4-13-1074/11

4-13-1074 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-1074 Kohtukoosseis eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Malle Preimer, Ivi Kesküla Väärteoasi Taavo Petersoni väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsus Kaebuse esitaja Taavo Peterson (ik: 38009013010) RESOLUTSIOON
2. Pärnu Maakohtu 02.04.2013 kohtuotsus Taavo Petersoni väärteoasjas nr 4-13-1074 jätta muutmata.
3. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeister koostas 31.01.2013 väärteoprotokolli nr AB1287257 selle kohta, et Taavo Peterson, viibides 07.09.2012 kella 18.00 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas Alu alevikus Vahe tn 4 maja lähistel sõiduautos BMW registreerimismärgiga 790AUE, oli eelnevalt tarvitanud kindlakstegemata ajal ja kohas väikeses koguses narkootilist ainet gammahüdroksübutüraati ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik eelpoolkirjeldatud teoga NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1 Pidades vajalikuks karistada T. Petersoni arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Pärnu Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
5. 02.04.2013 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-13-1074 mõistis Pärnu Maakohus T. Petersoni süüdi NPALS § 151 järgi ja karistas teda 10 ööpäeva pikkuse arestiga, mis kuulub kohtuotsuse kohaselt ärakandmisele
6. aprillist
7. a, mil T. Peterson on kohustatud ilmuma Rapla politseijaoskonna arestimajja. Kohtuotsuse kohaselt kohaldatakse T. Petersoni mitteilmumise korral sundtoomist ning karistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise ajast. Kohuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist. T. Peterson ei ole kohtuvälisele menetlejale ütlusi andnud ja keeldus süüdistuse kohta ütlusi andmast ka kohtuistungil. Kohus leiab, et süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb lugeda T. Petersoni tegevuses tõendatuks ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtule on esitatud
8. septembril
9. a kell 20.00 Wismari Haigla ASis koostatud akt nr 359/9, mille kohaselt saadeti T. Petersonilt võetud uriiniproov uuringuks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Samal päeval kell 20.03 on koostatud arsti poolt joobeseisundi tuvastamise saatekiri T. Petersonilt uriiniproovi võtmise kohta (tl 3) ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 5) uriiniproovis narkootilise aine olemasolu kindlakstegemiseks. Saatekirjal leidub proovi identifitseerimise kood 359/
11. septembril
12. a on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert teinud saatekirjale märke GHB sisaldumise kohta T. Petersonilt võetud uriiniproovis (tl 6). Seega tuleb narkootilise aine tarvitamine T. Petersoni poolt lugeda tõendatuks. GHB on narkootiline aine vastavalt Sotsiaalministri
13. mai
14. a määruse nr 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad Lisale nr
15. Tegemist on KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult toime pandud süüteoga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid T. Petersoni käitumises ei ole. T. Peterson on karistatud narkootilise aine tarvitamisega seotud väärtegude eest
16. aastal rahatrahviga kaks korda,
17. a samuti kaks korda ja
18. a ühe korra arestiga. Tasutud on üks rahatrahv. Kohus leiab, et T. Peterson ei ole suuteline senistele karistustele vaatamata end kontrollima ja keelatud ainete tarbimisest hoiduma. Seepärast ei täidaks veelkordne rahatrahv enam karistuse eesmärki ja arutatava süüteo eest tuleb mõista arest. Tegemist on sõltuvusest tingitud väärteoga ja edasist keelatud ainete tarbimist ei hoiaks ära kuitahes range karistus. Kohus leiab, et karistuse rangusest on antud juhul olulisem selle vältimatus. Seepärast peab kohus võimalikuks mõista arest alla poole võimalikust suurimast määrast. Apellatsioon
19. Pärnu Maakohtu 02.04.2013 kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik T. Peterson, kes palub kohtuotsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas. Apellant leiab, et kohtuotsus ei põhine kogutud tõenditel, kuna T. Peterson ei ole tarbinud GHB-d. Apellant märgib, et 07.09.
20. a saadeti temalt võetud uriiniproov Wismari Haiglast Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Arsti poolt koostatud aktis proovi saatmise kohta ega terviseseisundi kirjeldamise aktis ei ole fikseeritud, kuidas uriini proov plastiktopsi pakendatakse ja kas ekspertiisiasutusse saabub analüüsiks just nimelt T. Petersonilt võetud proov. Kaebaja leiab, et ekspertiisi aktist ei ole selgelt väljaloetav, millises topsis ja kuidas on ekspertiisiks saadetavad proovid isikulise kuuluvuse järgi eristatavad. Apellant ei saa nõustuda ekspertiisi järeldustega GHB sisaldumise kohta T. Petersonilt võetud proovis ja seega ei saa olla tõendatud ka T. Petersoni poolt toime pandud väärtegu. Kaebaja leiab, et ekspertiis on tehtud kõlbmatu algmaterjali baasil ning ei saa olla tõendiks antud asjas. 2 Samuti teatas apellant, et on nõus kirjaliku menetlusega ning kohtuistungil osaleda ei soovi.
21. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas palus kohtuväline menetleja jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kohtuväline menetleja märkis, et ei nõustu apellatsiooniga järgmistel põhjustel. Maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning nii kohtuvälises menetluses, kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Kohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on ta süüküsimuses seesugustele järeldustele jõudnud. Kohtuväline menetleja jääb oma varem antud seisukohtade juurde, lisades järgmist. 07.09.2012 toimetati T. Peterson Rapla maakonnast Tallinna Wismari 15, Wismari haiglasse, kus T. Peterson andis pärast uriinitopsi täitumust vajalikus koguses proovimaterjaliga üle. Uriinitops suleti T. Petersoni, politseiametniku ja meditsiinitöötaja juuresolekul märgumiskindla sildiga ning kleebiti kinni korki ühendava sildiga. Kogu tegevus toimus 07.09.2012 T. Petersoni nähes proovivõtmise ruumis, kuni turvakotti sulgemiseni. Turvakott märgistati. Eelkirjeldatud tegevus nähtub ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 2547T, mille kohaselt saadeti T. Petersonilt võetud uriiniproov uuringuks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Samal päeval kell 20:03 on koostatud arsti poolt joobeseisundi tuvastamise saatekiri T. Petersonilt uriiniproovi võtmise kohta (tl 3) ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 5) uriiniproovis narkootilise aine olemasolu kindlakstegemiseks. Saatekirjal leidub proovi identifitseerimise kood 359/
22. 25.09.2012 on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert teinud saatekirjale märke GHB sisaldumise kohta T. Petersonilt võetud uriiniproovis (tl 6). Ekspertiisiaktilt nähtub, et ekspertiisiks saabunud pakendil on T. Petersoni allkiri. T. Peterson ei ole eitanud allkirja andmist ega seadnud kahtluse alla allkirja võltsimist. Seega tuleb lugeda nõuetekohaselt pakendatuks ning tõendatuks narkootilise aine tarvitamine T. Petersoni poolt. Proovi võtmiseks on nõuded esitatud politsei ja piirivalve seaduse § 7-27 lg 11 alusel 17.12.2009 Vabariigi Valitsuse määruses nr 204 „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ (edaspidi Kord). Korra § 3 lg 2 sätestab nõuded uriiniproovi võtmise vahendile ning § 6 lg 7 kohaselt peab uriinitops olema uriiniproovi võtmisest kuni postipakendisse sulgemiseni prooviandjale nähtav. Korra § 10 sätestab nõuded uriinitopsi sulgemise, pitseerimise ja märgistamise kohta. Eeltoodud kirjeldusest nähtuvalt on kõiki nõudeid täidetud. Nõuetele mittevastava pakendi korral oleks see ekspertiisiaktis kajastatud. GHB on narkootiline aine vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ Lisale nr
23. T. Petrson eitab narkootilise aine tarbimist, kuid 25.09.2012 on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert teinud saatekirjale märke GHB sisaldumise kohta T. Petersonilt võetud uriiniproovis. T. Peterson ei saanud süütegu toime panna ettevaatamatusest hooletuse vormis, karistusseadustiku § 18 lg 3 kohaselt on narkootilise aine tarvitamine karistatav ka juhul, kui isik küll ei teadnud, et ta narkootikumi tarvitab, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. T. Peterson ei ole andnud kohtuvälisele menetlejale ütlusi ning keeldus süüdistuse kohta ütlusi andmast kohtuistungil. Samas on ta asunud aktiivsele kaitsele, kuid ei ole oma kaebuses esitatud väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist kohtuvälise menetleja või kohtu poolt. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-40-06 on öelnud: "Kui menetlusalune isik asub ennast aktiivselt kaitsma, tähendab see ühtlasi tema kohustust teha enda kaitseks väidetu kontrollitavaks, mitte piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega". Menetlusalust isikut on samalaadiliste tegude toimepanemises varasemalt karistatud (nähtub karistusregistri õiendist), seega on ta tuttav menetluskorraga nii joobeseisundi tuvastamisel kui ka väärteomenetluses. Kohtuvälises menetluses ja 3 maakohtus on kogutud tõendeid, mis T. Petersonile süüks pandud väärteo tõendatuks tunnistab ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Seega on apellatsiooni esitamine pigem kantud soovist karistuse kandmisest kõrvale hoiduda, kui oma õiguste tegelik kaitse. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus esitatud kaebuse vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.1 Apellant leiab, et maakohtu otsus ei põhine kogutud tõenditel, kuna T. Peterson ei ole tarbinud GHB-d. Kaebaja väitel ei ole arsti poolt koostatud aktis T. Petersoni uriiniproovi saatmise kohta Wismari Haiglast Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ega terviseseisundi kirjeldamise aktis fikseeritud, kuidas uriini proov plastiktopsi pakendatakse ja kas ekspertiisiasutusse saabub analüüsiks just nimelt T. Petersonilt võetud proov. Apellant leiab, et ekspertiisi aktist ei ole selgelt väljaloetav, millises topsis ja kuidas on ekspertiisiks saadetavad proovid isikulise kuuluvuse järgi eristatavad. T. Peterson ei nõustu ekspertiisi järeldustega GHB sisaldumise kohta temalt võetud proovis ja leiab, et seega ei saa olla tõendatud ka tema poolt toime pandud väärtegu. Apellandi väitel on ekspertiis tehtud kõlbmatu algmaterjali baasil ning ei saa seetõttu olla tõendiks antud asjas. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ning leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Nõuded bioloogilise vedeliku proovi võtmisele on esitatud politsei ja piirivalve seaduse § 727 lg 11 alusel 17.12.2009 Vabariigi Valitsuse määruses nr 204 „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“. Nimetatud korra § 3 lg 2 sätestab nõuded uriiniproovi võtmise vahendile ning § 6 lg 7 kohaselt peab uriinitops olema uriiniproovi võtmisest kuni postipakendisse sulgemiseni prooviandjale nähtav. Kõnealuse korra § 10 sätestab nõuded uriinitopsi sulgemise, pitseerimise ja märgistamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on kõiki eelnimetatud nõudeid ka täidetud. Nimelt on ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas kohtuväline menetleja - Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur – märkinud, et 07.09.2012 toimetati T. Peterson Rapla maakonnast Tallinna Wismari 15, Wismari haiglasse, kus T. Peterson andis pärast uriinitopsi täitumust vajalikus koguses proovimaterjaliga üle. Uriinitops suleti T. Petersoni, politseiametniku ja meditsiinitöötaja juuresolekul märgumiskindla sildiga ning kleebiti kinni korki ühendava sildiga. Kogu tegevus toimus 07.09.2012 T. Petersoni nähes proovivõtmise ruumis, kuni turvakotti sulgemiseni. Turvakott märgistati. Eelkirjeldatud tegevus nähtub ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr 2547T, mille kohaselt saadeti T. Petersonilt võetud uriiniproov uuringuks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Samal päeval, s.o 07.09.2013, kell 20:03 on koostatud arsti poolt joobeseisundi tuvastamise saatekiri T. Petersonilt uriiniproovi võtmise kohta (tl 3) ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 5) uriiniproovis narkootilise aine olemasolu kindlakstegemiseks. Saatekirjal leidub proovi identifitseerimise kood 359/
24. 25.09.2012 on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert teinud saatekirjale märke GHB sisaldumise kohta T. Petersonilt võetud uriiniproovis (tl 6). Ekspertiisiaktilt nähtub, et ekspertiisiks saabunud pakendil on T. Petersoni allkiri. T. Peterson ei ole eitanud allkirja andmist ega seadnud kahtluse alla allkirja võltsimist. 5.2 Eeltoodust nähtub, et T. Petersonilt oli uriiniproov nõuetekohaselt võetud ja ka pakendatud ning apellandi väide, et ekspertiis on tehtud kõlbmatu algmaterjali baasil ning ei saa olla tõendiks antud asjas, on seetõttu alusetu. Seega on käesolevas asjas tõendatud narkootilise aine 4 tarvitamine T. Petersoni poolt. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 02.04.2013 kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-13-1074 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov Malle Preimer Ivi Kesküla 5