4-13-1747/16

4-13-1747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.juuni Väärteoasja number 4-13-1747 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Reinola Kohtuistungi sekretär Alina Koop Väärteoasi Aleksandr Šternfeldi väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.04.2013 otsus Kaebuse esitaja Aleksandr Šternfeld (ik: 38011190271) 2013, Tallinn Ivi Kesküla ja Urmas RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.04.2013 otsus Aleksandr Šternfeldi väärteoasjas nr 4-13-1747 jätta muutmata.
2. Aleksandr Šternfeldi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav 11.juunil 2013.a. alates kella 15.00-st. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna konvoipolitseinik Olga Sahharova koostas 04.03.2013 väärteoprotokolli nr AB1345268 selle kohta, et Aleksandr Šternfeld, viibides 04.03.2013 kell 12.30 Tallinnas Toompuiestee 37 juures, oli eelnevalt 1 tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna konstaabel Sven Savioja koostas 14.03.2013 väärteoprotokolli nr AB1270003 selle kohta, et Aleksandr Šternfeld, viibides 14.03.2013 kell 17.40 Tallinnas Pärnu mnt 69 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Triin Poolen koostas 23.03.2013 väärteoprotokolli nr AB1270065 selle kohta, et Aleksandr Šternfeld, viibides 23.03.2013 kell 13.48 Tallinnas Lastekodu 14 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erlika Malberg koostas 29.03.2013 väärteoprotokolli nr AB1345429 selle kohta, et Aleksandr Šternfeld, viibides 29.03.2013 kell 11.05 Tallinnas Pärnu mnt 80 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. Leides, et Aleksandr Šternfeldi tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
5. 22.04.2013 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-13-1747 mõistis Harju Maakohus A. Šternfeldi süüdi NPALS § 151 järgi ja karistas teda 16 päeva pikkuse arestiga. A. Šternfeldi kohustati aresti ära kandma hiljemalt 01.06.2013 ning nimetatud kuupäevaks arestimajja mitteilmumisel määrati kohaldada A. Šternfeldi suhtes sundtoomist. Ühtlasi mõistis kohus A. Šternfeldilt välja ekspertiisitasu 140 eurot. Kohus märkis, et menetlusalusele isikule saadetud kohtukutse sai A. Šternfeld isiklikult kätte, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Menetlusaluse isiku väide nagu poleks tal võimalik ilmuda kohtuistungile haigestumise tõttu, on paljasõnaline, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi seda kinnitavat tõendit. Seega on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta. Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tema enda ütlustega selle kohta, et ta tarvitas narkootilist ainet „afganets“, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktidega, mille kohaselt leiti isiku uriinist fentanüüli ja teiste toimiku materjalidega. Karistuse määramisel kohus arvestas, et A. Šternfeldi on varem korduvalt karistatud väärteo korras. Karistusregistri andmetel on isikul 59 kehtivat väärteokaristust, sh korduvalt karistati teda samalaadse väärteo toimepanemise eest, kuid isik ei teinud sellest vajalikke järeldusi, varem määratud rahatrahvid on tasumata, töökohta ega sissetulekut tal ei ole, mistõttu on alust arvata, et rahatrahvi näol mõistetav karistus jäetakse täitmata ning ei mõjuta menetlusalust isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. A. Šternfeldi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, ei pidanud kohus võimalikuks karistada isikut rahatrahviga ning leidis, et teda tuleb karistada arestiga. 2 Samuti märkis maakohus, et KarS § 66 lg 1 võimaldab määrata aresti kandmine ositi. KarS § 66 lg 1 näeb selliste alustena ette kas isiku perekondliku, tööalase või tervisliku seisundi. Kohus märkis, et menetlusalune isik ei ole aresti kandmist osade kaupa kohtult taotlenud, samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi argumenti, mille alusel oleks kohus saanud sellist võimalust arutada. Väärteotoimiku materjalidest on teada, et A. Šternfeld on töövõimeline, kuid ei tööta, ülalpeetavaid tal ei ole. Isiku väide, et tal on nüüd töökoht olemas, on paljasõnaline, isik ei ole kohtule esitanud vastavat tõendit. Seega kohus leidis, et A. Šternfeldi puhul ei esine aluseid aresti ositi kandmisele määramiseks. Apellatsioon
6. Harju Maakohtu 22.04.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni A. Šternfeld, kes märgib, et kohtuistungi toimumise päeval oli ta raskesti haige ega saanud kohtusse ilmuda, kuid ta helistas ja teatas enda ilmumise võimatusest telefoni teel. Talle vastati, et sel juhul toimub kohtuistung ilma tema osavõtuta ning kohtuotsus saadetakse talle posti teel. Kohtuotsuse sai kaebaja oma kodusel aadressil kätte 11.05.
7. Apellant palub asi uuesti läbi vaadata põhjusel, et ta ei saanud kohtuistungile ilmuda ning öelda kohtule oma arvamust, et ta väga kahetseb oma tegu ning et käesoleval ajal viibib ta ravil narkosõltuvusest vabanemiseks. A. Šternfeld märgib, et käesoleval ajal ta teadvustab endale oma vigu ning püüab järgida normaalset eluviisi, töötab. Kaebaja nõustub talle mõistetud karistuse liigi ja määraga, kuid palub võimaldada tal kanda aresti mitte korraga vaid ositi – neljas osas, seejuures korraga 4 ööpäeva. Apellant märgib, et käesoleval ajal ta töötab ning peab teenima raha, samuti elab ta koos oma emaga, kelle eest ta peab hoolitsema tema insuldijärgse tervisliku seisundi tõttu. A. Šternfeld märgib, et ta elab oma elukohas aadressil Puhangu 4-3, Tallinn ega kavatse menetlusest kõrvale hoiduda ning ilmub esimese kutse peale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, vaadanud toimiku materjalid ja esitatud apellatsiooni läbi, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi sisulise väitega tema kaitseõiguse rikkumise kohta sellega, et tema väärteoasja arutamine toimus ilma tema osavõtuta, kuna ta oli kohtuistungi ajal väidetavalt raskelt haige. Apellant ei ole oma niisuguse väite tõendamiseks ei maakohtule ega ka ringkonnakohtule esitanud ühtegi tõendit, mistõttu ringkonnakohus peab apellandi eelpoolnimetatud väidet paljasõnaliseks. Seega arutas Harju Maakohus seaduslikult ja põhjendatult väärteoasja vastavalt VTMS § 90 lg-le 1 ilma menetlusaluse isiku A. Šternfeldi osavõtuta ja tegemist ei ole kaitseõiguse rikkumisega. Harju Maakohtu 22.04.2013 otsusega on A. Šternfeldi karistatud NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 16 päeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Apellant vaidlustab maakohtu otsust karistusena kohaldatud aresti korraga ärakandmise osas, paludes võimaldada tal kanda aresti osade kaupa - neljas osas, seejuures korraga 4 ööpäeva. Taotlust aresti ositi kandmise võimaldamiseks põhjendab A. Šternfeld vajadusega hoolitseda oma ema eest seoses ema insuldijärgse tervisliku olukorraga, samuti vajadusega käia tööl ja teenida raha. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Maakohus ei ole A. Šternfeldile karistust mõistes tuvastanud niisuguseid asjaolusid, mis annaksid alust tema suhtes KarS § 66 kohaldamiseks ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Apellandi väited, et ta käib tööl ning peab hoolitsema oma haige ema eest, on tõenditele mittetuginevad ja seega paljasõnalised. Seetõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. 3
9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-13-1747 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Urmas Reinola 4