← Eesti

4-13-2485/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-2485 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. mai 2013 määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta menetlusaluse isiku Nadežda Bogoslavskaja määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2:
  3. Muuta Viru Maakohtu
  4. mai 2013 määruse põhiosa, asendades riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
  5. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  6. Jätta menetlusaluse isiku Nadežda Bogoslavskaja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
  7. N. Bogoslavskaja esitas Viru Maakohtule taotluse, milles taotleb riigi õigusabi saamist õigusdokumendi koostamiseks ning enda kaitsmiseks väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, et esitada kaebus PPA Ida prefektuuri 07.09.2012 otsusele väärteoasjas nr 2440,11,005292, millega talle KarS § 218 lg 1 alusel määrati rahatrahv 8 trahviühikut s.o 32 eurot. Otsus jõustus 24.09.
  8. Esimese astme kohtu määruse sisu
  9. Maakohtu määruse kohaselt nähtub väärteoasjas tehtud otsusest, et N. Bogoslavskajale on määratud rahatrahv 32 eurot KarS 218 lg 1 alusel. Maakohtu hinnangul oleks rahatrahvi tühistamine ainus võimalik kasu, mida taotleja antud asjast võiks saada. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ p-le 34 on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 18 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 46 sätestab, et tasu arvestamisel õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise teel riigi õigusabi osutamise eest on õigusabi tasu 18 eurot iga poole tunni 1 kohta. Lisaks on esindajal õigus õigusabi kuludele vastavalt korra p-le 47 ja
  10. Maakohus leidis, et N. Bogoslavskaja nõustamise, kaebuse koostamise ja kohtus esindamise eeldatavad kulud ületavad mitmekordselt sellest võimaliku tulenevat kasu. Riigi õigusabi kulud moodustaksid hinnanguliselt enam kui 100 eurot. Peale selle nähtub väärteoasja otsusest, et menetlusalune isik on 22.08.2012 vaidlustatava väärteoasja raames esitanud vastulause seoses temale süüks pandud rikkumisega. Seega pidi ta olema teadlik tema suhtes menetletava väärteoasjaga ja tuleva otsusega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
  11. Menetlusalune isik N. Bogoslavskaja taotleb maakohtu määruse tühistamist, tasuta riigi õigusabi ja kaebuse esitamise tähtaja pikendamist. 3.
  12. Määruskaebuse kohaselt puuduvad N. Bogoslavskajal rahalised vahendid juristi teenuse eest tasumiseks ning tema tervislik seisund on pikaajaliselt olnud halb (määruskaebusele on lisatud tõendid põetud haiguste kohta). N. Bogoslavskaja märgib, et talle on väärteoasjas trahv määratud ebaõiglaselt ning ta ei ole vastavat väärtegu toime pannud. Määruskaebuse kohaselt ei esitanud N. Bogoslavskaja politseis 22.08.2012 vastulauset, vaid seletuse ega teadnud, et peab ise väärteootsusele järgi minema ning sai määratud trahvist teada alles 05.04.2013 kohtutäiturilt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta N. Bogoslavskaja taotlus riigi õigusabi andmiseks rahuldamata, on põhjendatud, kuid kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi muuta. 4.
  14. Maakohus on jätnud menetlusaluse isiku riigi õigusabi taotluse rahuldamata seetõttu, et N. Bogoslavskajale asjast saadav kasu trahvi tühistamise näol on võrreldes õigusabi kuludega liiga väike. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väärteootsuse vaidlustamise soovi korral hinnata asjast saadavat kasu vaid trahvisumma pinnalt, kuna lisaks trahvile kuluvale rahasummale on väärteootsuse kui isiku tegudele antud etteheitva hinnangu tühistamine iseenesest eesmärgiks, mida menetlusalune isik kasuna taotleb. Samas ei ole alljärgnevatel põhjustel ka ringkonnakohtu hinnangul N. Bogoslavskajale riigi õigusabi andmine põhjendatud. 4.
  15. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 5 ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. N. Bogoslavskajale määrati väärteokaristus 07.09.2012 otsusega, mis on jõustunud. Asjaolu, et N. Bogoslavskaja määruskaebuse kohaselt ei teadnud, et ta peab väärteootsusele ise järgi minema, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks, kuna 07.08.2012 väärteoprotokollis on N. Bogoslavskajale otsuse tegemise ajast ja edasikaebekorrast teada antud. N. Bogoslavskaja oleks võinud õigusabi saamiseks taotleda kaitsjat tema suhtes väärteoasja menetlemise ajal või väärteootsuse kaebetähtaja jooksul. Tagantjärgi, enam kui pool aastat pärast otsuse jõustumist N. Bogoslavskajale kaitsja määramine oleks perspektiivitu, kuna menetlusaluse isiku kaebetähtaja ennistamiseks ja jõustunud väärteokaristusele esitatud kaebuse lahendamiseks puudub alus. Seega ei võimaldaks riigi õigusabi korras N. Bogoslavskajale kaitsja määramine ja kaitsja poolt väärteootsuse hilinenud vaidlustamine N. Bogoslavskajal oma eesmärki saavutada ja tema võimalus oma õiguse kaitseks on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes ilmselt vähene.
  16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsustuse N. Bogoslavskajale riigi õigusabi mitte anda muutmata, asendades maakohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Tiit Lõhmus kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.