õigusi väidetavalt rikutud on. Seega on apellatsioonis esitatud väide paljasõnaline. Kahtlustatavana kinnipidamisel on M. Uusaiale KrMS §-s 34 sätestatud õigusi tutvustatud /tl 38-39/. 9 Põhjendamatult tehakse apellatsioonis etteheiteid ka A. M ütlustele. Selge on see, et kohtuistungil on oma tuttavatest-sõpradest süüdistatavate juuresolekul ütluste andmine äärmiselt ebamugav ning sellest tingitult võivad need ütlused paiguti tunduda ebalevad, kuid silmas tuleb pidada, et vastuolusid A. M ütlustes pole, objektiivselt tuvastatuga on need kooskõlas, on eluliselt usutavad. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et prokurör on oma vastuväidetes põhjendatult osundanud, et isegi kui jätta tõenditest A. M ütlused välja, ei ole mingil juhul eluliselt usutav versioon, mille kohaselt R. Bach keetis mitu tundi M. Uusaia köögis GHB-d. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada situatsiooni, kus kaks isikut lähevad kolmandale külla ja üks külalistest ütleb, et läheb keedab köögis paar tundi midagi ja keedabki paar tundi segamatult, kusjuures korteriperemehel pole aimugi, mida tema köögis tehakse. Samuti ei ole tõenäoline, et keegi läheb võõras korteris peremehe teadmata kööki keelatud aineid valmistama. Seega rõhutab kohtukolleegium, et versioon, mille kohaselt R. Bach üksi mitme tunni vältel segamatult M. Uusaia köögis GHB-d keetis, ei ole eluliselt usutav ning on ka mitmete kontrollitud tõenditega kummutatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud, et oluline on muuhulgas hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt otsused nr 3-1-1-74-05; 3-1-1-61-08; 3-1-1-3-10 jt). Arusaamatuks jääb apellandi seisukoht ka selle kohta, nagu oleks A. M kõnealusel õhtul GHB-d tarbinud. Kohtus kontrollitud tõendid sellele ei viita. R. Bachi ja M. Uusaia tegutsemist grupis on maakohus põhjalikult analüüsinud teovalitsemisteooria põhimõtetest lähtuvalt ja Riigikohtu praktikat järgides (lk 9-10). Kohtus kindlaks tehtud faktilistest asjaoludest lähtudes on maakohus määratlenud nii R. Bachi kui M. Uusaia teopanuse, leides, et R. Bach muretses GHB valmistamiseks vajalikud lähteained, mis ühiselt M. Uusaia elukohta viidi, kus narkootiline aine valmistati. M. Uusaia panus seisnes aine valmistamise koha ja vahendite tagamises. Maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdistatavate tegevus oli kooskõlastatud ja ühine.
  3. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga ka selles, nagu oleks

§ 184koosmõjus Narko

S (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus) § 31 lg-ga 3 vastuolus PS § 3, 10 ja 23 lg-s 1 sätestatuga, kuivõrd normiadressaadile ei ole üheselt selge, mida tuleb käsitleda narkootilise aine suure kogusena, normiadressaat ei saa piisava selgusega ette näha, millal esinevad tema suhtes alused

§ 184sätestatud sanktsiooni kohaldamiseks.

Kohtukolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et määratletuse nõudest (nullum crimen sine lege certa) tulenevalt peab küll seaduse sõnastus olema võimalikult üheselt mõistetav, kuid see ei tähenda täielikku keeldu kasutada määratlemata õigusmõisteid või normatiivseid koosseisutunnuseid. On selge, et karistusseadustikus ei ole võimalik anda legaaldefinitsiooni kõigile kasutatud terminitele, kuivõrd see muudaks seaduse mahukaks ja ebaülevaatlikuks. Ka ei ole võimalik isegi ette näha kõiki mõisteid, mille sisu ulatuse üle võib vaidlus tekkida. Mis puutub terminisse „narkootilise aine suur kogus“, siis selle määratlus sisaldub selgesõnaliselt NarkoS § 31 lg 3 esimeses lauses - suur on narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Arusaamatu ja põhjendamatu on apellandi väide, et suure koguse määratlus ei olnud arusaadav normiadressaadile teo toimepanemise ajal. Nii

kui ka NarkoS olid vastavalt PS §-le 3 lg 2 nõuetekohaselt avaldatud ning süüdistataval oli võimalik nendega tutvuda. Käesoleval juhul oli ju M. Uusaed teadlik, et GHB, mida ta koos R. Bachiga valmistas, on psühhotroopne aine, mille käitlemine on keelatud. M. Uusaed on maakohtule kinnitanud, et ta saab talle esitatud süüdistusest aru. Seega sai ta aru, millist kuritegu talle inkrimineeritakse ning ta möönis, et nad valmistasid psühhotroopset ainet suures koguses. Kohtukolleegium on 10 seisukohal, et kaitsja viide

§ 184koosmõjus Narko

S 31 lg 3 väidetavale põhiseadusevastasusele on alusetu. Kaitsja, märkides apellatsioonis, et

§ 184ja Narko

S § 31 puhul ei saa normiadressaat piisava selgusega ette näha, millal esinevad tema suhtes alused

§ 184kohaldamiseks, on ilmselt silmas pidanud keelueksimust.

Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-20-06 väljendatud selgitustele, mille kohaselt ei anna Karistusseadustik õiguslikku tähendust eksimusele toimepandava süüteo liigis, mistõttu selline eksimus ei välista teo koosseisupärasust, õigusvastasust ega süülisust.

§ 39

lg 1 kohaselt on eksimusega teo keelatuses ehk keelueksimusega tegemist juhul, kui isik ei saa aru oma teo keelatusest. Keelueksimuse puhul on tegemist eksimusega mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-95-05, p 8). Olukorras, kus isik arvab, et tema tegu ei ole karistatav mitte kuriteona, vaid väärteona, puudub alus väita, et isik ei saa aru oma teo keelatusest

§ 39mõttes.

Selline eksimus ei välista ei teo koosseisupärasust (sh tahtlikkust), õigusvastasust ega süülisust. 8. Ülaltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et M. Uusaed on põhjendatult

§ 184

lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistatud, tema kaitsja apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. 9. Raido Bachi apellatsioon ei ole kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kohtukolleegium osundab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid

§ 56väärale kohaldamisele, ei esine.

Ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis seaksid kahtluse alla maakohtu poolt mõistetud karistuse seaduslikkuse ja põhjendatuse, ei esitata ka apellatsioonis. Kohtukolleegium rõhutab, et

§ 184lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani.

R. Bachile mõistetud 4-aastane vangistus, mis on sanktsiooni miinimumi lähedane, vastab tema süü suurusele ja isikule, karistuse tühistamiseks alust ei ole.

  1. Raido Bach on esitanud ka taotluse pikendada temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega kuni tema vangistusest vabanemiseni. Kohtukolleegium leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. Tulenevalt KrMS § 417 lg 2 on seadusandja kehtestanud rahalise karistuse tasumiseks ühekuulise tähtaja. Vastavalt KrMS §-le 423 tuleb sellest reeglist lähtuda ka kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel. Pole küll välistatud, et kohus ei võiks menetluskulude tasumiseks määrata teistsugust tähtaega. Kuid ka menetluskulude maksmiseks määratud tähtaja pikendamine võib toimuda üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Asjaolu, et R. Bach viibib vanglas, ei ole iseenesest aluseks menetluskulude maksmise tähtaja pikendamiseks, sest VangS § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilis ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik tööga kindlustada, rakendatakse teda vangla majandustöödel. Seega on R. Bachil võimalik töötada 11 ka vanglatingimustes ning asuda hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulusid. Teisi põhjusi, mis võiksid tingida rahaliste kohustuste maksmise tähtaja pikendamise, R. Bach esitanud ei ole. Kohtukolleegium peab veel vajalikuks märkida, et KrMS § 417 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. See nõue kehtib tulenevalt KrMS §-st 423 ka menetluskulude kohta.
  2. Apellatsioonidest väljuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse põhiossa R. Bachile ja M. Uusaiale esitatud süüdistuse sisu lisanud. Otsuses on üksnes märgitud, et R. Bachile on esitatud süüdistus selles, et ta pani 30.01.2012 ja 02.02.2012 Tallinnas korduvalt toime suures koguses psühhotroopse aine GHB ebaseadusliku käitlemise, sealhulgas ühel korral isikute grupis koos M. Uusaiaga. M. Uusaia süüdistus on otsuses ära toodud samasuguse kokkuvõtlikkusega. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et kohtuotsuse põhiosas peaks olema esitatud süüdistuse sisu, on selle lisamine kohtuotsuse põhiosa algusesse siiski põhjendatud, kuivõrd KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kohtulik arutamine süüdistusakti järgi. Seega määratleb menetluse objektiks oleva teo mitte ainult süüdistus, vaid ka süüdistusaktis sisalduv teokirjeldus. Kuigi kohtuotsuse esmased adressaadid saavad süüdistuse sisuga tutvuda vahetult süüdistusaktist, juhatab siiski ülevaade süüdistusest kohtuotsuse sisse, andes ühtlasi võimaluse jälgida, kas kohtu tuvastatud faktilised asjaolud jäävad süüdistuse piiresse ning juhul, kui kohus mõistab süüdistatava osaliselt või täielikult õigeks, on selle näitamine, milles ja miks kohus õigeks mõistab, lihtsam, kui otsuses on antud ülevaade süüdistuse sisust. Küll ei pea süüdistus olema kohtuotsuses ära toodud sõna-sõnalt. Oluline on, et kokkuvõte ei moonutaks süüdistuse sisu. Käesoleval juhul maakohtu otsuses näidatud süüdistuse sisu on aga ilmselgelt liiga napp. See minetus ei too aga endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist. R. Bachi kaitsja adv Gennadi Kull esitas taotluse määrata tema poolt R. Bachile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises ja apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Kull AB makstavaks tasuks 230 eurot (sealhulgas käibemaks) ja taotleb selle hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  3. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 19 rahuldada. KrMS 185 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi tegemisel selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. Kuivõrd ringkonnakohus teeb M. Uusaia suhtes KrMS §-s 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, siis KrMS §-st 185 lg 2 lähtudes jäävad kulutused õigusabile M. Uusaia enda kanda. Malle Preimer Meelika Aava 12 Ivi Kesküla

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.